Tartu \u00dclikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi kirjaliku t\u00f5lke nooremlektor Marika Borovikova nentis, et t\u00f5lkijatel on j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6d v\u00e4hemaks, sest kadusid need kliendid, kellel oli teksti vaja lihtsalt arusaamiseks.<\/p>\n
“T\u00f5lkevaldkonnas on tekkinud sellega seoses h\u00e4sti palju hirmu ja paanikat,” m\u00e4rkis ta, kuid nentis, et kindlasti on ka neid, kes on muutused kahel k\u00e4el vastu v\u00f5tnud ja p\u00fc\u00fcdnud kiiresti kohaneda.<\/p>\n
Luisa keelelahenduste juuniorit\u00f5lgete juht Nele Nikopensius m\u00e4rkis, et t\u00f5lkija on praegu eesk\u00e4tt masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetaja. Ta selgitas, et nende ettev\u00f5ttes ongi paljud tavalised t\u00f5lket\u00f6\u00f6d j\u00e4\u00e4nud tagaplaanile ning teenuste profiil laienenud: pakutakse keeletoimetamise, subtiitrite t\u00f5lkimise ja ajastamise, k\u00fcljendamise, kujundamise jms teenuseid.<\/p>\n
T\u00f5lkijaametist loobutakse<\/p>\n
Luisa keelelahenduste AI-eksperdi Marge \u017dordania s\u00f5nul on tehisaru tulekuga kasvanud hinna- ja ajasurve. Kliendid eeldavad, et t\u00f6\u00f6 peaks olema tehtud kiiremini ja odavamalt, kuna kasutatakse abivahendeid. “Kui seda survet ei oleks, siis ma \u00fctleks, et ei olekski probleemi,” m\u00e4rkis ta ja lisas, et nii m\u00f5nedki t\u00f5lkijad otsivad uut ametit, kuna ei jaksa muutustega kaasas k\u00e4ia.<\/p>\n
Eksperdid nendivad aga, et seesuguseid muutuseid on valdkonnas olnud varemgi. Borovikova t\u00f5i n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6riistad, mis aitavad t\u00f5lkem\u00e4lu ja terminibaase koostada ning statistilise masin- ja neuromasint\u00f5lke. “Algul arvati samamoodi, et kui need v\u00f5etakse kasutusele, siis ei ole t\u00f5lkijaid enam vaja. Aga tuli v\u00e4lja, et on ikka k\u00fcll, sest need on lihtsalt abit\u00f6\u00f6riistad, mis kiirendavad t\u00f6\u00f6d,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Uute oskuste \u00f5ppimine on h\u00e4davajalik<\/p>\n
“Praegusel ajal ei ole v\u00f5imalik ilma masint\u00f5lke j\u00e4reltoimetamise oskusteta hakkama saada,” s\u00f5nas Borovikova, et konkurentsiv\u00f5ime s\u00e4ilitamiseks tuleb t\u00f5lkijatel need omandada. N\u00e4iteks Tartu \u00dclikoolis muudeti masint\u00f5lke aine valdkonna \u00fcli\u00f5pilastele kohustuslikuks ning suurendati ka aine mahtu. Nooremlektori arvates on sellest siiski v\u00e4he ning instituudis arutatakse uusi muudatusi.<\/p>\n
\u00dcha olulisemaks on saanud ka kriitilise m\u00f5tlemise ja anal\u00fc\u00fcsioskuste \u00f5petamine. “Suure keelemudeli puhul lisandub veel see oht, et vead on veelgi rohkem peidetud kui masint\u00f5lke puhul, sest suure keelemudeli eesm\u00e4rk on olla kasutaja meele j\u00e4rgi,” \u00fctles Borovikova, selgitades, et tehiaru hakkab lihtsalt luuletama, kui tal puuduvad vastavad andmed. “T\u00f5lkija peab olema veelgi t\u00e4helepanelikum ja vaatama, et teksti ei ilmuks veidraid asju, mida tegelikult algtekstis polegi,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Ilukirjandust ei t\u00f5lgi<\/p>\n
Borovikova s\u00f5nul on alati valdkondi, kus masint\u00f5lkest ja tehisarust pole kuigi palju abi. “N\u00e4iteks ilukirjandus, reklaami- ja turundustekstid, kus on suurem r\u00f5hk just kujundlikul keelel,” t\u00f5i ta esile. Tehisaru v\u00f5ib aidata siis, kui oleme j\u00e4\u00e4nud j\u00e4nni ja on vaja m\u00f5te liikuma saada, kuid Borovikova hinnangul tuleks just l\u00fchikeste ja loovate tekstide puhul tehisaru pigem v\u00e4ltida, et inimese loovus ja kultuur paremini esile p\u00e4\u00e4seksid.<\/p>\n
Ilukirjanduse t\u00f5lkija Adam Cullen r\u00f5hutas, et t\u00f5lkimine pole pelgalt s\u00f5nade \u00fcmbert\u00f5lkimine. “Kui sa oled ilukirjanduse t\u00f5lkija, siis sa t\u00f5lgid ikka sisu ja m\u00f5tet ja see v\u00f5ib veidi erineda algsest tekstist,” kirjeldas ta. Culleni s\u00f5nul on t\u00f5lkija viimane s\u00f5el enne, kui teos j\u00f5uab teise kultuuri lugejani, ning sageli m\u00e4rkab t\u00f5lkija n\u00fcansse ja t\u00e4hendusi, mida isegi autor pole algselt tabanud.<\/p>\n
Cullen lisas, et tehisarul on eriti keeruline edasi anda inimkogemust. “Inimene tahab lugedes kaasa tunda. Ja kui masinatel puuduvad need tunded, siis ta ei oska seda ka adekvaatselt v\u00e4ljendada.” Tema s\u00f5nul suudab tehisaru k\u00fcll emotsioone j\u00e4ljendada ja anal\u00fc\u00fcsida, kuid ei tunne kahtlusi, eksimusi ja valearusaamu, mis on loomulik osa inimeseks olemisest.<\/p>\n
Keeletehnoloogia ja tehisintellekti uurija Mark Fi\u0161eli hinnangul ei hakka tehisintellekt kunagi p\u00e4riselt ilukirjandust t\u00f5lkima. Juba seet\u00f5ttu, et tehisaru on loodud ennustama seda, mida inimene k\u00f5ige rohkem ootab. “Aga tegelik loomingulisus seisneb selles, et me kirjutame midagi pigem ootamatut, mis meid \u00fcllatab ja mis \u00e4ratab meie kujutusv\u00f5ime. Praegu need masinad selleks m\u00f5eldud ei ole,” \u00fctles Fi\u0161el.<\/p>\n
Ilukirjanduse, luule v\u00f5i muude loovate tekstide puhul on uurijad ja arendajad Fi\u0161eli s\u00f5nul t\u00f5lkimise suunda \u00fcldse pigem v\u00e4ltinud. “Me ei tahaks, et masint\u00f5lge p\u00e4riselt m\u00f5jutaks seda, milline ilukirjandus v\u00e4lja tuleb. Selleks on kindlasti inimesi vaja,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Tulevikuvaated<\/p>\n
Borovikova selgitas, et tehisaru taastoodab seda, mida talle on \u00f5petatud, kuid keel on ajas muutuv ning\u00a0iga sotsiaalne grupp r\u00e4\u00e4gib veidi omas keeles. “Liigume sinnapoole, et enam-v\u00e4hem kvaliteet on piisav, kuid siis kaotame tegelikult midagi v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikku \u2013 dialoogi, detailid, n\u00fcansid, sellise inimliku s\u00e4ra seal sees \u00e4ra,” nentis ta ja m\u00e4rkis, et peame seda \u00fchiskonnana teadvustama ja tegutsema nii, et seda ei juhtuks.\u00a0<\/p>\n
Marge \u017dordania s\u00f5nul tuleb tehisaru kasutamisel paratamatult arvestada ka kvaliteedi langemisega, kui protsessist kaob v\u00e4lja\u00f5ppinud keeleekspert. “Kui sa tahad midagi v\u00e4ga kiiresti ja v\u00e4ga odavalt, siis see ei saa olla sama hea, kui miski, mida tehakse rahulikult, pikalt ja kaunilt,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Nikopensius n\u00e4eb muutustes aga ka positiivset poolt. Tema hinnangul on t\u00f6\u00f6 muutunud mitmekesisemaks ja p\u00f5nevamaks. “Ei pea tegelema nende \u00fche\u00fclbaliste tekstidega, vaid ongi h\u00e4sti palju erinevaid \u00fclesandeid klientidelt, kus tuleb leida parim lahendus \u2013 mulle v\u00e4ga meeldib see osa,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Fi\u0161el r\u00f5hutas, et tehisintellekti ei tohiks karta, vaid seda tuleks kasutada strateegiliselt. Tema s\u00f5nul ei saa Eesti kui riik endale lubada, et eesti keele andmeid ei kasutata \u00fcldse, sest vastasel juhul keel lihtsalt h\u00e4\u00e4bub.<\/p>\n
Artikkel valmis Tartu \u00dclikooli \u00f5ppeaines “Publististika praktika”. Autorid on ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrandid Kelly Teidla, Annette Hermak\u00fcla, Helen Mikkov, Dmitri Fedotkin ja Piret Eesmaa.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi kirjaliku t\u00f5lke nooremlektor Marika Borovikova nentis, et t\u00f5lkijatel on j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6d…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85167,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[42231,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,42236,42238,42237,42232,42235,19,25,42234,814,42233,6543,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-85166","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-adam-cullen","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-luisa-keelelahendused","22":"tag-marge-zordania","23":"tag-marika-borovikova","24":"tag-mark-fisel","25":"tag-nele-nikopensius","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-suured-keelemudelid","29":"tag-tehisaru","30":"tag-tolkekirjandus","31":"tag-tolkimine","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115893420937160966","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85166","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85166"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85166\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85167"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85166"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85166"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85166"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}