spaceweather.com<\/a>. Virmaliste n\u00e4gemiseks tuleb vaadata p\u00f5hjasuunas.<\/p>\nSelle eest on suhteliselt h\u00e4sti ette teada, millal v\u00f5ib n\u00e4ha taevas tavap\u00e4rasest rohkem meteoore. Aasta k\u00f5ige rikkalikumad meteoorivoolud on kvadrantiidid (28.12\u201312.01), perseiidid (17.07\u201324.08) ja geminiidid (4.12\u201320.12), mille haripunktis v\u00f5ib langeda tunnis \u00fcle 100 langeva t\u00e4he.<\/p>\n
Efektsemaid meteoore pakuvad veel eeta-akvariidid mai alguses, orioniidid oktoobri teisel poolel, leoniidid novembri keskel ja ursaiidid talvise p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva \u00fcmber. Meteooride vaatlemiseks piisab peale s\u00fcda\u00f6\u00f6d lihtsalt taevasse vaatamisest.<\/p>\n
Planeetide paraad<\/p>\n
Esimesed taevakehad, mida ka algajatel astronoomiahuvilistel pole raske leida, on planeedid. V\u00e4lisplaneetide parima vaadeldavuse tagab nende vastasseis Maaga. See t\u00e4hendab, et need asuvad samal pool P\u00e4ikest \u00fchel joonel. N\u00e4iteks 10. jaanuaril leiab aset Jupiteri vastasseis, mis t\u00f5ttu on jaanuari \u00f6\u00f6del parim aeg meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi suurima planeedi uurimiseks.<\/p>\n
Vastasseise on oodata teisigi: Neptuun 26. septembril, Saturn 4. oktoobril ja Uraan 26. novembril. Marssi k\u00e4esoleval aastal h\u00e4sti vaadelda ei saa, kuna selle vastasseisud leiavad aset iga kahe aasta tagant. J\u00e4rgmine Marsi vastasseis leiab aset 19. veebruaril 2027. Siiski saab detsembris edaspidi aina eredamaks muutuvat Marssi s\u00fcda\u00f6\u00f6 paiku taevast juba leida.<\/p>\n
Siseplaneedid ehk Merkuur ja Veenus on paremini vaadeldavad, kui asuvad taevas p\u00e4ikesekettast v\u00f5imalikult kaugel. Hommikutaevas on Merkuur h\u00e4sti n\u00e4ha 19. veebruaril, 15. juunil, 12. oktoobril, kuid \u00f5htutaevas kuup\u00e4evadel 3. aprillil, 2. augustil, 20. novembril.<\/p>\n
Kui \u00f5igel p\u00e4eval on taevas pilves, siis suhteliselt h\u00e4sti n\u00e4eb planeeti ka n\u00e4dal enne v\u00f5i p\u00e4rast \u00f5iget momenti. Merkuur asub \u00fcsna madalal horisondil. Erakordselt ereda t\u00e4hena taevas paistab Veenus, mida kutsutakse Koidut\u00e4heks (hommikul) v\u00f5i Ehat\u00e4heks (\u00f5htul).\u00a0Hommikuti n\u00e4eb seda h\u00e4sti mitu n\u00e4dalat enne ja p\u00e4rast 15. augustit ning \u00f5htul 3. jaanuaril 2027.<\/p>\n
Planeetide paraad on selle aasta \u00fcks suurs\u00fcndmustest. Nendel puhkudel on Tallinna T\u00e4hetorni vaatlus\u00f5htud v\u00e4ga rahvarohked. See leiab aset veebruari kolmandal \u2013 ehk aasta kaheksandal \u2013 n\u00e4dalal, mil taevas on n\u00e4ha korraga kuus planeeti: Merkuur, Veenus, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.<\/p>\n
Kindlasti tasub vaadata ka 8. juunil aset leidvat Jupiteri ja Veenuse kohtumist \u00f5htutaevas vahetult peale p\u00e4ikeseloojangut. See juhtub keskmiselt iga kolme aasta tagant.<\/p>\n
12. augusti \u00f5htul algusega kell 20.02 algab osaline p\u00e4ikesevarjutus. Kuu katab siis P\u00e4ikesest u 80 protsenti. Tegemist on v\u00e4ga huvitava varjutusega, sest selle keskmoment leiab aset vahetult enne P\u00e4ikese loojumist. Eestis kestab see kokku 1 tund ja 17 minutit. Kes soovib n\u00e4ha t\u00e4isvarjutust, peab aga s\u00f5itma P\u00f5hja-Hispaaniasse.<\/p>\n
28. augustil on v\u00f5imalik n\u00e4ha soodsate ilmaolude korral veel teist samal kuul toimuvat varjutust \u2013 kuuvarjutust. See algab kell 4.23 ja l\u00f5peb enne keskmomenti kuu loojumisega 6. detsembril.\u00a0<\/p>\n
Meeldivaid taevaelamusi!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mullu oli astronoomiahuvilistel v\u00f5imalik Eesti \u00f6\u00f6taevas vaadelda nii t\u00e4ielikku kuuvarjutust kui ka virmalisi. Mida p\u00f5nevat on aga taevalaotuses…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85013,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[21195,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1027,28,29,42153,19,9935,25,42151,21193,42150,42152,23,24,22,20,30,6266],"class_list":{"0":"post-85012","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-astronoomia","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kuu","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-mario-mars","23":"tag-news","24":"tag-paike","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-taevalaotuses","27":"tag-tahed","28":"tag-tallinna-tahetorn","29":"tag-tallinna-tehanikaulikool","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised","35":"tag-virmalised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115892689478266153","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85012","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85012"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85012\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85013"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85012"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85012"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85012"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}