{"id":84947,"date":"2026-01-14T07:55:09","date_gmt":"2026-01-14T07:55:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/84947\/"},"modified":"2026-01-14T07:55:09","modified_gmt":"2026-01-14T07:55:09","slug":"eesti-katsetab-ohustatud-lindude-kaitseks-vaikekiskjate-ohjamist-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/84947\/","title":{"rendered":"Eesti katsetab ohustatud lindude kaitseks v\u00e4ikekiskjate ohjamist"},"content":{"rendered":"<p>            <a href=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/rebane-flickr-5.jpg\" data-caption=\"Foto: Flickr\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"799\" height=\"533\" class=\"entry-thumb td-modal-image\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/rebane-flickr-5.jpg\"   alt=\"\" title=\"rebane-flickr (5)\"\/><\/a>Foto: Flickr<\/p>\n<p>Kliimaministeerium katsetab v\u00e4ikekiskjate arvukuse reguleerimist sihip\u00e4rasemalt kaitstavatel aladel, et parandada maas pesitsevate lindude pesitsemisedukust ja seel\u00e4bi nende seisundit. Meetme t\u00f5husust kinnitavad nii Eesti pilootprojektid kui ka teiste Euroopa riikide kogemus.<\/p>\n<p>\u201eTeatud linnuliikide arvukuse j\u00e4tkuv langus n\u00e4itab, et ainult elupaikade kaitsest ja taastamisest enam ei piisa \u2013 uuringutest on selgunud, et pesar\u00fc\u00fcste tagaj\u00e4rjel h\u00e4vib koguni 86% maas pesitsevate lindude pesadest,\u201c selgitas kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark.<\/p>\n<p>V\u00e4ikekiskjate ohjamise fookuses on eelk\u00f5ige v\u00f5\u00f5rliigid nagu k\u00e4hrik ja ameerika naarits ehk mink ning siia ise levinud \u0161aakal, ning vajadusel ka meie kodumaised liigid rebane ja m\u00e4ger.<\/p>\n<p>Kliimaministeeriumi pilootprojekt viiel rannaniidualal n\u00e4itas, et v\u00e4ikekiskjate k\u00fcttimise tulemusena t\u00f5usis Matsalu rahvuspargi Haeska ja P\u00f5gari aladel kahlajate koorumisedukus soovitud 40% tasemeni \u2013 see on tase, mis v\u00f5imaldab linnupopulatsioonil end taastoota. Pilootprojekti k\u00e4igus k\u00fctiti kolme aasta jooksul kuuel alal kokku 169 rebast, 22 \u0161aakalit ja 154 k\u00e4hrikut. V\u00e4ikesaartel ja laidudel on v\u00e4ikekiskjate k\u00fcttimise tulemusel suurenenud maaspesitsejate arvukus, eriti kaitsekorralduslikult oluliste liikide hulgas. K\u00e4hriku m\u00f5ju v\u00f5ib lokaalselt olla v\u00e4ga suur, aastate eest Kumari laiule sattunud \u00fcksik k\u00e4hrik h\u00e4vitas m\u00f5ne kuuga laiul nii pruunide konnade kui ka k\u00f5re populatsiooni. Seega v\u00f5ivad v\u00e4ikekiskjad lisaks lindudele olla ohuks ka kahepaiksete ja roomajate populatsioonidele.<\/p>\n<p>K\u00e4hrik lisati Euroopa Liidu v\u00f5\u00f5rliigi m\u00e4\u00e4rusesse 2019. aastal ja 2027. aastal lisandub ka mink, seega tuleneb m\u00f5lema liigi ohjamise kohustus Euroopa Liidu \u00f5igusest. Euroopa kogemus kinnitab v\u00f5\u00f5rliikide ohjamise t\u00f5husust: Poolas kahekordistas minkide k\u00fcttimine j\u00e4rgnevatel aastatel maas pesitsevate kahlajaliste arvukust, Soome saarestikualadel parandas k\u00e4hrikute ja minkide eemaldamine m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt lindude pesitsusedukust. Rootsi ja Taani on loonud p\u00fcsivalt rahastatud riiklikud programmid invasiivsete kiskjate kontrollimiseks.<\/p>\n<p>Konkreetsete sammudena k\u00e4esoleval aastal on plaanis t\u00e4psustada jahieeskirja, mis loob \u00f5igusliku aluse v\u00e4ikekiskjate k\u00fcttimiseks kaitstavatel aladel, et tagada aladel kaitse-eesm\u00e4rgiks olevate liikide s\u00e4ilimine. Fookuses on eelk\u00f5ige nuhtlusisendid ning k\u00fcttimisperiood pikeneb aprilli l\u00f5puni.<\/p>\n<p>Keskkonnaamet j\u00e4tkab valitud kaitstavatel aladel v\u00e4ikekiskjate arvukuse piiramist\u00a0 looduskaitset\u00f6\u00f6na. Kaalumisel on v\u00e4ikekiskjate jahipidamise tingimuste sisseviimine riigimaadel valitud piirkondades. Samuti t\u00f6\u00f6tatakse l\u00e4hiajal v\u00e4lja tulemuslikkuse hindamise p\u00f5him\u00f5tted.<\/p>\n<p>\u201eTulenevalt sellest, et marutaudi vastane vaktsineerimine on olnud tulemuslik ning huvi v\u00e4ikekiskjate naha vastu on v\u00e4henenud, siis on ka v\u00e4ikekiskjate arvukus k\u00f5rgem ja m\u00f5jud suuremad. Tuleb r\u00f5hutada, et tegemist on sihip\u00e4rase looduskaitsemeetmega, mida rakendatakse l\u00e4htuvalt kaitstavate alade eesm\u00e4rkidest ja kaitsekorralduskavadest, mitte \u00fcldise jahipidamisega,\u201c r\u00f5hutas Kark. \u201eK\u00fcttimise maht m\u00e4\u00e4ratakse igal konkreetsel alal eraldi, l\u00e4htudes seire tulemustest ja kaitstavate liikide arvukusest.\u201c<\/p>\n<p>Intensiivseim k\u00fcttimisperiood on november\u2013m\u00e4rts, mil kiskjad on aktiivsemad ja lindude pesitsusperioodi ei segata.<\/p>\n<p>V\u00e4ikekiskjate arvukuse ohjamisest saavad kasu eelk\u00f5ige ohustatud maaspesitsevad liigid nagu niidur\u00fcdi, mustsaba-vigle, suurkoovitaja, liivat\u00fcll, tutkas, rohunepp, lammitilder, tikutaja, hahk, v\u00e4iketiir, r\u00e4gapart, viupart, merivart, t\u00f5mmuvaeras, t\u00f5mmukajakas, laanep\u00fc\u00fc, teder ning metsis. Lisaks v\u00f5idavad sellest ka ohustatud kahepaiksed.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Foto: Flickr Kliimaministeerium katsetab v\u00e4ikekiskjate arvukuse reguleerimist sihip\u00e4rasemalt kaitstavatel aladel, et parandada maas pesitsevate lindude pesitsemisedukust ja seel\u00e4bi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":57951,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3914,2832,5771,8927,3081,28,29,1156,19,25,29391,42129,23,24,22,20,42130,30],"class_list":["post-84947","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jahimees","tag-jahindus","tag-jaht","tag-kahrik","tag-kliimaministeerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-linnud","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rebane","tag-saakal","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaikekiskja","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115892382854729005","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84947","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84947"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/84947\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/57951"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84947"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=84947"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=84947"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}