{"id":85146,"date":"2026-01-14T11:57:09","date_gmt":"2026-01-14T11:57:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85146\/"},"modified":"2026-01-14T11:57:09","modified_gmt":"2026-01-14T11:57:09","slug":"filosoofid-suureks-kasvamise-asemel-tuleb-meil-saada-vaikeseks-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85146\/","title":{"rendered":"Filosoofid: suureks kasvamise asemel tuleb meil saada v\u00e4ikeseks | Kultuur"},"content":{"rendered":"

Kui uued kalendrid naelutati seintele juba m\u00f5ne aja eest, siis sel n\u00e4dalal l\u00f5peb ka \u00fcks teine aasta. \u00dcle ilma t\u00e4histati filosoofia suurkuju Gilles Deleuze’i sajandat s\u00fcnniaastat. Pidup\u00e4eva peeti ka Eestis \u2013 Tartus kogunesid iga n\u00e4dal filosoofid, kirjandusteadlased, semiootikud ja vahel ka f\u00fc\u00fcsikud, et \u00fcheskoos Deleuze’i m\u00f5tlemise tuhat keerdk\u00e4iku lahti voltida ja meie ajaga suhtesse asetada. Et ka lugeja neid kor\u00fcfeede poolt n\u00f5nda kaalukaks kuulutatud m\u00f5ttek\u00e4\u00e4re nuusutada saaks, istus Novaator maha isehakanud uurimisr\u00fchma ninameeste J\u00fcri Lippingu ja Ott Puumeistriga.\u00a0<\/p>\n

Ehkki juubelid on tavaliselt pidulikud ja \u00fcleskiitvad, ei tasu Deleuze’ist lohutust ega rahu otsida. Vastupidi, tema filosoofia on pigem h\u00e4irekell. See osutab, et viis, kuidas oleme harjunud maailma n\u00e4gema ning otsides k\u00f5iges p\u00fcsivust, korda ja kindlaid vastuseid, on muutunud meile endile takistuseks. Filosoofid nimetavad seda esindusm\u00f5tlemiseks ja see on esimene m\u00fc\u00fcr, mis tuleb maha l\u00f5hkuda.<\/p>\n

Esindusm\u00f5tlemise l\u00f5ks<\/p>\n

M\u00f5istmaks del\u00f6ziaanliku p\u00f6\u00f6rde vajalikkust, tuleb esmalt vaadata otsa sellele, mis on meid siia toonud. Deleuze’i s\u00f5nul valitseb l\u00e4\u00e4ne kultuuriruumis traditsiooniliselt nn esindusm\u00f5tlemine ehk tavaarusaam, mis on kujundanud meie maailmapilti Platonist Hegelini.\u00a0<\/p>\n

See loob dogmaatilise v\u00e4\u00e4rtusahela, mida me harva kahtluse alla seame. “Selle arusaama j\u00e4rgi on m\u00f5tlemine inimesele justkui loomup\u00e4rane tegevus, see on suunatud t\u00f5ele ja teadmisele, see edendab \u00fcle\u00fcldist rahu ja harmooniat: t\u00f5de on hea, hea on ilus, ilus on vooruslik, voorus on \u00f5iglane jne,” nentis J\u00fcri Lipping.<\/p>\n

Selline n-\u00f6 tervem\u00f5istuslik pilt p\u00fc\u00fcab maailma paika panna kindlate kategooriate ja p\u00fcsivate v\u00e4\u00e4rtuste kaudu, luues illusiooni stabiilsusest. Reaalsuses toimib see mudel aga enamuse ehk normi diktatuurina. Ott Puumeister selgitas, et siinkohal ei t\u00e4henda enamus sugugi mitte arvulist \u00fclekaalu, vaid vaikimisi eeldatud etaloni, mille j\u00e4rgi k\u00f5ik peavad joonduma.<\/p>\n

Need mudelid suruvad inimestele peale kindlaid identiteete. N\u00e4iteks, milline on \u00f5ige eestlane, millised on \u00f5iged soolised kuuluvused v\u00f5i milline on \u00f5ige nahav\u00e4rv. “Kui l\u00e4htuda enamusest ehk normist, siis osutub, et peamine k\u00fcsimus, millega \u00fcldse saab tegeleda, ongi see, kuidas sellele normile vastata, \u00fcksk\u00f5ik kas siis jaatavalt v\u00f5i eitavalt,” m\u00e4rkis Puumeister.<\/p>\n

See ongi esindusm\u00f5tlemise l\u00f5ks: mudel kummitab pidevalt kuklas ja sunnib tegelema v\u00f5imuk\u00fcsimustega. Inimesed kulutavad energiat k\u00fcsimustele, “kas ma olen m\u00e4\u00e4ratavast soost”, “kas ma kuulun \u00f5igesse gruppi”, “mis on mu krediidireiting” ja “kas mul on selle k\u00f5ige p\u00f5hjal \u00fcldse \u00f5igus siin elada”. Tulemuseks on olukord, kus inimesed mitte ei ela ega loo, vaid tegelevad pideva enese\u00f5igustamisega etteantud normide ees.<\/p>\n

Gilles Deleuze (1925-1995). Autor\/allikas: Tintinades\/CC BY-SA 4.0<\/p>\n

M\u00f5tlemine algab seal, kus vana maailm puruneb<\/p>\n

Kui esindusm\u00f5tlemine pakub meile turvalist illusiooni harmooniast, siis del\u00f6ziaanlik k\u00e4sitlus m\u00f5tlemisest endast on m\u00e4rksa radikaalsem ja ebamugavam. Filosoofide s\u00f5nul oleme me harjunud pidama m\u00f5tlemist loomulikuks, inimesele omaseks tegevuseks. Millekski, mida me teeme vabatahtlikult, kui kutsume \u00fcles m\u00f5tlema oma peaga. J\u00fcri Lippingu s\u00f5nul on see aga eksitus, sest t\u00f5eline m\u00f5tlemine pole sugugi mugav tugitoolis filosofeerimine.<\/p>\n

“M\u00f5tlemine on ebainimlik, valuline, v\u00e4givaldne ja moondav protsess,” selgitas filosoof: “See on n-\u00f6 julm romanss tundmatuga, mis ei k\u00e4ivitu niisama heast peast, vaid ainult \u00e4\u00e4rmises h\u00e4davajaduses. See juhtub patiseisus v\u00f5i sundolekus, pudelikaelas, kus teisiti olla enam ei saa”. Teisis\u00f5nu on m\u00f5tlemine reaktsioon \u0161okile: hetkele, mil meie senised arusaamad p\u00f5rkuvad millegagi, mida nad ei suuda seletada.<\/p>\n

Just praegune ajastu ongi filosoofide hinnangul paljuski selline ummikseis. Vana maailm ja selle reeglid murenevad, kuid seda p\u00fc\u00fctakse seletada harjumusp\u00e4raste m\u00f5istetega. Teooria v\u00f5i filosoofia on siin nagu t\u00f6\u00f6riistakast. “Meie senine t\u00f6\u00f6riistakast on aegunud,” nentis Lipping. M\u00f5isted, millele oleme aastasadu toetunud, nagu subjekt, objekt, identiteet, progress, t\u00f5de ja ratsionaalsus, on kaotanud oma teravuse. Need traditsioonilised t\u00f6\u00f6riistad ei aita enam adekvaatselt m\u00f5ista ega lahendada t\u00e4nap\u00e4eva keerulisi ja muutuvaid probleeme.<\/p>\n

Vastupidi, vanadest m\u00f5istetest on saanud takistus. Need loovad pildi maailmast, mida enam ei eksisteeri, ja segavad meil n\u00e4gemast tegelikkust. “Kui \u00fcks t\u00f6\u00f6riist ei sobi v\u00f5i on puudulik, heida see k\u00f5rvale ja v\u00f5ta teine,” soovitab Lipping pragmaatiliselt.<\/p>\n

See t\u00e4hendab julgust luua t\u00e4iesti uusi m\u00f5isteid ja s\u00f5nu, isegi kui need k\u00f5lavad alguses v\u00f5\u00f5rastavalt v\u00f5i s\u00f5nav\u00e4rdjalikult, et kaardistada seda uut, alles tundmatut maastikku, milles me tegelikult viibime. M\u00f5tlemise \u00fclesanne ei ole kinnitada vana, vaid luua vahendid uues olukorras elluj\u00e4\u00e4miseks.<\/p>\n

Nomaadlik m\u00f5tlemine<\/p>\n

Siin astubki m\u00e4ngu see, mida Deleuze nimetab nomaadlikuks m\u00f5tlemiseks. Kui esindusm\u00f5tlemine sarnaneb oma olemuselt paigal seisva riigiaparaadiga, mille eesm\u00e4rk on kindlustada piire, kaitsta seesmust ja pakkuda meelerahu, toimib nomaadlik m\u00f5tlemine risti vastupidi.<\/p>\n

J\u00fcri Lippingu kirjelduse j\u00e4rgi on see justkui s\u00f5jamasin v\u00f5i ekspeditsioonikorpus. Selle eesm\u00e4rk ei ole paigal p\u00fcsida ja olemasolevat kaitsta, vaid olla lakkamatus liikumises ja otsida kontakti v\u00e4ljaspoolsusega. Sellega, mis j\u00e4\u00e4b meie mugavustsoonist ja teadmistest v\u00e4lja.<\/p>\n

See toob meid del\u00f6ziaanliku m\u00f5tlemise \u00fche k\u00f5ige intrigeerivama, ent esmapilgul vastuvoolu ujuva ideeni: v\u00e4ikesekssaamine. Kui \u00fchiskondlik imperatiiv k\u00e4sib pidevalt saada suureks, m\u00f5elda suurelt ja unistada suurelt, soovitavad filosoofid ujuda vastupidises suunas.<\/p>\n

“Selleks, et tabada ja tunnetada teisesust, tuleb ise saada v\u00e4hemlikuks. Tuleb saada naiseks, lapseks, loomaks, putukaks, molekuliks, v\u00f5beluseks ja l\u00f5puks hajuda tajumatusse,” selgitab Lipping metafoorselt.<\/p>\n

Miks on see vajalik? Sest revolutsioon ja tegelik muutus ei saa toimuda suurte ja kohmakate struktuuride tasandil. See saab teostuda vaid mikrotasandil, nn kapillaarses v\u00f5rgustikus.<\/p>\n

V\u00e4ikesekssaamine ei t\u00e4henda siinkohal mitte kahanemist ega taandumist, vaid vabanemist koormavast kohustusest olla keegi suur ja t\u00e4htis ehk vastata normile. See on strateegiline liikumine. “Tuleb asuda v\u00e4ikesekssaamise rajale,” nentis Lipping: “Tuleb liikuda vahepealsusse, seada end sisse l\u00f5hedesse, piludesse ja intervallidesse.” Just neis pragudes ja \u00fcleminekutes, mida suur nn riigifilosoofia ei m\u00e4rka, peitub tegelik eluj\u00f5ud.<\/p>\n

Ott Puumeister t\u00e4iendas, r\u00f5hutades, et kui kaob etalon, see suur ja r\u00f5huv enamus, muutub maailm avaramaks. “Siis saab iga\u00fcks, kellega kohtutakse, teid teisendada ja muundada,” selgitas ta. Nomaadlik m\u00f5tleja ei p\u00fc\u00fca maailma valitseda, vaid lasta end maailmal ja kohtumistel muuta.<\/p>\n

Eluj\u00f5ud peitub seostes<\/p>\n

Del\u00f6ziaanliku m\u00f5tlemise praktiline kasu peitub lihtsas, kuid radikaalses vaatenurga muutuses. Me oleme harjunud asjade ja n\u00e4htuste puhul k\u00fcsima “mis see on?”, p\u00fc\u00fcdes neid definitsioonidega paika naelutada. Nomaadlik m\u00f5tlemine soovitab aga k\u00fcsida “mida see teeb?” ja “kellega see suhestub?”. T\u00e4htis pole enam asja olemus, vaid see, milliseid sidemeid see \u00fcmbritsevaga loob.<\/p>\n

Ott Puumeistri s\u00f5nul on just see v\u00e4hemusliku poliitika tuum: eesm\u00e4rk ei ole t\u00f5mmata piire meie ja nende vahele, vaid luua v\u00f5imalikult palju uusi \u00fchendusi. “K\u00fcsimus ei ole niiv\u00f5rd elementide v\u00f5i osakeste rohkendamises, vaid seoste loomises. Seosed on need, mis v\u00f5imaldavad kollektiivil p\u00fcsida ja s\u00e4ilida,” selgitas Puumeister.<\/p>\n

See on eriti kriitiline t\u00e4nap\u00e4eval. Puumeister viitab valusale paradoksile: tehnoloogia on meid k\u00f5iki justkui \u00fchendanud, kuid tegelikkuses valitsevad sageli vaid pinnapealsed tarbimis- ja m\u00fc\u00fcgisuhted. Kui peamine suhtlusvorm on reklaam, j\u00e4\u00e4b \u00fchiskond sisemiselt hapraks. T\u00f5eline v\u00e4ikesekssaamine t\u00e4hendabki seega vajadust luua teistsuguseid \u2013 ootamatuid ja s\u00fcgavaid \u2013 suhteid. Ainult nii saab kollektiiv kasvada: mitte mahult suuremaks, vaid sisemiselt sidusamaks.<\/p>\n

Selline maailmapilt, kus j\u00e4igad struktuurid asenduvad v\u00f5rgustike ja risoomidega, on leidnud viljaka pinnase kaugel v\u00e4ljaspool filosoofiateaduskondi. J\u00fcri Lippingu s\u00f5nul on del\u00f6\u00f6zilik m\u00f5tteviis viimase poolsajandi jooksul tugevalt m\u00f5jutanud nii arhitektuuri, geograafiat, filmikunsti, politoloogita kui ka f\u00fc\u00fcsikat.<\/p>\n

See t\u00f5estab, et del\u00f6ziaanlik m\u00f5tlemine pole elukauge teooria, vaid toimiv t\u00f6\u00f6riistakast neile, kes peavad orienteeruma maailmas, mis ei allu enam lihtsatele must-valgetele jaotustele. Need ideed levivad sageli pinna-aluste ja m\u00e4rkamatute radade kaudu, kuid kujundavad \u00fcha enam kaasaegset \u00fchiskondlikku tunnetust. Huvilistel, kes soovivad selle m\u00f5ttevoolu allikatega vahetumalt tutvuda, tasub k\u00e4tte v\u00f5tta eesti del\u00f6ziaanide \u00fchist\u00f6\u00f6l valminud v\u00e4rske t\u00f5lkekogumik “Nomaadlik m\u00f5tlemine”.<\/p>\n

Gilles Deleuze “Nomaadlik m\u00f5tlemine” (koostanud J\u00fcri Lipping ja Ott Puumeister). Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui uued kalendrid naelutati seintele juba m\u00f5ne aja eest, siis sel n\u00e4dalal l\u00f5peb ka \u00fcks teine aasta. \u00dcle…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85147,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,42225,34,36,31,32,4270,2947,42216,21,42219,42220,28,29,42218,8472,19,42222,42221,42217,25,42223,14583,42224,2424,23,24,715,22,20,30],"class_list":{"0":"post-85146","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-esindusfilosoofia","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-filosoofia","19":"tag-fuusika","20":"tag-gilles-deleuze","21":"tag-headlines","22":"tag-hegel","23":"tag-juri-lipping","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-metafuusika","27":"tag-motlemine","28":"tag-news","29":"tag-nomaadlik-motlemine","30":"tag-ott-puumeister","31":"tag-platon","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-prantuse-filosoofia","34":"tag-semiootika","35":"tag-sojamasin","36":"tag-tartu-ulikool","37":"tag-top-stories","38":"tag-topstories","39":"tag-uhiskond","40":"tag-uldised-uudised","41":"tag-uudised","42":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85146","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85146"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85146\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85147"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85146"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85146"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85146"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}