M\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus tehtud uurimuse kohaselt peavad Eesti inimesed j\u00e4tkuvalt tuumaenergiat suurima potentsiaaliga energialiigiks ning \u00fchtlasi eelistatuimaiks alternatiiviks p\u00f5levkivil p\u00f5hinevale elektritootmisele ning pea sama suurt potentsiaali n\u00e4hti ka tuuleenergias. \u00a0<\/p>\n
Kliimaministeeriumi tellimusel ja Norstat Eesti ASi korraldatud uuringu eesm\u00e4rk oli selgitada Eesti elanike suhtumist tuumaenergia kasutuselev\u00f5ttu ning hinnata tuumaenergiaga seotud teadmisi, ootusi ja k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Suurima potentsiaaliga energialiigiks peetakse Eesti inimeste seas just tuumaenergiat ning kuigi toetusprotsenti on v\u00f5rreldes eelmise aasta sama perioodiga veidi langenud, n\u00e4itab 52-protsendiline toetus eelist teiste energialiikide ees. Tuumaenergiaga pea sama k\u00f5rgelt hinnatakse ka tuuleenergiat: 46 protsenti vastajatest.<\/p>\n
Tuumaenergia kasutuselev\u00f5ttu Eestis toetab kokku (olen kindlasti poolt ja pigem olen poolt) 61 protsenti inimestest. Keskmisest enam pooldavad tuumaenergiat mehed, eestlased ning 50-aastased ja vanemad elanikud. Samas hindavad venekeelne elanikkond ning madalama haridustasemega vastajad tuumaenergia potentsiaali m\u00e4rksa tagasihoidlikumalt. Kuigi v\u00f5rreldes 2024. aastaga on toetajate osakaal m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4henenud, on tuumaenergia toetus viimase kolme aasta vaates p\u00fcsinud stabiilselt ligikaudu 60 protsendi tasemel.<\/p>\n
Elanike hoiakud tuumaenergia kasutuselev\u00f5tu m\u00f5jude osas on seevastu v\u00f5rreldes eelmise aastaga m\u00f5nev\u00f5rra ettevaatlikumaks muutunud. 53 protsenti vastajatest leiab, et tuumaenergia aitab kaasa kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmisele, 65 protsenti peab seda oluliseks energiajulgeoleku ja s\u00f5ltumatuse seisukohalt ning 55 protsenti leiab, et tuumaenergia on tarbijale soodne.<\/p>\n
Suurim huvi tuumaenergiaga seotud teemade seas on j\u00e4tkuvalt seotud ohutuse ja j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse k\u00fcsimustega, kui 54 protsenti soovib rohkem infot tuumaenergia tootmisel tekkivate j\u00e4\u00e4tmete ja nende k\u00e4itlusv\u00f5imaluste kohta ning 53 protsenti tuumajaama k\u00e4itamisega kaasnevate ohtude ja riskide kohta. Samas on huvi j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse teema vastu v\u00f5rreldes 2022. aastaga m\u00e4rgatavalt v\u00e4henenud.<\/p>\n
\u201cTulemused n\u00e4itavad selgelt, et \u00fchiskonnas on kasvav vajadus tasakaalustatud, faktip\u00f5hise ja arusaadava teabe j\u00e4rele, eriti ohutuse ja j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluse teemadel. Elanike hoiakud tuumaenergia suhtes on viimastel aastatel olnud \u00fcldjoontes stabiilsed, kuid ettevaatlikkus on m\u00f5nev\u00f5rra suurenenud. See r\u00f5hutab vajadust j\u00e4tkata avatud ja l\u00e4bipaistvat arutelu, et inimesed saaksid kujundada oma seisukoha usaldusv\u00e4\u00e4rse info p\u00f5hjal,\u201d lisas minister.<\/p>\n
Uuringust selgub ka, et Venemaa agressiooni laienemine Ukrainas ei ole valdava enamiku Eesti elanike hinnangul nende suhtumist tuumaenergiasse m\u00f5jutanud. Samas on ligi viiendik vastajatest kogenud tuumaenergiaga seotud hirmude kasvu ning v\u00e4ike osa on muutunud tuumaenergia suhtes toetavamaks.<\/p>\n
Ajavahemikus 28. november kuni 5. detsember korraldatud uuringus osales 1000 vastajat vanuses 15-74 eluaastat, kellest 49 protsenti olid mehed ja 51 protsenti naised. Enamasti vastasid Eesti kodanikest inimesed, kes elasid peamiselt P\u00f5hja- ja L\u00f5una-Eestis ning kelle haridus oli k\u00f5rgem, kesk-, keskeri- v\u00f5i kutseharidus, kes k\u00e4isid palgat\u00f6\u00f6l ning kelle netosissetulek oli valdavalt \u00fcle 1500 euro kuus.<\/p>\n
BNS<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus tehtud uurimuse kohaselt peavad Eesti inimesed j\u00e4tkuvalt tuumaenergiat suurima potentsiaaliga energialiigiks ning \u00fchtlasi eelistatuimaiks alternatiiviks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85671,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-85670","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115897400269487028","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85670","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85670"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85670\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85671"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85670"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85670"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85670"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}