{"id":85682,"date":"2026-01-15T05:33:06","date_gmt":"2026-01-15T05:33:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85682\/"},"modified":"2026-01-15T05:33:06","modified_gmt":"2026-01-15T05:33:06","slug":"doktoritoo-inimesi-meelitavad-maale-elukeskkond-ja-kogukond-mitte-teenused-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85682\/","title":{"rendered":"Doktorit\u00f6\u00f6: inimesi meelitavad maale elukeskkond ja kogukond, mitte teenused | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

Andres R\u00f5igas uuris, kuidas ja miks tekivad Eesti maapiirkondadesse uued kogukonnad ning millist rolli m\u00e4ngivad selles p\u00e4rand, kohalik keskkond ja kogukondlik algatus. Tema j\u00e4reldus on \u00fcheselt selge<\/a>: inimeste maale kolimise otsuseid ei m\u00e4\u00e4ra niiv\u00f5rd omavalitsuste teenused v\u00f5i klassikaline turundus, vaid konkreetne koht, sealne keskkond ja inimesed.<\/p>\n

R\u00f5igas r\u00e4\u00e4kis, et kuigi kohaliku omavalitsuse pakutavad teenused on olulised, pole see maale kolimise puhul esmane kaalukeel, mille p\u00f5hjal inimesed oma valikuid teevad. Need muutuvad oluliseks alles p\u00e4rast kolimist. “Esimene on see nn ohhoo-efekt: konkreetne koht, naabruskond, hoonestus, maastik. Alles seej\u00e4rel vaadatakse, millised teenused on olemas,” selgitas R\u00f5igas.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6st tuli v\u00e4lja, et uued kogukonnad tekivad seal, kus on kohapealne eestvedaja, kes oskab huvilisi kokku viia, teab vabu maju ja oskab piirkonna v\u00e4\u00e4rtusi n\u00e4htavaks teha. Sageli on just selline inimene esmane kontakt uute tulijate ja kohalike inimeste vahel.<\/p>\n

R\u00f5igas t\u00f6\u00f6tas kunagi ka ise (Mulgi – toim.) vallavanemana ja meenutas, kuidas inimesed kirjutasid aeg-ajalt omavalitsusele, et on huvitatud piirkonda kolimisest ja otsivad sobivat elupaika. “\u00dched kolijad r\u00e4\u00e4kisid, kuidas nad olid mitmesse omavalitsusse kirjad saatnud, et otsivad kohta. Ma olin ainuke, kes vastas, ning nii nad siia kolisidki,” kirjeldas ta.<\/p>\n

Siinkohal ei heida R\u00f5igas omavalitsustele midagi ette. “See ei ole kaheksast viieni t\u00f6\u00f6, vaid pigem ka n\u00e4dalavahetused ja \u00f5htud l\u00e4hevad selle alla, et seda v\u00f5rgustikku hoida. Selleks on vaja kohalikke aktiviste ehk inimesi, kes tunnevad piirkonda, oskavad lugusid r\u00e4\u00e4kida ja kellel on v\u00f5rgustik,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Mida piirkond pakub?<\/p>\n

Maapiirkonnad ei suuda R\u00f5igase s\u00f5nul konkureerida suuremate t\u00f5mbekeskustega. Pigem on k\u00fcsimus selles, mida on pakkuda linnal ja mida maapiirkonnal. “Me j\u00f5uame siin regionaalpoliitikani, mille puhul on sageli p\u00f5hjus-tagaj\u00e4rg segamini,” lausus ta.<\/p>\n

N\u00e4iteks, kui maapiirkonnad t\u00fchjenevad, siis \u00fchel hetkel arutatakse, kas panna kool kinni v\u00f5i mitte.\u00a0“Vastuargumendina \u00f6eldakse, et kui paneme kooli kinni, siis l\u00e4heb rahvas maalt minema. Mina ei ole oma elus veel n\u00e4inud, et keegi istub n\u00fc\u00fcd kohvri otsas ja hakkab minema. Tegelikult l\u00e4hevad minema noored, aga nemad l\u00e4hevad nii v\u00f5i naa, on see kool seal v\u00f5i mitte,” s\u00f5nas ta. Teisis\u00f5nu ei m\u00f5isteta\u00a0 tema hinnangul n\u00e4iteks endiselt, kuidas tegelik rahvastiku kahanemine algab varem kui kool kinni pannakse.<\/p>\n

Kui aga noored l\u00e4hevad linna kooli, siis seal tekivad sageli elukestvad sidemed, v\u00f5ib-olla leitakse juba esimene t\u00f6\u00f6koht ja siis j\u00e4\u00e4daksegi juba linna. Isegi kui tagasitulek on unistus, siis praktilises elus see n\u00f5nda lihtne pole. Tagasi kolida on R\u00f5igase s\u00f5nul keeruline kasv\u00f5i juba seep\u00e4rast, et maal on laenuv\u00f5imalused kesisemad kui linnas.<\/p>\n

R\u00f5igas \u00fctles, et p\u00e4rast omavalitsusreformi ei ole Eesti omavalitsused enam v\u00e4ga v\u00e4ikesed isegi mitte Euroopa mastaabis. T\u00e4nap\u00e4eval ei ole tema s\u00f5nul enam maalisel ja linnalisel keskkonnal olulist vahet. “Mina olen juba rohkem kui 50 aastat vana ja m\u00e4letan k\u00fcll, kuidas kunagi oli koha v\u00f5i paiga m\u00fc\u00fcgiargument mugavustega korter. N\u00fc\u00fcd on v\u00f5imalik igasse keskkonda luua mugavusi,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul ei konkureeri maapiirkonnad linnadega samadel alustel ega peagi seda tegema. Linn ja maa pakuvad erinevat elukeskkonda. Kuna t\u00e4nap\u00e4eval inimesi enam t\u00f6\u00f6kohaga kusagile elama ei meelita, tulebki leida R\u00f5igase s\u00f5nul teisi m\u00fc\u00fcgiargumente. “T\u00f6\u00f6koht on tavaliselt paljudel maale kolijatel nii-\u00f6elda kohvriga kaasas ehk arvutis,” \u00fctles ta.<\/p>\n

R\u00f5igase s\u00f5nul ongi regionaalpoliitika viimased paark\u00fcmmend aastat valet jalga k\u00e4inud ning talle ei tundu ka, et midagi paremaks l\u00e4heks. “Meie regionaalpoliitika keskendub parimal juhul keskustele ja nende tugevdamisele, mis on ka oluline, aga sealt edasi ei l\u00e4he midagi ehk siis hajaasustatud maapiirkonnad. Ma olen pigem pessimistlik selles osas,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Maapiirkondade jaoks on tema s\u00f5nul oluline n\u00e4htus laenugarantii nii eluaseme korrastamiseks kui ka ettev\u00f5tluse k\u00e4ivitamiseks. Lisaks hirmutab inimesi sageli eemale b\u00fcrokraatia. “Nende teemadega tuleks tegeleda, sest muidu on nii, et midagi renoveerida ja parandada jaksavad pigem minusuguses \u00f5itsvas eas inimesed, aga see on juba elumuutuste jaoks natuke hilja. Mitte v\u00f5imatu, aga v\u00f5iks ju varem,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Turunduses tuleks R\u00f5igase s\u00f5nul r\u00f5huda piirkonna v\u00e4\u00e4rtusele ja p\u00e4randile. Tema t\u00f6\u00f6 \u00fcks keskseid m\u00f5isteid on p\u00e4rand laiemas t\u00e4henduses. Tema k\u00e4sitluses ei piirdu see \u00fcksnes muinsuskaitseobjektidega, vaid h\u00f5lmab peale selle talumaju, asustusmustreid, maastikku, naabruskonda ja isegi kohalikke tavasid ning murdekeelt. “Sada aastat vana talumaja koos maastikuga on samamoodi p\u00e4rand, aga seda ei ole seni eriti v\u00e4\u00e4rtustatud,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Uuring n\u00e4itas, et just see igap\u00e4evane ja n\u00e4htav p\u00e4rand on paljude tulijate jaoks otsustava t\u00e4htsusega. Uued elanikud ei tule maale nii-\u00f6elda p\u00f5genema, vaid sageli teadlikult s\u00e4ilitama ja taastama olemasolevat, olgu selleks hooned, ajaloolised paigad v\u00f5i kohalik kultuuriruum.<\/p>\n

Ka nn tumedat p\u00e4randit, nagu metsavendade punkreid, k\u00e4sitleb R\u00f5igas kui olulist osa kohalikust identiteedist. Selliste paikade korrastamine ja tutvustamine on aidanud tugevdada kogukondlikku m\u00e4lu ning toonud piirkonnale uut t\u00e4hendust.<\/p>\n

Sihtr\u00fchm paika<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6s r\u00f5hutas ta, et edu eelduseks on sihtr\u00fchma t\u00e4pne m\u00e4\u00e4ratlemine. K\u00f5igile ei saa ega peagi maapiirkond sobima. “Laialivalguv s\u00f5num stiilis “tulge k\u00f5ik maale” ei t\u00f6\u00f6ta. See tekitab pigem valesid ootusi,” \u00fctles Andres R\u00f5igas.<\/p>\n

Sihtr\u00fchma t\u00e4psem s\u00f5nastamine on R\u00f5igase s\u00f5nul iga piirkonna jaoks veidi erinev. “Keskmiselt on need aga ikkagi varases keskeas edukad v\u00f5i ettev\u00f5tlikud hea haridusega inimesed, kellel on arusaam, miks nad maale tulevad,” lausus ta.<\/p>\n

Elukohta vahetades tehakse R\u00f5igase s\u00f5nul otsus \u00fcldiselt terveks eluks. “\u00dcldjuhul eestlane ei ole selline, kes vahetab kuus korda elu jooksul elukohta. Pigem on see ikkagi elukestev otsust ja kui investeeritakse juba oma kodu parandamisse, siis keegi ei looda niiv\u00e4ga seda raha tagasi saada,” lausus ta.<\/p>\n

Doktorit\u00f6\u00f6d tehes \u00fcllatas R\u00f5igast see, et tema esmane h\u00fcpotees ei pidanudki paika. R\u00f5igas arvas, et maale kolimise juures on esmat\u00e4htis teenuste olemasolu. Selgus aga, et p\u00e4rand oli olulisem. Teine \u00fcllatus puudutas seda, et teatud perifeersed paigad teatud m\u00e4\u00e4ral laienevad ja kasvavad. “See pigem andis lootust, mitte ei olnud niiv\u00f5rd \u00fcllatus, et kui on ikkagi olemas hooned, kuhu kolida, siis mingisugune areng ja kasv toimub,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Andres R\u00f5igas kaitses Tartu \u00dclikoolis inimgeograafia ja regionaalplaneerimise erialal doktorit\u00f6\u00f6 “Rural marketing: connections between local government, communities, and heritage” (“Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuurip\u00e4randiga”)<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Andres R\u00f5igas uuris, kuidas ja miks tekivad Eesti maapiirkondadesse uued kogukonnad ning millist rolli m\u00e4ngivad selles p\u00e4rand, kohalik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85683,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[24060,26,27,37,33,35,21715,26340,34,36,31,32,21,42437,28,29,31773,426,23229,15227,19,25,2424,23,24,65,22,20,30],"class_list":{"0":"post-85682","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-andres-roigas","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elukeskkond","15":"tag-elupaik","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-kogukonnad","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-linnastumine","25":"tag-maaelu","26":"tag-maapiirkond","27":"tag-maapiirkonnad","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-tartu-ulikool","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-turundus","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115897486707348271","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85682","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85682"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85682\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85683"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85682"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85682"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85682"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}