Pangad soovivad, et loodav krediidiregister hakkaks sisaldama infot ka inkassofirmadele m\u00fc\u00fcdud v\u00f5lan\u00f5uete kohta, sest muidu saaksid h\u00e4ttasattunud kliendid \u00fcha uusi laene v\u00f5tta, kuid inkassofirmad seisavad sellele vastu. Eeln\u00f5u kavandile laekunud tagasiside on vastuk\u00e4iv ja t\u00f5en\u00e4oliselt hakkab rahanduskomisjon k\u00fcsimust l\u00e4hitulevikus uuesti arutama.<\/p>\n
Idee positiivse krediidiregistri loomisest on k\u00fcpsenud aastaid ja selle eesm\u00e4rk on anda inimese tegelikust maksev\u00f5imest selgem pilt, et ta ei saaks end l\u00f5hki laenata. Register peaks koondama teavet inimese k\u00f5igi rahaliste kohustuste kohta, olgu selleks kodu- v\u00f5i tarbimislaenud, autoliisingud, j\u00e4relmaksud v\u00f5i ka kiirlaenud.<\/p>\n
Mullu kevadel algataski valitsus krediiditeaberegistri eeln\u00f5u ning see l\u00e4bis juunis esimese lugemise. M\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus saatis rahandusministeerium k\u00f5igile osapooltele tagasiside andmiseks eeln\u00f5u kavandi. See n\u00e4gi ette, et ka inkassofirmad peaksid loodavale krediiditeaberegistrile info enda hallatavate eraisikute laenulepingute kohta edastama.<\/p>\n
Inkassofirmad aga endale sellist kohustust ei soovi. Aktiva Finace Groupi juhatuse liige Argo Virkebau, Julianos Inkasso juhatuse liige Merle Laurim\u00e4e ja Krediidiregister O\u00dc juhatuse liige Art Anderson saatsid rahandusministeeriumile eelmisel n\u00e4dalal \u00fchise p\u00f6\u00f6rdumise, kus avaldasid vastuseisu eeln\u00f5u kavandi sellele osale, mis puudutab inkassofirmade n\u00f5uet jagada infot tarbijakrediidilepingutest tulenevate v\u00f5lgade kohta.<\/p>\n
“Krediidiinkassod ja -ostjad ei s\u00f5lmi ise tarbijatega tarbijakrediidilepinguid ega osale lepingu t\u00e4itmises selle algsetel tingimustel,” p\u00f5hjendasid inkassofirmade esindajad.<\/p>\n
Nad selgitasid, et reeglina on tarbijakrediidilepingust tulenev n\u00f5ue, mida inkassofirmad haldavad v\u00f5i on omandanud, muutunud sissen\u00f5utavaks t\u00e4ies ulatuses, see aga t\u00e4hendab, et tarbijalaenulepingut ei t\u00e4ideta enam vastavalt algsele tagasimaksegraafikule, vaid tegu on lepingu rikkumisest v\u00f5i ennet\u00e4htaegsest l\u00f5petamisest tuleneva kogu kohustuse sissen\u00f5udmisega.<\/p>\n
Inkassofirmade s\u00f5nul pole krediidiinkassodel seet\u00f5ttu v\u00f5imalust pidada arvestust selliste andmete \u00fcle, mis eeldavad kehtiva tagasimaksegraafiku ja jooksvate lepinguliste maksekohustuste olemasolu.<\/p>\n
“Kokkuv\u00f5ttes krediiditeabe jagamise seaduse loogika ja andmekoosseis ei ole sobivad makseh\u00e4irete avaldamise reguleerimiseks krediidiinkassode ja -ostjate puhul,” teatasid Virkebau, Laurim\u00e4e ja Anderson.<\/p>\n
Lisaks t\u00f5id nad v\u00e4lja, et makseh\u00e4irete avaldamise praktika ja kord on v\u00e4lja kujunenud 30 aasta jooksul ja selles valdkonnas pole laiemaid muresid ehk teisis\u00f5nu puudub probleem, mida krediiditeabe seadusega lahendada.<\/p>\n
Pankade arusaam on vastupidine: pangaliidu tegevjuht Katrin Talih\u00e4rm on varem v\u00e4lja toonud, et ehkki inkassod t\u00f5epoolest ise tarbijakrediidilepinguid ei s\u00f5lmi, on tarbijakrediidilepingutest tulenevad n\u00f5uded, mida inkassofirmad ostavad ja haldavad, oma olemuselt siiski tarbijakrediit.<\/p>\n
“Kui isik tasub inkassole graafikuj\u00e4rgselt ja makseh\u00e4iret ei teki, n\u00f5uet makseh\u00e4ireregistris ei kuvata. \u00d5igusloomes hetkel kehtivale praktikale
tuginemine loob soodsa pinnase l\u00fcnkade tekkeks ja niisugust l\u00fcnklikku \u00f5igusloomet tuleks v\u00e4ltida,” r\u00f5hutas Talih\u00e4rm mullu rahanduskomisjonile saadetud arvamuses eeln\u00f5u kohta.<\/p>\n
Ta m\u00e4rkis, et kui v\u00f5lgnevusega kliendi n\u00f5ue on m\u00fc\u00fcdud inkassole, v\u00f5ib tal avaldada v\u00f5imalus v\u00f5tta lisaks veelgi laenu ja tema risk v\u00f5laorjusesse sattuda hoopis t\u00f5useb.<\/p>\n
“Leiame, et kuigi inkassod ei s\u00f5lmi formaalselt tarbijakrediidilepinguid, ei tohiks see piirata seadusandjat kohustamast neid registris kuvama tarbijakrediidilepingutest tulenevaid n\u00f5udeid,” teatas Talih\u00e4rm.<\/p>\n
Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja aset\u00e4itja Thomas Auv\u00e4\u00e4rt \u00fctles ERR-ile, et praegu on keeruline \u00f6elda, millisel kujul v\u00f5iks kompromiss s\u00fcndida.<\/p>\n
“Eelmise n\u00e4dala l\u00f5puks laekus tagasiside, kuid kuna seda oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt palju ning arvamused on \u00fcksteisele vastuk\u00e4ivad, siis selle l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamine ja anal\u00fc\u00fcsimine veel k\u00e4ib,” t\u00f5des Auv\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n