Vaikus Venezuela erioperatsiooni suunal siinpool Atlandit\u00a0<\/p>\n
Helena Eglit, RKK nooremteadur<\/p>\n
Polnud \u00fcllatav, et Euroopa j\u00e4i USA s\u00f5jalist operatsiooni Venezuelas kommenteerides kidakeelseks. Ilmselt osutus kriitika v\u00e4ljendamine keerukaks ka seet\u00f5ttu, et Venezuela aastatepikkuse kriisi lahendamiseks nappis vettpidavaid lahendusi ning USA ja Euroopa senist multilateraalset l\u00e4henemist v\u00f5is pidada l\u00e4bikukkunuks<\/a>.\u00a0<\/p>\n Euroopa liidrid nentisid (sh ELi v\u00e4listeenistuse \u00fchises avalduses<\/a>), et Nicol\u00e1s Madurol puudub legitiimsus. Seej\u00e4rel piirduti p\u00f5him\u00f5tteliste seisukohtadega: toonitati rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4rgimise vajadust ning Venezuela suver\u00e4\u00e4nsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamist. \u00dcle\u00fcldiselt keskendusid s\u00f5nav\u00f5tud eesk\u00e4tt tulevikule, st v\u00f5imuvahetus Venezuelal peab toimuma rahumeelselt ja demokraatlikult.\u00a0\u00a0<\/p>\n Euroopa suurriikide juhid j\u00e4id USA samme kommenteerides ettevaatlikumaks, samas kui v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisust hindav P\u00f5hjala v\u00f5ttis USA suhtes kriitilisema hoiaku, mida m\u00f5jutas omakorda Trumpi agressiivse retoorika j\u00e4tkumine Gr\u00f6\u00f6nimaa suunal.\u00a0Rootsi v\u00e4lisminister Maria Malmer Stenergard<\/a> nentis, et \u201eMa ei taha elada maailmas, kus suurriigid teevad, mida heaks arvavad. Seep\u00e4rast on Rootsi jaoks oluline seista rahvusvahelise \u00f5iguse eest just sel kriitilisel ajal.\u201c\u00a0<\/p>\n Prantsusmaa v\u00e4lisminister Jean-No\u00ebl Barrot ja\u202fNorra v\u00e4lisminister Espen Barth Eide s\u00f5nul rikkus USA rahvusvahelist \u00f5iguse ja j\u00f5u mittekasutamise p\u00f5him\u00f5tet.\u00a0Saksamaa kantsler Friedrich Merz piirdus nendinguga<\/a>, et tegu on \u201ekeeruka situatsiooniga\u201c, sh \u00f5iguslikust perspektiivist. Kuigi Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei kiitnud USA \u201emeetodeid\u201c Maduro kukutamiseks heaks, n\u00e4is ta meetodist pidavat olulisemaks, et Venezuela rahvas ise tervitas \u201eMaduro diktatuuri\u201d<\/a> l\u00f5ppu.\u00a0<\/p>\n Trumpile ideoloogiliselt l\u00e4hemal seisev Itaalia peaminister Giorgia Meloni nimetas erioperatsiooni \u201elegitiimseks\u201c ja selle iseloomu \u201ekaitsvaks\u201d. Suurim \u0161okk valdas autoritaarseid riigip\u00e4id: EEASi avaldusest hoidunud Ungari peaminister Viktor Orb\u00e1n vaikis esialgu t\u00e4ielikult. Seej\u00e4rel piirdus ta teatega, et Ungari kodanikud r\u00fcnnakus viga ei saanud. Alles m\u00f5ni p\u00e4ev hiljem nimetas Orb\u00e1n operatsiooni kiitvalt \u201enarkoriigi elimineerimiseks\u201c, lisades olupoliitiliselt, et v\u00f5imuvahetus Venezuelas v\u00f5ib Ungari jaoks tuua soodsamad tuuled energiapoliitikas. \u00a0<\/p>\n L\u00e4\u00e4ne arvamusliidrite kriitika Euroopa suunal astub samasse j\u00f5kke: et Euroopa n\u00e4itab taas oma n\u00f5rkust, v\u00e4ltides rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumise ja Trumpi v\u00e4lispoliitika suunal positsiooni v\u00f5tmist. Mitmed anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4ivad v\u00e4itvat, et mitte niiv\u00f5rd USA erioperatsioon ise, vaid Euroopa liidrite suutmatuse sellele reageerida l\u00f6\u00f6b viimase naela rahvusvahelise \u00f5iguse ja multilateraalse maailmakorra kirstule.\u00a0<\/p>\n Samas on \u00fcha enam k\u00f5lapinda leidmas optimistlikum vaade: Euroopa n\u00e4iline n\u00f5rkus tuleneb pigem alav\u00e4\u00e4rsuskompleksist<\/a> kui tegelikust v\u00f5imetusest. Anal\u00fc\u00fctikute hinnangul takistab Euroopat eesk\u00e4tt teise maailmas\u00f5ja j\u00e4relt p\u00e4rinev harjumus tegutseda USA toel ja n\u00f5usolekul. Sestap ei peaks Euroopa murdma pead \u00fcksnes selle \u00fcle, kuidas retooriliselt vastata USA ettearvamatule v\u00e4lispoliitikale \u2013 eriti kuna USA n\u00e4ib \u00fcha v\u00e4hem huvitavat, mida Euroopa \u201earvab\u201c \u2013, vaid k\u00fcsimusele, millised v\u00f5imuinstrumendid (majanduses, tehnoloogilises innovatsioonis ja v\u00e4lispoliitikas) on Euroopal endal ning kuidas haarata edaspidi m\u00f5juv\u00f5imsam roll globaalses poliitikas.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n Kas Hiinas Maduro p\u00e4rast pisaraid valatakse?<\/p>\n Toomas Hanso, RKK nooremteadur<\/p>\n Suheteisse Venezuelaga on Peking teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid diplomaatilisi ja majanduslikke investeeringuid. Isiklikele kontaktidele Nicol\u00e1s Maduroga on Xi Jinping kulutanud rohkesti aega. Kuna USA tahab n\u00fc\u00fcd Venezuelat k\u00e4sutada, on selles riigis Hiina majandushuvid, sealhulgas energiajulgeolekuga seotud ootused, ohtu sattunud. Arvatavaid tagaj\u00e4rgi nii Hiina-Vene suhetele kui ka BRICS-ile on rohkesti.<\/p>\n Loe edasi<\/a>.<\/p>\n Venemaa j\u00e4tkab Ukraina tsiviilelanike r\u00fcndamist<\/p>\n Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht<\/p>\n Venemaa viis n\u00e4dalavahetusel l\u00e4bi kombineeritud drooni- ja raketir\u00fcnnaku, mis p\u00f5hjustas ulatuslikke elektrikatkestusi, eriti Kiievi oblastis. Ukraina president v\u00e4idab, et see oli sihilikult ajastatud just k\u00fclmade talveilmade saabumisel, et p\u00f5hjustada tsiviilelanikele rohkem kannatusi.\u00a0<\/p>\n Ukraina-Euroopa-USA rahuplaani koostamise k\u00e4igus \u00dchendkuningriigi ja Prantsusmaa v\u00e4ljendatud valmisolekule vaherahu korral oma v\u00e4gesid Ukrainasse saata reageeris Venemaa oodatult valulikult, mis p\u00e4\u00e4dis 8.\u20139. jaanuari \u00f6\u00f6l ballistilise raketi Ore\u0161niku laskmisega L\u00e4\u00e4ne-Ukrainasse Lvivi. Ore\u0161nik on m\u00f5eldud kandma tuumal\u00f5hkepead ja tema kasutamine lihtsalt tavarelvana on \u00e4\u00e4rmiselt ebam\u00f5istlik, sest selle maksumus on k\u00f5rge ja tabamist\u00e4psus madal. T\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcritab Venemaa sellise relva laskmisega ELi ja NATO piiride l\u00e4hedale j\u00e4tkata L\u00e4\u00e4ne poliitikute hirmutamist. Siiani l\u00e4bir\u00e4\u00e4gitava rahuplaani tegevused p\u00e4rast vaherahu saavutamist ei aita aga kuidagi kaasa reaalse vaherahu saavutamisele, sest Venemaa pole \u00fcles n\u00e4idanud absoluutselt mingisugust valmisolekut seda teha.<\/p>\n Rindel on olukord suhteliselt staatiline, vahelduva eduga m\u00f5lemal poolel. Venemaa surve on suurim Pokrovski l\u00f5igus. Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4eme \u00fcheaegselt j\u00e4tkuvat Ukraina energiataristu n\u00f5rgestamist, L\u00e4\u00e4ne heidutamist s\u00f5jaj\u00e4rgsete tagatiste teemal ning Ukraina vastul\u00f6\u00f6ke Venemaa nafta- ja logistikav\u00f5imekuse pihta.<\/p>\n Mittep\u00fchad ja mittevaiksed \u00f6\u00f6d. Terror Odessa vastu.<\/p>\n Tetiana Fedosiuk, Diplomaatia toimetaja<\/p>\n Tiibraketid ja ballistilised raketid, luure- ja r\u00fcndedroonid \u2013 koos, eraldi ja erinevates kombinatsioonides \u2013 on Odessat viimased kuud terroriseerinud. Mis teeb selle regiooni korraga nii haavatavaks, ent ka vastupidavaks?<\/p>\n Venemaa eskalatsioon algas detsembri keskpaigas ja t\u00e4histas (seni) suurimat kriitilise taristu vastast r\u00fcnnakukampaaniat Odessa oblastis p\u00e4rast t\u00e4iemahulise sissetungi algust. Esmalt tabasid sadamakompleksi ballistilised raketid \u2013 nende vastu on linn sisuliselt kaitseta. Kombineeritud raketi- ja droonir\u00fcnnak \u2013 nn \u201emegal\u00f6\u00f6k\u201c \u2013 j\u00e4ttis \u00fcle 616 000 (kokku ligikaudu 1 miljonist) majapidamisest ilma elektri, k\u00fctte ja veeta; r\u00e4\u00e4kimata lugematutest h\u00e4vinud elamutest ja vigastatutest. Purustused olid sedav\u00f5rd ulatuslikud, et h\u00e4dageneraatorid ei tulnud toime.<\/p>\n Megal\u00f6\u00f6k tingis riikliku h\u00e4daolukorra v\u00e4ljakuulutamise, mis v\u00f5imaldas muu hulgas suunata \u00fcmber reservvahendeid k\u00fctuse ostmiseks. V\u00f5imud rajasid veejagamisjaamad ja avasid \u00fcle 400 \u201ev\u00f5itmatuspunkti\u201c. Need on kogukonnakeskused, mis pakuvad varju ja esmavajalikke teenuseid \u2013 elektrist, soojast toidust ja esmaabist kuni Wi-Fi-ni. Esimese suure s\u00f5jaaasta leiutisena hoidsid need \u00e4ra humanitaarkriisi.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/WhatsApp-Image-2026-01-13-at-15.22.22-1024x648.jpeg\")
Ukraina p\u00e4\u00e4steteenistus kustutamas p\u00f5lengut Venemaa r\u00fcnnaku j\u00e4rel Odessa piirkonnas 1. jaanuaril. AFP \/ Ukraina p\u00e4\u00e4steteenistus \/ Scanpix<\/p>\n