{"id":85158,"date":"2026-01-14T12:09:07","date_gmt":"2026-01-14T12:09:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85158\/"},"modified":"2026-01-14T12:09:07","modified_gmt":"2026-01-14T12:09:07","slug":"uuring-vaktsiinipelgust-torjusid-pandeemia-ajal-usu-asemel-teadmised-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85158\/","title":{"rendered":"Uuring: vaktsiinipelgust t\u00f5rjusid pandeemia ajal usu asemel teadmised | Tervis"},"content":{"rendered":"

Ligi kaks kolmandikku pandeemia ajal vaktsineerimises kahelnud inglastest lasi end hiljem siiski vaktsineerida. Teadlased seostavad muutust eelk\u00f5ige konkreetsete hirmude \u00fcletamisega. V\u00e4hesest usaldusest tingitud kahtlusi on aga raskem hajutada, kirjutavad briti teadlased v\u00e4rskes uuringust<\/a>.<\/p>\n

Briti teadlased eesotsas Imperial College Londoni arvutusliku epidemioloogia professori Marc Chadeau-Hyamiga tuginesid oma uuringus Inglismaa REACT\u2013uuringule ja riikliku tervishoius\u00fcsteemi (NHS) registriandmetele. Kokku anal\u00fc\u00fcsis t\u00f6\u00f6r\u00fchm 1,1 miljoni inimese andmeid, mis koguti 2021. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta m\u00e4rtsini, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

Vaktsineerimise vajalikkuses k\u00f5hkles uurimist alustades ligi 38 000 ehk 3,3 protsenti k\u00f5igis uuringus osalenutest. Neist otsustas uuringu l\u00f5puks \u00fche v\u00f5i mitme vaktsiinidoosi kasuks 65 protsenti. K\u00f5hklejate osakaal oli k\u00f5ige suurem 2021. aasta alguses, ulatudes tipphetkel kaheksa protsendini. 2022. aasta alguseks langes n\u00e4itaja aga 1,1 protsendini, kuid t\u00f5usis seej\u00e4rel taas 2,2 protsendi peale.<\/p>\n

Mured tervise ja usalduse p\u00e4rast<\/p>\n

Chadeau-Hyam m\u00e4rkis, et vaktsiinipelguse p\u00f5hjused jagunesid kaheksasse suurde r\u00fchma. Nende hulka kuulusid n\u00e4iteks mured vaktsiini t\u00f5hususe ja k\u00f5rvaltoimete p\u00e4rast, transpordimured, usaldamatus vaktsiinitootjate suhtes ning isiklikud tervisemured.<\/p>\n

Professori s\u00f5nul lasid end hiljem sagedamini vaktsineerida just need inimesed, kes muretsesid vaktsiini t\u00f5hususe v\u00f5i oma tervise p\u00e4rast. S\u00fcgavamat, n\u00e4iteks v\u00e4hesest usaldusest tulenevat vastuseisu oli seevastu keerukam \u00fcletada.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsist selgus, et sagedamini k\u00f5hklesid vaesemate piirkondade elanikud, t\u00f6\u00f6tud ja madalama haridustasemega inimesed. Naised olid vaktsiini suhtes\u00a0 k\u00fcll meestest ebalevamad, kuid loobusid sellest harvemini. Teadlaste hinnangul k\u00f5hklesid naised sageli l\u00fchikest aega ja see oli seotud n\u00e4iteks raseduse v\u00f5i imetamisega.<\/p>\n

Chadeau-Hyam leidis, et uuringust on kasu ka tulevaste vaktsineerimisprogrammide planeerimisel, kuna leiud aitavad p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu \u00f5igetele sihtr\u00fchmadele.\u00a0<\/p>\n

Leidub ka kahtlejaid<\/p>\n

Kanada Dalhousie \u00fclikooli lastenakkushaiguste spetsialisti Noni MacDonaldi hinnangul on aga uuringust praegu v\u00e4he \u00f5ppida. Tema hinnangul on olud v\u00f5rreldes pandeemia ajaga oluliselt muutunud ja tollased andmed ei pruugi enam p\u00e4deda. Lisaks viitas MacDonald, et uuringus oli\u00a0k\u00f5hklejate osakaal v\u00e4iksem, kui viimaste aastate suundumuste p\u00f5hjal oletada v\u00f5iks. Tema hinnangul oleks praegu ainult 3,3-protsendiline k\u00f5hklusem\u00e4\u00e4r lausa imeline tulemus.<\/p>\n

MacDonaldi s\u00f5nul tulenes pandeemia aegne v\u00e4ike k\u00f5hklejate hulk osaliselt hirmust uue viiruse ees ja sotsiaalsest survest. Samuti tunnistasid uuringu autorid ise, et valimisse sattus t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4hem veendunud vaktsiinivastaseid ja k\u00f5hklejad andsid harvemini loa oma andmete sidumiseks riikliku tervishoius\u00fcsteemi registriga.<\/p>\n

MacDonald r\u00f5hutas, et eksitava ja valeinfo maht on nelja aasta taguse olukorraga v\u00f5rreldes j\u00e4rsult kasvanud. See on tema s\u00f5nul hakanud m\u00f5jutama vaktsineerimist ka teada-tuntud haiguste nagu gripi ja leetrite vastu, mille vastaste vaktsiinide t\u00f5hususe ja k\u00f5rvaltoimete kohta on info olnud pikalt k\u00e4ttesaadav.<\/p>\n

Siiski usub Chadeau-Hyam, et uuringust on rahvatervise asutustele kasu, seda eriti uute vaktsiinide puhul. Kuni avalikkuseni j\u00f5udis usaldusv\u00e4\u00e4rne, arusaadav ja kontrollitav teave, aitas see tema s\u00f5nul vaktsineerimisele kaasa. Seega on l\u00e4bipaistvus ja kontrollitavus uute vaktsiinide juures v\u00f5tmet\u00e4htsusega.<\/p>\n

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas The Lancet<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ligi kaks kolmandikku pandeemia ajal vaktsineerimises kahelnud inglastest lasi end hiljem siiski vaktsineerida. Teadlased seostavad muutust eelk\u00f5ige konkreetsete…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85159,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,6963,37,33,35,42227,34,36,31,32,19583,21,19579,28,29,4568,15694,19,25,42228,308,23,24,22,20,294,2539,2572,570,3771,30],"class_list":{"0":"post-85158","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-covid","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-epidemioloogia","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-gripp","20":"tag-headlines","21":"tag-koroona","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-leetrid","25":"tag-nakkushaigused","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-sustid","29":"tag-tervis","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-uuring","35":"tag-vaktsiinid","36":"tag-vaktsiinivastased","37":"tag-vaktsineerimine","38":"tag-valeinfo","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115893381589210107","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85158","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85158"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85158\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85159"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85158"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85158"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85158"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}