Valitsus kiitis esmasp\u00e4eval e-istungil heaks eeln\u00f5u, millega saab oluliselt kiirendada riigikaitseks h\u00e4davajalike ehitiste rajamist. V\u00f5rreldes kaitseministeeriumi algse plaaniga muudeti eeln\u00f5us kohtutele pandud vaidluste lahendamise t\u00e4htaega, samas sai kogu muudatuste pakett t\u00e4htaja kuus aastat.<\/p>\n
Riigikaitseks kriitiliste objektide ehitamisega on nii kiire, et kui oleks v\u00f5imalik, hakkaks riik kohe rajama moonaladusid, lasketiire ja radaripositsioone. Sellep\u00e4rast valmis eelmise aasta l\u00f5pul kaitseministeeriumis eeln\u00f5u, mis muudab seadusi nii, et ehitamist pidurdav aegan\u00f5udev planeerimismenetlus l\u00fcheneks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.<\/p>\n
Eeln\u00f5u oli koosk\u00f5lastusringil kaks p\u00e4eva, sel esmasp\u00e4eval kogunes valitsus e-istungile, et see heaks kiita ja riigikokku saata.<\/p>\n
Valitsuses ei l\u00e4inud arutelu nii ladusalt, kui v\u00f5ib-olla kaitseministeeriumis loodeti. Nimelt t\u00e4hendab kaitserajatiste ehitamise lihtsustamine p\u00f5hi\u00f5iguste riivet, sest piiratakse kohtusse kaebamist. Sellega polnud rahul justiitsminister Liisa Pakosta.<\/p>\n
“Et eeln\u00f5u oleks ikkagi kindlalt ka p\u00f5hiseadusp\u00e4rane, j\u00f5udsime kaitseministeeriumiga kokkuleppele selles, et need planeerimismuutused, mis v\u00f5imaldavad h\u00e4sti kiiresti asju lahendada, on t\u00e4htajalised ehk et see kiirem menetluse v\u00f5imalus kehtib ainult kuus aastat. See kehtib l\u00fchikest aega sellep\u00e4rast, et see ongi erakorraline olukord, mis meil praegu on. See ei ole p\u00fcsiv muudatus, mida me planeerimis\u00f5iguses teeme,” selgitas Pakosta.<\/p>\n
Pakosta s\u00f5nul v\u00e4hendatakse muudatusega oluliselt avalikkusega konsulteerimise ja kaasar\u00e4\u00e4kimise p\u00f5him\u00f5tet.<\/p>\n
“See on ju v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5tteline muudatus ja selle t\u00f5ttu ongi oluline, et ta kehtib ajutise meetmena. Samasuguse muudatuse on teinud ka n\u00e4iteks Taani ja ka Taanis kehtestati see muudatus l\u00fchiajalisena. Me tegelikult muudame ju planeerimise p\u00f5hiarusaama, et planeerimine on lai avalik diskussioon. Me v\u00e4hendame osade inimeste \u00f5igusi, aga me v\u00e4hendame neid ainult piiratud aja jooksul, lootes siis selle aja jooksul saada k\u00f5ik asjad lahendatud, mis meil Eesti riigi paremaks kaitseks on vaja,” r\u00e4\u00e4kis minister.<\/p>\n
N\u00e4iteks ei oleks v\u00f5imalik nende ehitiste puhul taotleda kohtust esialgset \u00f5iguskaitset, kuid \u00fcle\u00fcldiselt j\u00e4\u00e4b kohtusse p\u00f6\u00f6rdumise \u00f5igus alles. K\u00fcll aga peavad kohtud menetlema neid asju eelisj\u00e4rjekorras ja kiiremini. Esialgu sai eeln\u00f5usse j\u00e4ik t\u00e4htaeg neli kuud, mida muudeti kohtute tagasiside p\u00f5hjal.<\/p>\n
“M\u00f5istetavalt me ei saa kohtunikele l\u00f5puni seda t\u00e4htaega ette m\u00e4\u00e4rata. N\u00fc\u00fcd on siis kirja pandud niimoodi, et vaidlused menetletakse nelja kuu jooksul, aga kui on midagi detailsemat, kui kohus peab vajalikuks midagi t\u00e4iendavalt uurida, siis \u00fcldjuhul kahe kuu v\u00f5rra on v\u00f5imalik seda pikendada,” r\u00e4\u00e4kis kaitseminister Hanno Pevkur.<\/p>\n
Pevkur r\u00f5hutas seejuures, et eeln\u00f5u puudutab ainult v\u00e4ga konkreetselt h\u00e4davajalikke riigikaitseobjekte, mis tuleb kiirelt valmis ehitada, mitte absoluutselt k\u00f5iki kaitsevaldkonna ehitusi.<\/p>\n
“Meil on hulk objekte, mis vajavad t\u00f5esti kiirkorras valmimist, olgu selleks laskemoonalaod, kaitset\u00f6\u00f6stuspark v\u00f5i midagi muud, aga eelk\u00f5ige on need riigikaitselised ehitised, mille valmimine on ajakriitiline. N\u00e4iteks riigikaitsekomisjonis t\u00f5usis k\u00fcsimus, kas idapiirile rajatavat Balti kaitsev\u00f6\u00f6ndit saab ka seal all k\u00e4sitleda,” m\u00e4rkis Pevkur.<\/p>\n
“Loomulikult me peame arvestama, et teatud ehitised on sellised, mis lihtsalt tavalist planeerimismenetlust ei kannata oodata, aga meie s\u00f5num on ka see, et see puudutab t\u00f5esti ainult erandjuhtumeid. See ei ole \u00fcldreegel, erimenetlust ikkagi kasutatakse v\u00e4ga piiratud juhtumitel, kui valitsus peab seda \u00f5igeks,” kinnitas kaitseminister.<\/p>\n
Riigikaitseliste ehitise puhul saaks eeln\u00f5u j\u00e4rgi j\u00e4tta keskkonnam\u00f5ju hindamata ning raadamisel ei n\u00f5uta metsateatist. Natura 2000 aladega seotud hindamised j\u00e4\u00e4vad kohustuslikuks ning ehitustegevuse k\u00e4igus tehakse negatiivsete m\u00f5jude leevendamiseks koost\u00f6\u00f6d keskkonnaametiga.<\/p>\n
Pevkur m\u00e4rkis, et juhul kui kuueaastane t\u00e4htaeg pole piisav, v\u00f5ib riigikogu selle uuesti, enne 2032. aastat \u00fcle vaadata.<\/p>\n
Pakosta selgitas, et seni on meie seadusandluses v\u00e4ga v\u00e4he seatud mingitele s\u00e4tetele t\u00e4htaegu. K\u00fcll aga v\u00f5iks tema hinnangul seda isegi rohkem kasutada.<\/p>\n
“Eesm\u00e4rk on ju selline, et inimeste vabadused ja \u00f5igused oleksid maksimaalselt kaitstud. Inimesed ei peaks kogema mingisuguseid riivamisi, aga kui teha mingeid piiranguid, siis need peaksidki olema v\u00f5imalikult t\u00e4htajalised. See on p\u00f5hi\u00f5iguste kaitseks v\u00e4ga m\u00f5istlik l\u00e4henemine, et mingi inimeste \u00f5igusi riivav asi kehtibki ainult l\u00fchikest aega,” s\u00f5nas Pakosta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Valitsus kiitis esmasp\u00e4eval e-istungil heaks eeln\u00f5u, millega saab oluliselt kiirendada riigikaitseks h\u00e4davajalike ehitiste rajamist. V\u00f5rreldes kaitseministeeriumi algse plaaniga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":84874,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,492,21,1152,26059,28,29,2860,19,42096,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-84873","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-hanno-pevkur","18":"tag-headlines","19":"tag-kaitseministeerium","20":"tag-kaitserajatised","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-liisa-pakosta","24":"tag-news","25":"tag-pohioiguste-riive","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115892032898159055","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84873","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84873"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84873\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/84874"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84873"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84873"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84873"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}