Septembris on haridusministeeriumi postkasti saabunud ridamisi kirju koolidelt, kellel on hulk k\u00fcsimusi p\u00f5hikooli l\u00f5petamise uue korra kohta.<\/p>\n
Paikuse kooli \u00f5ppejuht Angela Taggo t\u00f5i v\u00e4lja, et senine info on olnud vastuoluline. Riikliku \u00f5ppekava kohaselt v\u00f5ib \u00f5pilane l\u00f5petada p\u00f5hikooli kuni kahe mitterahuldava hindega, kui lapsevanem teeb selleks kirjaliku avalduse ja \u00f5ppen\u00f5ukogu otsustab l\u00f5petamise.<\/p>\n
Selgust pole aga selles, mis saab siis, kui lapsevanem avaldust ei tee \u2013 kas \u00f5pilane ei saa siis l\u00f5petada?<\/p>\n
“EHIS (Eesti hariduse infos\u00fcsteem \u2013 toim) ei luba ju v\u00e4ljastada l\u00f5putunnistust, kui \u00f5pilasel on n\u00e4iteks kahes aines aastahinne mitterahuldav ja lisaks veel matemaatikaeksam alla 50 protsendi. Kas sellisel juhul l\u00f5petab \u00f5pilane kooli valge tunnistusega ja liigub edasi j\u00e4rgmisse etappi? J\u00e4\u00e4b klassikursust kordama? Millise otsuse peab seejuures tegema \u00f5ppen\u00f5ukogu?” loetles Taggo tekkinud k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Paide Hammerbecki p\u00f5hikooli \u00f5petaja Lorina Kukk t\u00f5i v\u00e4lja olukorra, kus \u00f5pilane on l\u00f5pueksami p\u00e4eval haige v\u00f5i ei saa m\u00f5nel muul m\u00f5juval p\u00f5hjusel eksamil osaleda. J\u00e4releksameid enam ei tehta ja seega tekib k\u00fcsimus, kuidas selline noor p\u00f5hikooli l\u00f5petab.<\/p>\n
T\u00fcri p\u00f5hikooli \u00f5ppejuht Sirle V\u00f5tti juhtis t\u00e4helepanu vastuolule, et kui infotunnis ja infokirjas on minister koolidele teada andnud, et j\u00e4releksameid p\u00f5hikoolis enam tegema ei pea, siis 2026. aasta eristuskirjades on j\u00e4releksamid j\u00e4tkuvalt sees.<\/p>\n
“Samas \u00fctleb p\u00f5hikooli riiklik \u00f5ppekava, et eksamid peavad olema sooritatud v\u00e4hemalt 50 protsenti ja p\u00f5hikooli saab l\u00f5petada vanema avalduse alusel kuni kahe puudulikuga. Kui aga \u00f5pilasel on aastahinnetes kaks puudulikku ja eksamid tulevad alla 50 protsendi, kas ta siis ikka l\u00f5petab?” k\u00fcsis V\u00f5tti.<\/p>\n
Omavalitsus ei tea, kuhu murelapsed edasi \u00f5ppima suunata<\/p>\n
Eraldi probleem on neis paigus, kus kohalikul omavalitsusel ei ole \u00fchtki allasutust, mis pakuks kesk- v\u00f5i kutseharidust. \u00dcks selliseid kohti on Rakvere.<\/p>\n
“Me ei saa ju kohustada riigi pidamisel olevaid asutusi v\u00f5tma vastu \u00f5pilasi, kes on omandanud p\u00f5hihariduse, kuid pole p\u00e4\u00e4senud \u00f5ppima j\u00e4rgmisse haridusastmesse?” t\u00f5i Rakvere hariduse peaspetsialist Jane Palu v\u00e4lja.<\/p>\n
Lisaks tekitab tema s\u00f5nul k\u00fcsimusi ka see, kuidas tagada \u00f5ppimiskohustuse t\u00e4itmine noore puhul, kes on n\u00e4iteks kuuendas klassis kooli pooleli j\u00e4tnud, kuid on alla 18-aastane.<\/p>\n
“L\u00e4\u00e4ne-Virumaal puudub v\u00f5imalus ka mittestatsionaarset \u00f5pet saada inimestel, kes pole l\u00f5petanud seitsmendat klassi,” lausus Palu ja soovis teada, kus Eestis \u00fcldse sellised inimesed niisugust \u00f5pet saavad.<\/p>\n
Viljandi kesklinna kooli direktor Lea Vendik \u00fctles ERR-ile, et \u00fcldiselt on seni kooli pooleli j\u00e4tnud need, kes on saanud 17-aastaseks ja enne selle vanuse t\u00e4itumist on neid ikka taga aetud ja kuskile \u00f5ppima suunatud.<\/p>\n
“Kuna seadus j\u00f5ustus ja veel pole m\u00f6\u00f6das \u00fchtki aastaringi, kevadet, siis ei tea, kuidas t\u00e4pselt l\u00e4heb, aga kui \u00f5ppimiskohustus oli 17. eluaastani, l\u00e4ksid koolist noored \u00e4ra alles siis, kui vanus oli 17. L\u00e4ksid lapsevanema avaldusel \u2013 kes t\u00f6\u00f6le, kes t\u00e4iskasvanute g\u00fcmnaasiumisse. T\u00e4na ei v\u00f5ta \u00fckski kool vastu ilma p\u00f5hikooli l\u00f5putunnistuseta, selleks peab olema 18. Kuidas see toimuma hakkab, puudub praegu kogemus,” t\u00f5des koolijuht.<\/p>\n
Vendiku s\u00f5nul k\u00e4is haridusministeeriumi esindaja Viljandi linnavalitsuses uut seadusandlust tutvustamas, kuid teravamatele k\u00fcsimustele ei osanud temagi vastata.<\/p>\n
“Seadus on v\u00e4lja antud, aga mismoodi tavaelus see toimuma hakkab, ei oska keegi \u00f6elda, enne kui tulevad olukorrad ja kogemused,” lisas ta.<\/p>\n
Paikuse kooli \u00f5ppejuht Angela Taggo palus, et haridusministeerium edastaks koolile t\u00e4psed l\u00f5petamise reeglid tuleval kevadel ja t\u00f5des, et ilma selgete juhisteta on keeruline nii koolidel kui ka lapsevanematel.<\/p>\n
Selgust pole ka ministeeriumil<\/p>\n
Paraku ei ole t\u00e4it selgust ka haridusministeeriumil. Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna n\u00f5unik Elo Eesm\u00e4e \u00fctles ERR-ile, et muudatusi puudutavad eeln\u00f5ud ei ole veel valmis, vaid saadeti alles eelmisel n\u00e4dalal koosk\u00f5lastusringile, mille tagasiside andmise t\u00e4htaeg on oktoobri keskpaigas.<\/p>\n
P\u00f5hikooli l\u00f5petamise tingimused s\u00f5ltuvad Eesm\u00e4e s\u00f5nul nende eeln\u00f5ude menetlemisest.<\/p>\n
Muudatuste aluseks on Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonileping ning sellest n\u00e4htub, et k\u00f5ik noored peavad saama v\u00f5imaluse omandada p\u00e4rast p\u00f5hiharidust kutse- v\u00f5i keskharidus ning alates 2026. aasta kevadest kaotatakse koolidele kohustus j\u00e4releksameid teha.<\/p>\n
“Muutmiskavatsuste j\u00f5ustumisel 2026. aasta kevadel p\u00f5hikooli l\u00f5petajad korduseksamit tegema ei pea. Eksam sooritatakse vastavas \u00f5ppeaines \u00fche korra ja saadud tulemusega l\u00f5petatakse p\u00f5hikool ning astutakse sisse keskharidustaseme \u00f5ppesse. Kui m\u00f5juval p\u00f5hjusel riiklikul eksamil ei osaletud, tuleb sooritada koolieksam sarnaselt seni kehtivale korrale,” selgitas Eesm\u00e4e.<\/p>\n
Ka haridusministeeriumi \u00f5ppekava ja-vara valdkonna n\u00f5unik Valdek Rohtma jagas \u00fche kooli j\u00e4relep\u00e4rimisele vastates infoallikana valitsuse t\u00f6\u00f6plaani, viidates sellele, et riiklikesse \u00f5ppekavadesse muudatuste sisse viimise eeln\u00f5ud on alles koostamisel, nagu ka m\u00e4\u00e4rus, milles j\u00e4releksam maha v\u00f5etakse.<\/p>\n
“Koolieksam j\u00e4\u00e4b, sest m\u00f5juval p\u00f5hjusel riiklikult eksamist puudujatel peab see v\u00f5imalus olema. Samuti on koolieksam lihtsustatud \u00f5ppekaval \u00f5ppijatel,” lisas Rohtma.<\/p>\n
Varem kehtis koolikohustus kuni lapse 17-aastaseks saamiseni v\u00f5i p\u00f5hihariduse omandamiseni. Mullu detsembris riigikogus heaks kiidetud muudatuste paketiga t\u00f5steti \u00f5ppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Septembris on haridusministeeriumi postkasti saabunud ridamisi kirju koolidelt, kellel on hulk k\u00fcsimusi p\u00f5hikooli l\u00f5petamise uue korra kohta. Paikuse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8472,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,3932,21,5985,5190,28,29,19,6365,6364,6363,6366,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-8471","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus-ja-teadusministeerium","tag-headlines","tag-jareleksamid","tag-koolikohustus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opikohustus","tag-pohikooli-lopetamine","tag-pohikooli-lopueksamid","tag-pohikooli-riiklik-oppekava","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8471","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8471"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8471\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8472"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8471"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8471"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8471"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}