Bigbanki pea\u00f6konomist Raul Eamets hoiatas, et s\u00fcndimuse languse majanduslikust m\u00f5just veelgi kriitilisem on oht julgeolekule ja kultuuri s\u00e4ilimisele. Eametsa hinnangul on Eestil vaid loetud aastad, et otsida lahendusi regionaalpoliitikast v\u00f5i peretoetuste s\u00fcsteemi muutmisest.<\/p>\n
Vikerraadiole intervjuu andnud Eametsa s\u00f5num poliitikutele oli, et tegutseda tuleb kohe. P\u00f5hjus peitub demograafilises matemaatikas: viimane suur p\u00f5lvkond s\u00fcndis 1990. aastal ja on praegu j\u00f5udnud ikka, kus m\u00f5eldakse esimesele lapsele.<\/p>\n
“Meil on praegu v\u00e4ga l\u00fchike v\u00f5imaluste aken ja me peaksime seda maksimaalselt \u00e4ra kasutama. Viie aasta p\u00e4rast, veel hullem k\u00fcmne aasta p\u00e4rast, kui me \u00e4rkame, on juba lootusetult hilja,” hoiatas Eamets. Seej\u00e4rel j\u00f5uab fertiilsesse ikka 1990-ndate alguse kriisi ajal s\u00fcndinud v\u00e4ga v\u00e4ikesearvuline p\u00f5lvkond, mis Eametsa hinnangul t\u00e4hendab, et potentsiaalseid emasid on poole v\u00e4hem.<\/p>\n
Eametsa s\u00f5nul ei tohi s\u00fcndimuse v\u00e4henemist vaadata vaid majandusliku pilguga. Kuigi maksumaksjate v\u00e4henemine seab surve alla pensionis\u00fcsteemi, on olulisem k\u00fcsimus riigi kaitsev\u00f5imes.<\/p>\n
“Kui meil ei ole noormehi, keda saata kaitsev\u00e4kke, siis kellele me neid relvi ostame ja valmistame?” \u00fctles Eamets, viidates, et t\u00e4naste s\u00fcndide p\u00f5hjal j\u00e4\u00e4b 18-20 aasta p\u00e4rast armeest puudu umbes 2500 noormeest.<\/p>\n
Olukorra parandamiseks pakkus Eamets v\u00e4lja, et inimesed tuleb linnadest v\u00e4lja aidata, sest majandusgeograafia uuringute j\u00e4rgi on s\u00fcndimus suurem v\u00e4ljaspool suuri keskusi. “Kui urume inimesed k\u00f5ik linna kitsastesse korterimajadesse kokku, siis seal ongi s\u00fcndimus alati madalam,” selgitas Eamets. Tema hinnangul kutsub oma maja ja turvaline \u00f5ueala peresid rohkem lapsi saama.<\/p>\n
Veel \u00fche lahendusena n\u00e4eb Eamets riiklikku sekkumist regionaalpoliitikasse: riik peaks pakkuma tuge ja soodsamaid laenutingimusi elamuehituseks, et noored pered saaksid suurtest keskustest v\u00e4lja kolida. See oleks kasulik ka julgeolekuliselt, kui n\u00e4iteks Setomaal elaks rohkem inimesi.<\/p>\n
Eesti peaks Eametsa s\u00f5nul stimuleerima kolmanda lapse s\u00fcndi. “See on see, mida m\u00f5ned poliitilised j\u00f5ud on \u00fcritanud teha. Me oleme seda tagasi p\u00f6\u00f6ranud ja siis v\u00f5ib-olla keeratakse j\u00e4lle tagasi, aga selline edasi-tagasi loksutamine v\u00f5tab kindlustunnet maha. Kui oleme mingisugused perepoliitika meetmed paika pannud, siis need v\u00f5iksid ikka m\u00f5nda aega j\u00e4\u00e4da, sest ega lapsed ei s\u00fcnni \u00fcle\u00f6\u00f6 \u2013 see on planeerimine ja kavandamine. Siin oleks vaja stabiilsust,” lausus Eamets.<\/p>\n
“Majanduslik pool on kindlasti oluline, aga samamoodi on oluline eluaseme pool, kindlustunne, partneri usaldamine ja leidmine, tervis… Neid tegureid on palju ja me teame neid, nendest on palju kirjutatud. N\u00fc\u00fcd on vaja hakata otsast neid teemasid lihtsalt lahendama,” lisas ta.<\/p>\n
Eamets nimetas lahendustena ka vanemapalka vanavanematele ja maksusoodustusi.<\/p>\n
“Indrek Neivelt ja Heido Vitsur on k\u00e4inud v\u00e4lja idee, et maksamegi vanemapalka laste kasvatamise eest. K\u00f5ik, kes on lapsi kasvatanud, saavad aru, et see on t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6 ja t\u00e4na me selle eest samav\u00e4\u00e4rset palka ei maksa. Neid lahendusi on h\u00e4sti palju: vanavanematele vanemapalga maksmine, kui nad aitavad lapsi hoida, onudele-t\u00e4didele v\u00f5iks see samamoodi laieneda, tulumaksum\u00e4\u00e4ra s\u00f5ltuvusse viimine laste arvuga,” r\u00e4\u00e4kis \u00f6konomist.<\/p>\n
“Neid meetmeid on palju, peaksime hakkama otsast kuskilt lahendama. Mulle tundub positiivse s\u00f5numina, et kui kuulan poliitikasaateid, siis see ei ole enam \u00fche partei teema, vaid hakkab j\u00e4rjest rohkem erinevatele erakondadele kohale j\u00f5udma. Demograafia on t\u00e4na \u00fcks t\u00f5sisem probleem ja ma siiralt loodan, et j\u00e4rgmistel parlamendivalimistel ongi see \u00fcks p\u00f5hiteema, kus erakonnad hakkavad v\u00f5istlema meetmetega s\u00fcndimuse parandamiseks,” s\u00f5nas Eamets.<\/p>\n
Eametsa s\u00f5num poliitikutele on, et tegutseda tuleb kohe. P\u00f5hjus peitub demograafilises matemaatikas: viimane suur p\u00f5lvkond s\u00fcndis 1990. aastal ja on praegu j\u00f5udnud ikka, kus m\u00f5eldakse esimesele lapsele.<\/p>\n
Kuigi tehnoloogia ja automatiseerimine aitavad majandusel v\u00e4hema t\u00f6\u00f6j\u00f5uga toime tulla, ei asenda see inimesi kultuuri kandjatena. “Eesti keele s\u00e4ilimiseks on vaja ikkagi inimesi, kes seda r\u00e4\u00e4giksid,” nentis Eamets.<\/p>\n
Ka sisser\u00e4nne on Eametsa hinnangul vaid ajutine leevendus. “Kogemused n\u00e4itavad, et sisser\u00e4ndajad v\u00f5tavad kiiresti omaks kohaliku madala s\u00fcndimusk\u00e4itumise ning kaugemalt tulijate t\u00f6\u00f6h\u00f5ive on sageli madal,” s\u00f5nas Eamets.<\/p>\n
Tulevikku vaadates soovitas Eamets kaaluda Soome mudelit, kus sotsiaalhoolekandesse v\u00e4rvatakse ja koolitatakse t\u00f6\u00f6tajaid sihtriikidest, nagu n\u00e4iteks Tai, \u00f5petades neile enne keel selgeks.<\/p>\n
“P\u00e4ris ilma r\u00e4ndeta Eesti t\u00f5en\u00e4oliselt hakkama ei saa,” lausus Eamets.<\/p>\n
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest, mida on 7041 inimese v\u00f5rra v\u00e4hem kui aasta varem. Lisaks negatiivsele loomulikule iibele p\u00f6\u00f6rdus esialgsetel andmetel negatiivseks ka r\u00e4ndesaldo \u2013 registreeritud r\u00e4nde andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Bigbanki pea\u00f6konomist Raul Eamets hoiatas, et s\u00fcndimuse languse majanduslikust m\u00f5just veelgi kriitilisem on oht julgeolekule ja kultuuri s\u00e4ilimisele.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85234,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,39462,34,36,2235,1194,3711,42265],"class_list":["post-85233","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elanike-arv","tag-estonia","tag-estonian","tag-iive","tag-raul-eamets","tag-sisseranne","tag-sundide-arv"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115893715791153962","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85233","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85233"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85233\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85234"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85233"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85233"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85233"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}