Narva on linn, mis aastak\u00fcmneid varustas kogu Eestit elektrienergiaga ning t\u00e4nu sellele oli linnas taskukohane kaugk\u00fcte. N\u00fc\u00fcd on olukord vastupidine, linnaelanikud saavad \u00fcha k\u00f5rgemaid k\u00fcttearveid ning reaalseid alternatiive peale gaasi praktiliselt ei ole, kirjutab Aleksei Jevgrafov.<\/p>\n
Balti elektrijaama 11. energiaplokk, mis varustas Narvat suhteliselt soodsa soojusega, peatati 2025. aasta suvel kapitaalremondiks ning k\u00e4ivitati uuesti alles jaanuari alguses. Esmapilgul tundub see positiivse uudisena, kuid siin on \u00fcks oluline “aga”.<\/p>\n
Eesti vs muu maailm<\/p>\n
Balti elektrijaama 11. plokk saab t\u00f6\u00f6tada ainult siis, kui elektrienergia tootmise ja m\u00fc\u00fcgi turuhind muudab selle kasutamise majanduslikult otstarbekaks. Teisis\u00f5nu s\u00f5ltub selle t\u00f6\u00f6 otseselt elektri b\u00f6rsihinnast p\u00e4ev-ette turul (day-ahead market). See t\u00e4hendab, et kui elektri turuhind on madal, peab Narva tuginema gaasile ning kaugk\u00fctte hind linnas t\u00f5useb ligikaudu kolmandiku v\u00f5rra. T\u00e4iendavad kulud langevad seejuures linnaelanike kanda.<\/p>\n
Kuidas on v\u00f5imalik, et linn, mille vahetus l\u00e4heduses asub kaks elektrijaama, on muutunud \u00fcheks haavatavamaks piirkonnaks riigis?<\/p>\n
P\u00f5levkivienergeetika, mis aastak\u00fcmneid tagas Eesti energiajulgeoleku, on tunnistatud majanduslikult ebaefektiivseks. Samal ajal on gaas \u2013 samuti fossiilk\u00fctus ning mitte Eesti enda loodusvara \u2013 kujunenud Narva jaoks sisuliselt ainsaks ja k\u00f5ige kallimaks k\u00fcttealternatiiviks.<\/p>\n
Praegune olukord ei ole tekkinud v\u00e4\u00e4ramatu j\u00f5u ega looduskatastroofi tagaj\u00e4rjel. See on poliitiliste otsuste ja \u00f5igeaegselt loodud alternatiivide puudumise tulemus. P\u00f5levkivienergeetika on sisuliselt maha kantud, hoolimata sellest, et just see tagas aastaid kogu Eesti energiajulgeoleku.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi hinnangul ei ole CO\u2082 p\u00fc\u00fcdmise tehnoloogiate rakendamine p\u00f5levkivielektrijaamades ratsionaalne, kuna elektritootmine p\u00f5levkivist v\u00e4heneb nii seadmete kulumise kui ka elektrituru muutuste t\u00f5ttu ning jaamad t\u00f6\u00f6tavad j\u00e4rjest v\u00e4iksema koormusega.<\/p>\n
Juba ammu oleks olnud v\u00f5imalik investeerida jaamade rekonstrueerimisse ning selle maksumus olnuks v\u00e4iksem kui n\u00e4iteks valitsuse kavandatav meretuuleparkide toetusskeem kogumahus 2,6 miljardit eurot. Valitud poliitika tulemusena kuulutati 11. plokk “majanduslikult ebaotstarbekaks” ning selle seadmed vananenuks.<\/p>\n
“P\u00f5levkivielektrijaamade sulgemine ilma piisava hulga alternatiivsete juhitavate energiatootmisv\u00f5imsusteta suurendab energiajulgeoleku riske.”<\/p>\n
Riik loobub liiga kergek\u00e4eliselt p\u00f5levkivi kasutamisest, mis toob kaasa terve rea probleeme. P\u00f5levkivielektrijaamade sulgemine ilma piisava hulga alternatiivsete juhitavate energiatootmisv\u00f5imsusteta suurendab energiajulgeoleku riske. Lisaks loob p\u00f5levkivi kaevandamine ja t\u00f6\u00f6tlemine t\u00f6\u00f6kohti ning toetab kohalikku majandust, sealhulgas seotud tegevusalasid. Selle tegevuse l\u00f5petamine t\u00e4hendab t\u00f6\u00f6kohtade kadumist, maksutulude v\u00e4henemist ning piirkondlikku majanduslangust.<\/p>\n
Eesti energiastrateegia keskendub suuresti \u00fchele eesm\u00e4rgile, kasvuhoonegaaside netoheite v\u00e4hendamisele nullini. P\u00f5hir\u00f5hk on s\u00fcsinikdioksiidil (CO\u2082). Kliimapoliitikat k\u00e4sitledes ei saa aga eirata globaalset konteksti.<\/p>\n
Hiina on maailma suurim CO\u2082 heitmete tekitaja, andes ligikaudu kolmandiku kogu maailma heitmetest. Igal aastal paisatakse seal atmosf\u00e4\u00e4ri ligi 12 miljardit tonni s\u00fcsinikdioksiidi. V\u00f5rdluseks, et Eesti heitmed ulatusid 2022. aastal umbes 10,8 miljoni tonnini, seda on sadu kordi v\u00e4hem.<\/p>\n
Sellises m\u00f5\u00f5tkavas ei m\u00f5juta \u00fcksk\u00f5ik milline heitmete v\u00e4hendamine Eestis praktiliselt \u00fcldist atmosf\u00e4\u00e4ri seisundit. Olenemata sellest, kas me oma heitmeid v\u00e4hendame v\u00f5i mitte, kujundavad globaalset pilti suured t\u00f6\u00f6stusriigid, eelk\u00f5ige Hiina ja India.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda loomulikult, et keskkonnak\u00fcsimusi v\u00f5iks eirata. Seda enam, et elaniku kohta on heidete tase Hiinas ja Eestis peaaegu sama: umbes 8,5 tonni CO\u2082 inimese kohta aastas Hiinas ja 8,3 tonni Eestis.<\/p>\n
Vajame globaalseid reegleid<\/p>\n
Probleem ei seisne \u00fcksikutes riikides, vaid globaalsete, \u00fchtsete ja \u00f5iglaselt kehtivate reeglite puudumises. Kui maailm ei j\u00f5ua \u00fchisele arusaamale ega hakka tegutsema koordineeritult, j\u00e4\u00e4vad kliimaeesm\u00e4rgid pelgalt deklaratsioonideks. Sellest vaatenurgast on Eesti m\u00f5ju globaalsele kliimale \u00e4\u00e4rmiselt piiratud.<\/p>\n
Kliimapoliitika, taastuvenergia ja “roheline” m\u00f5tteviis on kahtlemata olulised, kuid liiga sageli k\u00e4sitletakse neid k\u00fcsimusi \u00fchek\u00fclgselt, j\u00e4ttes t\u00e4helepanuta majandusliku ja sotsiaalse j\u00e4tkusuutlikkuse. Uusi tehnoloogiaid ei rakendata t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ning otsuseid tehakse ilma tegelikke m\u00f5jusid piirkondadele ja inimestele piisavalt arvesse v\u00f5tmata.<\/p>\n
L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes ei ole riigi peamised ressursid \u00fcksnes eesm\u00e4rgid ja strateegiad. Need on inimesed ja loodusvarad. Kliimapoliitika peab olema kujundatud nii, et s\u00e4ilitada m\u00f5lemad.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Narva on linn, mis aastak\u00fcmneid varustas kogu Eestit elektrienergiaga ning t\u00e4nu sellele oli linnas taskukohane kaugk\u00fcte. N\u00fc\u00fcd on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85729,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[13004,131,130,42453,37,33,35,1849,34,36,326,2522,1207,304,18339,2521,12463,42454,2596],"class_list":{"0":"post-85728","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-aleksei-jevgrafov","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-co2-heide","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-energeetika","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-hiina","19":"tag-ida-virumaa","20":"tag-india","21":"tag-keskkond","22":"tag-kliimapoliitika","23":"tag-narva","24":"tag-polevkivi","25":"tag-polevkivielektrijaam","26":"tag-taastuvenergia"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115897873108644105","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85728","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85728"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85728\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85729"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85728"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85728"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85728"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}