Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest, mida on 7041 inimese v\u00f5rra v\u00e4hem kui aasta varem. Lisaks negatiivsele loomulikule iibele p\u00f6\u00f6rdus esialgsetel andmetel negatiivseks ka r\u00e4ndesaldo \u2013 registreeritud r\u00e4nde andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest.<\/p>\n
2025. aastal s\u00fcndis Eestis 9092 ja suri 15 427 inimest.\u00a0Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuhi Kadri Rootalu s\u00f5nul s\u00fcvenesid 2025. aastal viimaste aastate rahvastikutrendid.<\/p>\n
“Eelmisel aastal suri \u00fcle 6000 inimese rohkem kui s\u00fcndis. V\u00e4ljar\u00e4ndajate arv p\u00fcsis mullusega samal tasemel, kuid sisser\u00e4ndajate arv v\u00e4henes. R\u00e4ndesaldo j\u00e4i esimest korda alates 2014. aastast negatiivseks. Kokku langes Eesti rahvaarv 7041 inimese v\u00f5rra,” kirjeldas Rootalu.<\/p>\n
S\u00fcndide arv j\u00e4i teist korda ajaloos alla 10 000<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastal s\u00fcndis 9092 last, mida on kuus protsenti ehk 600 last v\u00e4hem kui 2024. aastal. “S\u00fcndide arv hakkas j\u00e4rsult langema 2022. aastal ja m\u00f6\u00f6dunud aasta oli teine kord ajaloos, kui aastane s\u00fcndide arv j\u00e4i alla 10 000,” selgitas Rootalu.<\/p>\n
Statistikaameti esindaja lisas, et 2024. aastaga v\u00f5rreldavat s\u00fcndide arvu langust 2025. aastal enam siiski ei olnud. “Kui 2024. aastal s\u00fcndis \u00fcle 1200 lapse ehk pea 12 protsendi v\u00f5rra v\u00e4hem kui 2023. aastal, siis mullu need n\u00e4itajad paranesid,” r\u00e4\u00e4kis Rootalu.<\/p>\n
S\u00fcndimuse langust on varem seostatud ka s\u00fcnnitusealiste naiste \u00fcldarvu langusega. “20\u201344-aastaste naiste arv oli 2025. aastal 210 000, mida on 10 000 v\u00f5rra v\u00e4hem kui k\u00fcmme aastat tagasi. Viimasel kolmel aastal on sellises vanuses naiste arv siiski p\u00fcsinud suuresti muutumatuna,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Naaberriikides on Rootalu s\u00f5nul m\u00e4rgata samu trende nagu Eestiski. “Esialgsetel andmetel v\u00e4henes s\u00fcndide arv m\u00e4rgatavalt ka L\u00e4tis ja Leedus. Soomes oli s\u00fcndide arv eelmise aasta esimese \u00fcheksa kuu p\u00f5hjal m\u00f5nev\u00f5rra kasvanud, olles siiski pikemas aegreas madal,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Surmade arv v\u00e4henes Eestis 2025. aastal tunamullusega v\u00f5rreldes 300 v\u00f5rra. M\u00f6\u00f6dunud aastal suri 15 427 inimest, mis on samas suurusj\u00e4rgus 2010.\u20132019. aasta keskmisega.<\/p>\n
Eestist lahkujaid on rohkem kui siia saabujaid<\/p>\n
Registreeritud r\u00e4nde andmetel saabus eelmisel aastal Eestisse 11 298 ja lahkus 12 004 inimest ehk v\u00e4ljar\u00e4nne \u00fcletas sisser\u00e4nnet 706 inimese v\u00f5rra. Tegemist on esimese korraga alates 2014. aastast, mil r\u00e4ndesaldo on j\u00e4\u00e4nud negatiivseks ehk lahkujaid on olnud rohkem kui saabujaid.<\/p>\n
Sisser\u00e4nnanutest umbes 35 protsenti ehk 4000 inimest olid Ukraina kodakondsusega, mida on v\u00e4hem kui varasematel aastatel. 2022. aastal saabus Eestisse 33 200, 2023. aastal 13 100 ja 2024. aastal 7000 Ukraina kodanikku, \u00fctles Rootalu ja lisas, et esialgsetel andmetel j\u00e4i negatiivseks ka Eesti kodanike r\u00e4ndesaldo. “Viimasel k\u00fcmnel aastal on Eesti kodanike r\u00e4ndesaldo tervikuna olnud siiski tasakaalus,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
M\u00f5ne kuu jooksul lisab statistikaamet registreeritud r\u00e4ndajate arvule ka registreerimata r\u00e4ndajate arvu ja siis selgub l\u00f5plikult, kas eelmise aasta r\u00e4ndesaldo tervikuna j\u00e4i negatiivseks v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Esialgne rahvaarv arvutatakse rahvastikuregistris eelmisel aastal registreeritud s\u00fcnni, surma- ja r\u00e4ndeandmete p\u00f5hjal. Statistikaamet avaldab t\u00e4psustatud rahvaarvu 21. aprillil.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest, mida on 7041 inimese v\u00f5rra…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":84888,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,1321,2559,3830,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-84887","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-rahvastik","23":"tag-statistikaamet","24":"tag-sundimus","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115892080016290392","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84887","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84887"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84887\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/84888"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84887"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84887"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84887"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}