{"id":85421,"date":"2026-01-14T17:25:06","date_gmt":"2026-01-14T17:25:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85421\/"},"modified":"2026-01-14T17:25:06","modified_gmt":"2026-01-14T17:25:06","slug":"tippjuhid-pea-poole-lahisuhtevagivalla-tottu-saamata-jaanud-majanduslikust-kasust-kannavad-tooandjad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85421\/","title":{"rendered":"Tippjuhid: pea poole l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla t\u00f5ttu saamata j\u00e4\u00e4nud majanduslikust kasust kannavad t\u00f6\u00f6andjad"},"content":{"rendered":"

\u201eSee moodustab ligikaudu 1,5% SKP-st. Meenutagem, et veel hiljuti oli meie eesm\u00e4rk hoida kaitsekulud 2% juures SKP-st. L\u00e4hisuhtev\u00e4givallast r\u00e4\u00e4kides on seega tegemist v\u00e4ga suure majandusliku m\u00f5juga,\u201c m\u00e4rkis Eesti Panga president<\/a> Madis M\u00fcller<\/a> president Kaljulaidi Fondi korraldatud arutelul.<\/p>\n

M\u00fcller nentis, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla majanduslikku m\u00f5\u00f5det pole Eesti Pangas s\u00fcvitsi anal\u00fc\u00fcsitud. \u201ePaarisuhetes kogetava v\u00e4givalla t\u00f5ttu tekkiv majanduslik kahju Eestis ulatus 2019. aastal hinnanguliselt 519 miljoni euroni, kui tugineda Euroopa soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse instituudi 2021. aasta uuringule. Kurb statistika \u00fctleb, et Eesti naised langevad f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givalla ohvriks kodustes tingimustes m\u00e4rksa sagedamini kui Euroopa naised keskmiselt,\u201c t\u00f5des M\u00fcller.<\/p>\n

Kaasnev m\u00f5ju avaldub ka naiste t\u00f6\u00f6h\u00f5ives<\/p>\n

Ta r\u00f5hutas, et l\u00e4hisuhtev\u00e4givallaga kaasnev majanduslik m\u00f5ju on meie \u00fchiskonnas ulatuslik ja mitmetahuline, avaldudes nii f\u00fc\u00fcsiliste kui ka ps\u00fchholoogiliste kannatuste kaudu naiste t\u00f6\u00f6h\u00f5ives, aga ka vajaduses pakkuda mitmesuguseid avalikke teenuseid, alates meditsiinist kuni \u00f5igusvaldkonnani v\u00e4lja.<\/p>\n

\u201eSeet\u00f5ttu on \u00fclioluline k\u00f5igepealt teadvustada l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla ulatuslikku m\u00f5ju, sh selle majanduslikku m\u00f5ju. M\u00f5istagi ei ole v\u00e4givalla vastu v\u00f5ideldes majanduslikud kaalutlused esmat\u00e4htsad. K\u00fcll aga aitab l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla m\u00f5jude majandusliku m\u00f5ju hindamine loodetavasti probleemi ulatust paremini k\u00f5igi Eesti inimeste ja ka poliitikakujundajateni viia.\u201c<\/p>\n

Varasemad anal\u00fc\u00fcsid on n\u00e4idanud, et ligikaudu poole l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla t\u00f5ttu saamata j\u00e4\u00e4nud majanduslikust kasust kannavad t\u00f6\u00f6andjad, sest kodus toimuv peegeldub paratamatult ka t\u00f6\u00f6ellu. Nii Swedbanki<\/a> eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla<\/a> kui ka Enefit<\/a> Industry juht Lauri Karp m\u00e4rkisid arutelul, et t\u00f6\u00f6keskkond on \u00f5ige koht, kus l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla teemat m\u00e4rgata ja tuge pakkuda.<\/p>\n

\u201eInimesed viibivad kaheksa tundi p\u00e4evas meie perimeetris. Juhtide \u00fclesanne on luua turvaline keskkond ka neile, kes kogevad enne v\u00f5i p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva kodus seda, mida enamik meist igap\u00e4evaselt ei koge,\u201c r\u00e4\u00e4kis Karp.<\/p>\n

Talle sekundeeris Tarmo Ulla, r\u00f5hutades, et inimesed veedavad suure osa oma p\u00e4evast kolleegidega. \u201eK\u00fcsimus on selles, milline t\u00f6\u00f6keskkond mind seal ootab: kas see on turvaline, kas seal on inimesed, kes minust siiralt hoolivad ja t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ravad, ning kas see on selline keskkond, kus ma julgen r\u00e4\u00e4kida ka oma probleemidest.\u201c<\/p>\n

Ettev\u00f5tete m\u00f5ju \u00fchiskonnas<\/p>\n

Nii Enefit kui ka Swedbank on juba m\u00f5nda aega koolitanud oma juhte ja t\u00f6\u00f6tajaid l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla teemadel. Ulla s\u00f5nul on olnud isegi m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatav, kui avatult inimesed neil koolitustel r\u00e4\u00e4givad. Sama on kogetud ka Enefitis. \u201eInimesed on valmis t\u00f6\u00f6keskkonnas oma kogemusi jagama, kui selleks on loodud turvaline \u00f5hkkond,\u201c \u00fctles Karp.<\/p>\n

Ta t\u00f5i n\u00e4iteks s\u00fcgisel Narvas toimunud l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla m\u00e4rkamise koolituse kaevuritele ning \u00f5lit\u00f6\u00f6stuse ja elektritootmise t\u00f6\u00f6tajatele, kus osales valdavalt meeste kollektiiv. \u201eSee oli t\u00f5eline sensatsioon. Ma ei ole varem n\u00e4inud nii avatud kuulamist ja r\u00e4\u00e4kimist,\u201c kirjeldas Karp.<\/p>\n

Ligi 5000 t\u00f6\u00f6tajaga Enefit on \u00fcks esimestest Eesti ettev\u00f5tetest, kes liitus t\u00f6\u00f6andjate algatusega V\u00e4givallavabaks, mille eesm\u00e4rk on luua teadlikke ja turvalisi t\u00f6\u00f6keskkondi, kus osatakse l\u00e4hisuhtev\u00e4givalda m\u00e4rgata ning abivajajaid toetada. Enefit Industry juhi Lauri Karpi s\u00f5nul on teemaga tegelemine nende jaoks eelk\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimus.<\/p>\n

\u201eV\u00e4\u00e4rtused on justkui n\u00e4htamatu tekk, mis meie organisatsiooni koos hoiab. Ja kuigi me ei vaata l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla teemaga tegelemisele l\u00e4bi majandusliku vaatenurga, on selge, et kui tekk ei p\u00fcsi koos, on sellel majanduslik m\u00f5ju nii meie kontsernile kui ka Eestile tervikuna,\u201c \u00fctles Karp.<\/p>\n

Sarnastel p\u00f5hjustel liitus algatusega ka Swedbank. \u201e\u00c4ri on loomulikult oluline, kuid Eesti suurima pangana oleme me v\u00e4ga suur osa \u00fchiskonnast. Sellel, mida meie teeme, on m\u00f5ju. Kui me suudame seda teha \u00fchiselt \u2013 juhtimiskultuuri kaudu aidata meil k\u00f5igil kasvada \u2013, siis just sealt see muutus alguse saab,\u201c r\u00e4\u00e4kis Ulla.<\/p>\n

Juht kui majakas<\/p>\n

Nii Swedbanki eraisikute panganduse juhi kui ka Enefit Industry juhi s\u00f5nul algab turvalise t\u00f6\u00f6keskkonna ja -kultuuri loomine juhist. Juhi \u00fclesanne ei ole tegeleda ainult \u00e4ritulemustega, vaid ka kujundada organisatsioonikultuuri ning julgeda t\u00f5statada teemasid, mis ei pruugi olla otseselt seotud igap\u00e4evase \u00e4ritegevusega, kuid on inimeste heaolu seisukohalt m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega.<\/p>\n

Samas r\u00f5hutavad m\u00f5lemad, et juhi roll ei ole l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla teemade vaates pakkuda valmis lahendusi. \u201eJuhi suurim eksimus on hakata kohe lahendusi pakkuma. L\u00e4hisuhtev\u00e4givald on spetsiifiline ja tundlik teema ning juhil ei ole p\u00e4devust seda ise lahendada. Juhi \u00fclesanne on luua turvaline keskkond, kus inimene julgeb r\u00e4\u00e4kida, ning vajadusel suunata ta abi juurde,\u201c selgitas Karp.<\/p>\n

Eesti Panga president Madis M\u00fcller lisas, et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes m\u00f5jutab k\u00f5ik see, mis inimestel kodus toimub, ka organisatsioone ja majandust laiemalt. \u201eSeda m\u00f5ju ei saa t\u00f6\u00f6elust eraldada ning sellest peab olema v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida,\u201c r\u00f5hutas ta.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eSee moodustab ligikaudu 1,5% SKP-st. Meenutagem, et veel hiljuti oli meie eesm\u00e4rk hoida kaitsekulud 2% juures SKP-st. L\u00e4hisuhtev\u00e4givallast…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85422,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,7039,34,36,112,2988,1686,2275,42331],"class_list":{"0":"post-85421","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-enefit","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa","17":"tag-madis-muller","18":"tag-president","19":"tag-swedbank","20":"tag-tarmo-ulla"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115894624165959082","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85421","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85421"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85421\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85422"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85421"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85421"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85421"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}