L\u00f5ppenud aasta 2. detsembril anti Kinoliidu iga-aastane kolleegipreemia “Kuldne Kiisk” \u00fcle operaatorile Elen Lotmanile s\u00f5nadega: “Teda iseloomustab erakordne t\u00f6\u00f6v\u00f5ime ja julgus ning temas eksisteerivad haruldasel moel k\u00f5rvuti s\u00fcgavutiminemise kunst nii teoorias kui ka praktikas. Alates 2013. aastast on ta ihu ja hingega vastutanud omamaise filmihariduse k\u00e4ek\u00e4igu eest.<\/p>\n
Kinoliidu kolleegipreemia “Kuldne Kiisk” saab mineviku, oleviku ja tuleviku \u00fchendamise ning Eesti filmiharidusele j\u00e4tkusuutliku vundamendi ladumise eest Elen Lotman.”<\/p>\n
Laureaat oli ka n\u00f5us Sirbiga jagama m\u00f5tteid Eesti filmi ja kultuuri hetkeseisust.<\/p>\n
Sa oled tegelnud \u00fclikoolis juba aastaid filmihariduse edendamisega. Mis on sinu hinnangul peamine takistus, mis ei ole lasknud filmikirjaoskusel j\u00f5uda hariduss\u00fcsteemi, sh p\u00f5hikoolide ja g\u00fcmnaasiumide \u00f5ppekavadesse?<\/p>\n
See, et me ei tee \u2013 Juhan Ulfsakit tsiteerides \u2013 piisavalt seakisa. \u00dcle\u00fcldse on kultuuriga see h\u00e4da, et riigi tasandil kiputakse seda n\u00e4gema mingi fakultatiivse tore-on-asjana. Et meil on t\u00f5sised teemad nagu rahandus ja s\u00f5jandus ja majandus. Ja siis on kirsike tordil \u2013 kultuur. Anname sellele n\u00e4puotsaga raha, sest ega see sisse too, viib ainult v\u00e4lja. See on fundamentaalselt tagurpidine arusaam \u00fche riigi eksisteerimisest.<\/p>\n
Eesti riik v\u00f5rdub ju eesti keele ja eesti kultuuriga. Kui neid kahte ei ole, ei ole ka Eesti riiki. Kui siinsamas maalapil elaks 1,3 miljonit inimest, kes oleksid majanduslikult v\u00e4ga v\u00f5imekad ja tooksid metsikult raha sisse, aga ei r\u00e4\u00e4giks eesti keelt ega elaks eesti kultuuris, siis see ei oleks Eesti riik. See oleks mingi teine riik. Meie p\u00f5hiseadus \u00fctleb s\u00f5na-s\u00f5nalt, et meie kohustus on kindlustada ja arendada riiki, “mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri s\u00e4ilimise l\u00e4bi aegade”. Seal ei ole kirjas “kindlustada ja arendada riiki, millel on rakendatud kogu ekspordi\u00adpotentsiaal, k\u00f5rgepalgaliste t\u00f6\u00f6kohtade tekitamise meetmetega maandatud demograafilisest olukorrast tingitud t\u00f6\u00f6j\u00f5uprobleemid ja kaitsetahte garantiiks arendatud v\u00e4lja laiaulatuslik kinnisvaraportfell”. No ei ole ju. Ma ei \u00fctle, et see ei ole oluline \u2013 muidugi on k\u00f5ik muud valdkonnad v\u00e4ga olulised \u2013, aga kuidas saab olla, et riigi olemuslik kese, kultuur, on eelarves t\u00e4iesti marginaalne.<\/p>\n
Filmivaldkonna n\u00e4itel arvan vahel, et ainus viis raha riigieelarvest juurde saamiseks on euro euro vastu, ehk siis n\u00e4iteks tagasimakses\u00fcsteemi kaudu arvutuslikult t\u00f5estades, et see toob tulu. Tegelikult on sisse toodavate eurode kaudu kultuuri v\u00e4\u00e4rtuse hindamine absurdne, sest kultuuri m\u00f5ju ei saa m\u00f5\u00f5ta eelarveaasta l\u00f5ikes. N\u00e4iteks, kui ajada fiskaalset loogikat, siis kas oleks v\u00f5imalik v\u00e4lja arvutada, kui palju t\u00f5i 1905. eelarveaastal sisse Juhan Liivi “Ta lendab mesipuu poole”? V\u00f5i tuleks, arvestades selle luuletuse rolli Eesti riigi praeguses eksisteerimises, arvutusse kaasata ajavahemik 1905\u20132026? V\u00f5i hoopis\u00a0ad infinitum, kuni elab see keel ja meel? Kas eksisteerib kalkulaator, mis arvutaks v\u00e4lja, mitu potentsiaalset maksumaksjat j\u00e4ttis siit riigist lahkumata selle t\u00f5ttu, et nad kunagi koos emaga seisid Kalle Vellevoo, Jaan Tiidemanni, Tiiu Truusi, Kirke Kangro ja Lidia Zarudnaja kommunismiohvrite memoriaali k\u00f5rgete tumedate seinte vahel ja kuulasid, kuidas ema r\u00e4\u00e4kis mesilastest, kes alati kodu poole lendavad, ja kuigi vanaisa ei j\u00f5udnudki tagasi, siis on neil t\u00e4nu sellele kodu? Kas on v\u00f5imalik eurodes esitada seda, millist rolli m\u00e4ngib \u00fche kodaniku kaitsetahtes see, et su \u00fcmber r\u00e4\u00e4givad inimesed, kelle elu p\u00e4\u00e4stmiseks sa barri\u00adkaadidele l\u00e4hed, sinuga samas keeles? Sest kaitsmist (ja ka oma maksueurode siia j\u00e4tmist) on v\u00e4\u00e4rt ainult see kodu, mis on kodu moodi \u2013 ning kodu on ju keel, kultuur ja loodus.<\/p>\n
Ja n\u00fc\u00fcd, et see pikk jutt k\u00f5ik filmikirjaoskuse juurde tagasi tuua, tahan tsiteerida David Vseviovi: “Ma olen ajaloost alati toonud n\u00e4ite etruskidest, suurest ja v\u00f5imsast rahvast, kes sisuliselt kahe p\u00f5lvega kadus. Miks? H\u00e4sti l\u00fchidalt \u00f6eldes sellep\u00e4rast, et pr\u00e4\u00e4nik h\u00e4vitab kultuuri sama efektiivselt nagu piits. Inglise keel on muutunud mingis m\u00f5ttes v\u00e4ga vajalikuks, aga ka pr\u00e4\u00e4nikuks.”<\/p>\n
Millisel moel tarbib t\u00e4nap\u00e4eva noor k\u00f5ige rohkem informatsiooni? L\u00fchikeste videoklippidena. Seda kinnitavad k\u00f5ik viimase aja noorte meediatarbimise uuringud. Mis keeles see sisu valdavalt on? Loomulikult inglise keeles. Kui kuulata teismelisi r\u00e4\u00e4kimas, siis nende omavaheline jutt on juba ammu kas eesti-inglise segakeeles v\u00f5i v\u00e4ga suures osas ainult inglise keeles. Kui noored otsivad s\u00f5nu, siis mitte s\u00fcnon\u00fc\u00fcme, vaid eestikeelseid vasteid “oota, kuidas eesti keeles on “vaib”?”. Lauseehitus on aina ingliskeelsem ja aina rohkem on neil end lihtsam v\u00e4ljendada inglise keeles. Tartu \u00fclikooli teismeliste keele uurimisr\u00fchma t\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itavad, et suulistest vestlustest umbes 3,4 protsenti ning kirjalikust v\u00f5rgusuhtlusest umbes 7,5 protsenti toimub inglise keeles.<\/p>\n
\u00c4rge minust valesti aru saage: ma ei arva, et noorus on hukas v\u00f5i et eesti keel on hukule m\u00e4\u00e4ratud. Noored ongi keeleuuendajad ja on t\u00e4iesti loomulik, et nad painutavad keele endale sobivaks. K\u00fcll aga on toimumas hiiglaslik muutus, millele hariduss\u00fcsteem ei ole suutnud reageerida. See on inimsuhtluse muutumine kirjaliku ja s\u00f5nalise keele kesksest video- ja pildip\u00f5hiseks. Ma arvan, et kogu maailma hariduss\u00fcsteem lohiseb videosisu kasvu j\u00e4rel maas ja meie hariduss\u00fcsteem omakorda lohiseb ingliskeelse videosisu kasvu j\u00e4rel maas.<\/p>\n
Selleks et internetis oleks eesti keele ja kultuuri s\u00e4ilimiseks vajalikus koguses noortele k\u00e4ttesaadavas vormis eestikeelset videosisu, on ainus v\u00f5imalus viia filmikirjaoskus ja audiovisuaalse sisu loomise oskus laiaulatuslikult k\u00f5ikide haridustasemete \u00f5ppekavadesse. Ja mitte \u00fche eraldi “kirss tordil” \u00f5ppeainena, vaid laiaulatusliku \u00f5ppeaine\u00fclese oskusena, mida saaks omakorda rakendada k\u00f5igis \u00f5ppeainetes, n\u00e4iteks teha lisaks bioloogia referaadile loodusdokumentaalfilm, lisaks matemaatika kontrollt\u00f6\u00f6le videoesitlus, mis selgitab valemeid, lisaks f\u00fc\u00fcsikakatsele animatsioon ning lisaks ajaloo testile video\u00adessee. Siis tekib eesti lastel ja noortel harjumus luua ning tarbida eestikeelset liikuvat pilti ja on lootust, et meist ei saa etruskid.<\/p>\n
Kas sinu arenguteel v\u00f5i filmikarj\u00e4\u00e4ris on olnud m\u00f5ni hetk, mil kolleegide toetusel on olnud m\u00e4\u00e4rav osa selles, kuhu sinu tee edasi kulges?<\/p>\n
Kuna ma olen naine ja operaatorite hulgas on meid v\u00e4he (kahjuks olen v\u00e4idetavalt ainus naisoperaator, kes on eesti filmikunsti algusest peale siin t\u00e4ispikki m\u00e4ngufilme teinud), siis k\u00f5ige olulisema m\u00f5juga on minu karj\u00e4\u00e4rile olnud need kolleegid, kes siis, kui ma olin veel noor operaatorikutsikas, ei \u00fcritanud mulle selgeks teha, et “naised ei saa olla operaatorid”, vaid suhtusid minusse nagu inimesse ega teinud minu soost numbrit. Mait M\u00e4ekivi ja Rein Pruul, kes andsid mulle esimesed v\u00f5imalused olla m\u00e4ngufilmi peal laadija. Anneli Ahven, kes usaldas mulle filmida mu esimese t\u00e4ispika m\u00e4ngufilmi. Elo Selirand, kes v\u00f5ttis mu telesse operaatorina t\u00f6\u00f6le, sel ajal kui filminduses mind ei tahetud. Tiina Lokk, kes usaldas mulle “Just filmi” festivali \u00fclesehitamise, kui ma olin alles tudeng. Katrin Saks, kes kutsus mu BFMi filmiosakonda juhtima, kuigi ma olin olnud vaid juhuk\u00fclalis\u00f5ppej\u00f5ud.<\/p>\n
Kuna kasvasin \u00fcles kodus, kus ei olnud mingit erinevust selles, kuidas suhtutakse nais- v\u00f5i meessoost inimestesse, vaid k\u00f5iki v\u00f5eti alati isiksusena, siis olin filmimaailma sisenedes k\u00fcllaltki naiivne ja alles sinna j\u00f5udes kogesin esimest korda, et maailmas on inimesi, kes suhtuvadki sinusse l\u00e4htuvalt soost, v\u00e4limusest, p\u00e4ritolust v\u00f5i m\u00f5nest muust sinust mitte s\u00f5ltuvast tegurist.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on mind k\u00f5ige rohkem aidanud just need kolleegid, kelle jaoks olen olnud lihtsalt Elen. Kes ei ole teinud sellest mingit numbrit, et naiseks olemisega kaasneb mingi erip\u00e4ra. N\u00e4iteks vahel kaasneb sellega rasedus. Kui me valmistasime ette Ain M\u00e4eotsa filmi “Deemonid” (2012), mille v\u00f5tteperiood oli augustis ja novembris, siis tehnikanimekirjast r\u00e4\u00e4kides mainisin oma kallile kaameraassistendile Rein Pruulile, et kuna ma ootan teist last (mis sellel hetkel veel v\u00e4lja ei paistnud), siis novembri v\u00f5tteperioodiks on mul juba \u00fcsna suur k\u00f5ht ees. Rein ei pilgutanud selle peale silmagi, vaid \u00fctles ainult: “Ahah, ma panen siis pika pildiotsija tehnika nimekirja juurde.” See on olnud mulle l\u00e4bi aegade k\u00f5ige ilusam toetus. K\u00f5ige parem on tegutseda siis, kui erip\u00e4radest ei tehta mingit numbrit, vaid v\u00f5etakse kui \u00fcht loomuliku elu \u2013 nii p\u00e4riselu kui ka filmielu \u2013 osa.<\/p>\n
Kui saaksid midagi muuta selle osas, kuidas filmitegijad koost\u00f6\u00f6d teevad v\u00f5i \u00fcksteist toetavad, siis mis see oleks?<\/p>\n
Oleks vaja jagada kogemusi asjade kohta, mille kohta me \u00fcldjuhul \u00fcksteisega ei jaga. Kui me n\u00e4eme valmis filmi, siis see on ju, nagu me k\u00f5ik teame, vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealne osa. Aga k\u00f5ik, mis vee alla j\u00e4\u00e4b, on k\u00f5igile t\u00e4iesti peidus peale tegijate enda. Testid, proovid, katsetused, meetodid leiutada midagi, mida pole varem tehtud \u2013 iga filmi puhul tehakse selliseid asju ju sadu. Ma unistan regulaarsest seminaride-kohtumiste sarjast, mis toimuks iga kord, kui m\u00f5ni uus film v\u00e4lja tuleb, kus n\u00e4iteks Kinomajas v\u00f5iks kohtuda publikuga selle filmi tegijad; avada oma arvutid otse ekraanile ja n\u00e4idata kolleegidele kogu seda kullapuru, mis filmi ettevalmistuse kaustades leiduda v\u00f5ib. T\u00e4iesti vabas vormis, isegi moderaatorit pole vaja. \u00dcritus v\u00f5iks vabalt olla selline, et me vaatame \u00fchiselt, mis seal arvuti kaustades peidus on, samal ajal kui tegijad seletavad ja n\u00e4itavad vastavaid filmil\u00f5ike juurde.<\/p>\n
Eesti Filmimuuseumi p\u00fcsin\u00e4ituse regulaarne osa v\u00f5iks olla see, et iga kord, kui tuleb uus eesti film, lisanduvad sinna uue filmi kost\u00fc\u00fcmid-rekvisiidid kas v\u00f5i ajutise v\u00e4ljapanekuna. Ja v\u00f5iks olla \u00fcks koht, mis v\u00f5taks vastu kogu eesti filmip\u00e4randi museaalia, mis praegu on veel inimeste kodudes. Kui palju on meie vanema p\u00f5lve rekvisiitoritel, kunstnikel, grimeerijatel ja kost\u00fc\u00fcmi\u00adkunstnikel alles ajaloolise v\u00e4\u00e4rtusega filmide p\u00e4randit!<\/p>\n
M\u00e4lestuste kogumise olen v\u00f5tnud s\u00fcdameasjaks ja iga mu uus filmikursus teeb filmitegijaga intervjuu. Praeguseks on neid intervjuusid kogunenud juba \u00fcle 200. \u00dckskord v\u00f5iks kinoliidus teha lausa nende intervjuude vaatamise seansi \u2026<\/p>\n
Milline roll on sinu meelest erialasid \u00fchendavatel organisatsioonidel filmitegijate arengu ja kasvu toetamisel?<\/p>\n
Et film ei s\u00fcnni kunagi \u00fcksi, on filmiinimeste koondumine v\u00e4ga loomulik. Eriti, kuna filmitegemine on meil v\u00e4ga hooajaline ja sageli juhtub nii, et omavahel kohtutakse ainult filme tehes ja projektide vahel kiputakse isolatsiooni j\u00e4\u00e4ma. Vaimse tervise heaks on t\u00e4htis olla oma kolleegidega kontaktis ja kuulda neilt uudiseid selle kohta, kuidas neil l\u00e4heb. Viimase aja suured raskused t\u00f6\u00f6\u00adturul n\u00e4iteks on tekitanud olukorra, kus paljud filmitegijad on kuid ja kuid ilma t\u00f6\u00f6ta. Kui inimesel korraga t\u00f6\u00f6 \u00e4ra kaob, siis \u00fcksinda ja omaette seda kogedes s\u00fcveneb arvamus, et temaga on midagi valesti, et miskip\u00e4rast teda enam ei taheta. Aga kui on v\u00f5imalus kuulda, et ka teistel on samasuguseid raskusi \u2013 v\u00f5i veel parem, osaleda n\u00e4iteks kinoliidu \u00fchisseminaril, kus parasjagu k\u00e4sitletakse aktuaalset olukorda filmimaailmas \u2013, saab inimene aru, et ta ei ole \u00fcksi. Ja \u00e4kki j\u00e4\u00e4b t\u00e4nu sellele valdkonda edasi.<\/p>\n
Millised lood v\u00f5i h\u00e4\u00e4led on sinu meelest praegu Eesti filmimaastikult puudu v\u00f5i alaesindatud, ja miks?<\/p>\n
Eesti on erakordne koht. Meil on n\u00e4iteks re\u017eiss\u00f6\u00f6ril v\u00f5imalik t\u00e4ispika deb\u00fc\u00fctfilmini j\u00f5uda palju varem kui rahvusvahelises filmit\u00f6\u00f6stuses. Austraalia filmit\u00f6\u00f6stuse 2016. aasta uuring n\u00e4itas, et re\u017eiss\u00f6\u00f6ride esimese t\u00e4ispika m\u00e4ngu\u00adfilmi tegemise keskmine vanus on 35\u201340. Sama kinnitab uuring USA re\u017eiss\u00f6\u00f6ride kohta. Eestis oleme seda vanust allapoole toonud: kui 1992. aasta filmire\u017eiss\u00f6\u00f6ride lennu puhul oli keskmiseks vanuseks 36,25, siis 2008. aasta lennu puhul juba 30,6. Siin on v\u00f5imalus end t\u00f5estada varem ja v\u00e4hema eelpagasiga kui v\u00e4ga suure konkurentsiga keskkondades.<\/p>\n
Ka need lood ja h\u00e4\u00e4led, keda me veel hiljuti ei olnud Eesti filmis \u00fcldse kuulnud, n\u00e4iteks vene kodukeelega vabas Eestis \u00fcles kasvanud noorte omad, on n\u00fc\u00fcdseks suurele ekraanile murdnud v\u00f5i kohe-kohe murdmas. \u00dcle\u00fcldse on lood mitmekesised ja aktiivselt tegutsevaid re\u017eiss\u00f6\u00f6re on meil peaaegu k\u00f5igist t\u00e4isealiste p\u00f5lvkondadest.<\/p>\n
Stsenaristidega on natuke kehvemini, sest p\u00e4rast kooli l\u00f5petamist oma erialal edasi tegutsedes satuvad k\u00f5iki teisi ameteid \u00f5ppinud noored kas platsile v\u00f5i filmi eel- ja j\u00e4reltootmise meeskonda ja see t\u00f5mbab nad vooluga kaasa. Stsenarist peab aga sageli just oma karj\u00e4\u00e4ri alguses, kui keegi veel temasse ei usu, tegutsema omap\u00e4i. \u00dcksi iseendasse uskuda on keeruline ning motiveerida end muudkui kirjutama ja kirjutama ka siis, kui keegi sult veel ei ole tellinud, suudavad v\u00e4hesed. Mul on v\u00e4ga hea meel, et filmiprodutsendid ja ettev\u00f5tted on hakanud aina rohkem stsenaristiharidusega noori kaasama nii projektide arendusse kui ka andma v\u00f5imalusi noortel stsenaristidel k\u00e4tt proovida. L\u00e4heb veel m\u00f5ni aeg, enne kui tulemused paistma hakkavad, aga mu t\u00f6\u00f6 filmikoolis annab v\u00f5imaluse ka tulevikku piiluda ja ma n\u00e4en, et nende muutuste tulemused on juba varsti meie ees.<\/p>\n
Eesti film muutub iga aastaga \u017eanrilt mitmekesisemaks: meil tehakse lisaks ps\u00fchholoogilisele draamale ja autori\u00adfilmile ka \u00f5udusfilme, spordifilme, noortefilme. Suuri ja eepilisi s\u00f5ja- v\u00f5i seiklusfilme, mis mastaabilt v\u00f5istleksid Hollywoodiga, pole me kunagi ise teha saanud (mitte et ei oleks tahtnud, aga eelarved ei luba), aga t\u00e4nu v\u00e4lisprojektidele nagu “Sisu 2”, “Tenet” ja “Agentuur”* saavad meie inimesed aina rohkem kogemusi, kuidas kihutada, pauku teha ja midagi \u00f5hku lasta, nii et usun, et need kogemused tilguvad peagi \u00fcha rohkem ka kohalike filmitegijate paletti. Meil on olemas unikaalsed autorifilmi\u00adtegijad, kelle filmid v\u00f5idavad rahvus\u00advahelistel festivalidel auhindu.<\/p>\n
Ma ei taha \u00f6elda, et seda otseselt puudu on, aga kui m\u00f5tlen, millised teosed on mulle rahvusvahelise filmi\u00adkunsti tippudest k\u00f5ige suuremaid vapustusi tekitanud, siis on need filmid, mille tegemise k\u00e4igus ei ole vastandatud autorifilmi ja publikufilmi, vaid on s\u00fcnteesitud m\u00f5lemast kokku midagi t\u00e4iesti uut, mis on korraga nii arusaadav kui ka arusaadavuse piire nihutav. Nagu mu vanaisa Juri Lotman on \u00f6elnud: “Selleks, et me saaksime suhelda, peame olema piisavalt sarnased. Kuid selleks, et meil oleks m\u00f5tet suhelda, peame olema piisavalt erinevad.” Kusagil seal kahe vahel on \u00fcks punkt, kus film on korraga nii arusaadav ja arusaamatu ning nii ennustatav ja ennustamatu, et ta muudab sind inimesena. Viimastel aastatel tuleb minu arvates ka meil sellise ambitsiooniga filme aina rohkem ja ma usun, et just sellised filmid on meie filmikunstile rahvusvaheliseks l\u00e4bimurdeks vajalikud.<\/p>\n
Kui vaadata tagasi omaenda teekonnale: kas on m\u00f5ni projekt v\u00f5i hetk, mis k\u00f5ige enam on kujundanud sinu arusaama sellest, milline v\u00f5iks olla eesti film?<\/p>\n
Pole p\u00e4\u00e4su, eks need on ikka seotud minu endiste ja praeguste tudengitega. Konkreetset hetke ei tahaks v\u00e4lja tuua, sest oma \u00f5pilastest olen ma vist pidevalt ebaadekvaatses vaimustuses ega taha neist kedagi eraldi r\u00f5hutada, aga k\u00f5ige imelisemad hetked on ikkagi need, kus mu endised v\u00f5i praegused tudengid on v\u00e4geva filmi teinud ja maailm v\u00f5tab nad avas\u00fcli vastu ning mina m\u00f5tlen omaette: “Uhh! See on alles algus! Oodake, kui nad veel suuremaks kasvavad!”<\/p>\n
* “Sisu 2”, Jalmari Helander, 2025; “Tenet”, Christopher Nolan, 2020; “The Agency: Central Intelligence”, Jez Butterworth, John-Henry Butterworth, 2024 \u2013 \u2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00f5ppenud aasta 2. detsembril anti Kinoliidu iga-aastane kolleegipreemia “Kuldne Kiisk” \u00fcle operaatorile Elen Lotmanile s\u00f5nadega: “Teda iseloomustab erakordne…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85171,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,28502,173,34,36,208,42239,140,1278],"class_list":{"0":"post-85170","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-elen-lotman","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-film","16":"tag-laura-raud","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-sirp"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115893448483057326","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85170","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85170"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85170\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85171"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85170"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85170"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85170"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}