{"id":85082,"date":"2026-01-14T10:29:06","date_gmt":"2026-01-14T10:29:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85082\/"},"modified":"2026-01-14T10:29:06","modified_gmt":"2026-01-14T10:29:06","slug":"kliimamuutus-avaldab-laanemere-randadele-erisugust-moju-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85082\/","title":{"rendered":"Kliimamuutus avaldab L\u00e4\u00e4nemere randadele erisugust m\u00f5ju | Keskkond"},"content":{"rendered":"

V\u00e4rske Tallinna Tehnika\u00fclikooli uuring kinnitab<\/a>, et kliimamuutused ei kohtle L\u00e4\u00e4nemere randu v\u00f5rdselt. Kuna rannikut vormivad j\u00f5ud, nagu lainetus ja veetase, on piirkonniti erineva tugevusega, on ka nende m\u00f5ju igale rannal\u00f5igule isesugune.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4nemere ida- ja l\u00f5unarannikul on kiirenenud viimastel aastak\u00fcmnetel erosioon ning mitmes piirkonnas intensiivistunud rannikuprotsessid. Peamiselt kujundavad nendes piirkondades randu lainetus, pika- ja l\u00fchiajalised veetaseme k\u00f5ikumised ja merej\u00e4\u00e4.<\/p>\n

“Just nende tegurite omadused ja intensiivsus varieeruvad L\u00e4\u00e4nemere rannikul m\u00e4rgatavalt, mist\u00f5ttu on ka kliimamuutuste m\u00f5jud eri rannal\u00f5ikudel oluliselt erinevad,” selgitab uuringu \u00fcks autoritest, Tallinna Tehnika\u00fclikooli k\u00fcberneetika instituudi vanemteadur Maris Eelsalu lainetuse d\u00fcnaamika laboris tehtud anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n

Koos professorite Tarmo Soomere ja Kevin Parnelli ning Maija Vi\u0161kaga avaldasid nad sel teemal mahuka teadusartikli ajakirjas Oceanologia<\/a>. Nad tegid p\u00f5hjaliku \u00fclevaate L\u00e4\u00e4nemere ida- ja l\u00f5unarannikul toimunud muutustest, eri piirkondade rannikute arengut enim kujundanud protsessidest ja neis aset leidnud muutustest.<\/p>\n

Poola vs Eesti rannik<\/p>\n

Maris Eelsalu kinnitas, et kliimamuutustest tingitud maailma keskmise merepinna t\u00f5usu m\u00f5ju on k\u00f5ige tugevam L\u00e4\u00e4nemere l\u00f5unaosas. Seal soodustab suhteline merepinna t\u00f5us ehk maailmamere t\u00f5us maakoore vertikaalse liikumise suhtes ranniku taganemist.<\/p>\n

“Poola rannikul on suhteliseks merepinna t\u00f5usuks hinnatud umbes 1\u20132 millimeetrit aastas. Viimastel aastak\u00fcmnetel on erosioonile kalduvad l\u00f5igud Poola rannikul m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt laienenud,” nendib Eelsalu. Suundumust saab lainetuse d\u00fcnaamika uurimisr\u00fchma hinnangul seostada suure t\u00f5en\u00e4osusega kliimamuutustest p\u00f5hjustatud maailma meretaseme t\u00f5usuga.<\/p>\n

Samuti selgus, et suhtelise merepinna t\u00f5usu roll v\u00f5i m\u00f5ju rannikuprotsessidele v\u00e4heneb piki L\u00e4\u00e4nemere l\u00f5unarannikut kirdesse liikudes. “Eesti l\u00e4\u00e4nerannikul muutub suhteline merepinna taseme muutus negatiivseks ja v\u00e4heneb veelgi p\u00f5hja poole liikudes, kus hetkel veel maakoore kerke kiirus \u00fcletab maailma merepinna t\u00f5usu,” selgitas Eelsalu.<\/p>\n

Vanemteadur lisas , et maailmamere t\u00f5us on k\u00fcll aeglane protsess, kuid see kergitab keskmist veetaset. K\u00f5rgemale vundamendile lisanduvad tormide ajal \u00e4\u00e4rmuslikud veet\u00f5usud, muutes need varasemast ohtlikumaks. Viimaste puhul on Eelsalu s\u00f5nul tegemist l\u00fchiajaliste protsessidega, mida juhivad teised j\u00f5ud, kui need, mis on pikaajalise keskmise mereveetaseme muutuste taga.<\/p>\n

Ajalooliselt on ekstreemsetest veetasemetest enim m\u00f5jutatud Liivi ja Soome laht. Ajas on nende esinemissagedus kasvanud. “Samuti on t\u00e4heldatud, et aastatel 1961\u20132005 oli ekstreemsete veetasemete maksimumide t\u00f5us kiireim just Liivi ja Soome lahe idaosas. See viitab, et just nendes piirkondades t\u00e4heldatud muutused rannikul v\u00f5ivad olla seotud k\u00f5rgete veetasemete suurenenud osakaalu ja m\u00f5juga,” selgitab Eelsalu.<\/p>\n

Kaitsev j\u00e4\u00e4kate<\/p>\n

Tuulisel ja k\u00fclmal aastaajal aitab j\u00e4\u00e4kate randu tugevate lainete ja ekstreemsete veetasemete ajal kaitsta. Aasta tugevaimad tormid m\u00f6llavad enamasti oktoobrist veebruarini. Kuna need langevad sageli kokku k\u00f5rge veetasemega, p\u00f5hjustavad need sel perioodil ka enim rannakahjustusi<\/p>\n

Nii j\u00e4\u00e4katte olemasolul kui ka siis, kui rannasetted on k\u00fclmunud, ei ulatu tugevate tormide m\u00f5ju Eelsalu s\u00f5nul enam randa. Seel\u00e4bi v\u00e4heneb randa j\u00f5udva laineenergia voog oluliselt. “Globaalne soojenemine on L\u00e4\u00e4nemeres m\u00e4rgatavalt m\u00f5jutanud ka merej\u00e4\u00e4 omadusi ja v\u00e4hendanud j\u00e4\u00e4hooaja kestust. Selle m\u00f5ju avaldub ruumiliselt eba\u00fchtlaselt,” m\u00e4rkis vanemteadur.<\/p>\n

Kui L\u00e4\u00e4nemere l\u00f5unaosas on muutused v\u00e4ikesed, sest meri j\u00e4\u00e4tub niigi harva, siis suurim m\u00f5ju avaldub just Liivi ja Soome lahe vahelistel laiustel. J\u00e4\u00e4hooaja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne l\u00fchenemine on v\u00e4hendanud randade looduslikku kaitset. Ilmselt on see soodustanud nii erosiooni kui ka rannikuprotsesside intensiivistumist.<\/p>\n

Suuremad laines\u00fcsteemid<\/p>\n

Kuna lainetus m\u00e4ngib rannikuarengus v\u00f5tmerolli, siis laines\u00fcsteemides m\u00f5jutavad tugevalt rannikuprotsesse igasugused muutused. Nende m\u00f5ju ja roll erinevad piki L\u00e4\u00e4nemere rannikuid liikudes m\u00e4rgatavalt. M\u00e4\u00e4ravaks saab see, kui avatud on rannal\u00f5ik lainetusele, kas tormilained langevad kokku k\u00f5rge veetasemega ning millise nurga all need randa j\u00f5uavad.<\/p>\n

Tallinna Tehnika\u00fclikooli teadlaste artikkel viitab, et muutused L\u00e4\u00e4nemere peamistes laines\u00fcsteemides on peamine tegur, mis suunab setete liikumist Eesti l\u00e4\u00e4nerannikul ja piki L\u00e4ti\u2013Leedu rannikut. Neid protsesse juhivad eelk\u00f5ige kagu- ja loodesuunast puhuvad tuuled<\/p>\n

L\u00e4ti\u2013Leedu rannik areneb tundliku tasakaalu tingimustes, mida kujundavad valdavalt edela- ja loodesuunalised laines\u00fcsteemid. “T\u00e4heldatud muutused edela- ja loodetuulte struktuuris talvekuudel on t\u00f5en\u00e4oliselt oluliselt m\u00f5jutanud sealset settetranspordi struktuuri, mida ilmestab selles piirkonnas esinev tugev rannikuerosioon, kohati mitu meetrit aastas,” lisas Eelsalu.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et kliimamuutused ei vormi L\u00e4\u00e4nemere rannikut \u00fche ja sama joonlaua j\u00e4rgi. Kuna loodusj\u00f5udude m\u00f5ju varieerub piirkonniti, on ka tagaj\u00e4rjed v\u00e4ga erinevad. Iga rannal\u00f5ik ja lahesopp reageerib muutustele omamoodi, s\u00f5ltuvalt oma asukohast ja erip\u00e4rast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4rske Tallinna Tehnika\u00fclikooli uuring kinnitab, et kliimamuutused ei kohtle L\u00e4\u00e4nemere randu v\u00f5rdselt. Kuna rannikut vormivad j\u00f5ud, nagu lainetus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85083,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,42184,42185,34,36,31,32,21,42183,42182,1694,28,29,42179,42181,42180,19,25,5593,7568,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-85082","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-rannik","14":"tag-ekstreemsed-veetasemed","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-jaakadu","21":"tag-kevin-parnell","22":"tag-laanemeri","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailmamere-tous","26":"tag-maija-viska","27":"tag-maris-eelsalu","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-tallinna-tehnikaulikool","31":"tag-tarmo-soomere","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115892988371748778","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85082","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85082"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85082\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85083"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85082"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85082"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85082"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}