{"id":85732,"date":"2026-01-15T07:13:19","date_gmt":"2026-01-15T07:13:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85732\/"},"modified":"2026-01-15T07:13:19","modified_gmt":"2026-01-15T07:13:19","slug":"loppenud-aasta-platseerus-eestis-ja-maailmas-soojuselt-kolmandaks-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85732\/","title":{"rendered":"L\u00f5ppenud aasta platseerus Eestis ja maailmas soojuselt kolmandaks | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste seireteenistuse v\u00e4rsked andmed kinnitavad<\/a>, et 2025. aasta oli soojuselt m\u00f5\u00f5tmisajaloo kolmas. Samas t\u00e4histab see m\u00e4rgilist muutust: kui varasemaid rekordeid aitasid p\u00fcstitada looduslikud ilmastikun\u00e4htused, siis n\u00fc\u00fcd p\u00fcsib planeet rekordiliselt soe ainu\u00fcksi inimtegevuse toel.<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud aasta keskmine \u00f5hutemperatuur oli 14,97 \u00b0C ehk 1,47 kraadi k\u00f5rgem kui t\u00f6\u00f6stusajastu-eelsel ajal. N\u00e4itaja j\u00e4i vaid alla 2023. ja 2024. aastale, mis hoiavad vastavalt 1,48 \u00b0C teist ja 1,60 \u00b0C esimest kohta. Erinevalt eelnevatest rekordiaastatest ei kergitanud 2025. aasta teise poole temperatuuri aga Vaikse ookeani pinda soojendav ilmastikun\u00e4htus El Ni\u00f1o.<\/p>\n

Ookeanides valitsesid aasta v\u00e4ltel pigem neutraalsed olud v\u00f5i jahutav La Ni\u00f1a, mis globaalset keskmist temperatuuri reeglina alandab. Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kuhjumine on muutunud seega sedav\u00f5rd domineerivaks j\u00f5uks, et suudab looduslikke k\u00f5ikumisi varjutada.<\/p>\n

Uus normaalsus t\u00e4hendab \u00fchtlasi s\u00fcmboolset h\u00fcvastij\u00e4ttu Pariisi kliimaleppe ideaaliga. Riigid leppisid 2015. aastal kokku, et globaalset soojenemist p\u00fc\u00fctakse hoida tunduvalt alla kahe kraadi, eelistatavalt 1,5 kraadi piires.<\/p>\n

Copernicuse direktori Carlo Buontempo s\u00f5nul on viimase piiri \u00fcletamine sisuliselt v\u00e4ltimatu. Edaspidi on k\u00fcsimus vaid selles, kuidas suudab inimkond tekkinud \u00fclel\u00f6\u00f6ki ja sellega kaasnevaid riske hallata. Mida pikemalt ja k\u00f5rgemalt temperatuur piiri \u00fcletab, seda suuremaks kasvab oht p\u00f6\u00f6rdumatuteks muutusteks \u00f6kos\u00fcsteemides.<\/p>\n

Eestist ja Euroopast<\/p>\n

\u00dcleilmne trend ei l\u00e4inud m\u00f6\u00f6da Eestistki. Keskkonnaagentuuri andmetel<\/a> oli 2025. aasta Eesti keskmine \u00f5hutemperatuur 8,0 kraadi, mis on normist 1,6 kraadi k\u00f5rgem ja paigutub 1922. aastast alanud m\u00f5\u00f5tmisajaloos soojuselt kolmandale kohale. Veel soojem oli vaid aastatel 2020 ja 2024. Seejuures oli m\u00f6\u00f6dunud aasta eranditult k\u00f5igis Eesti seirejaamades soojuselt esikolmikus.<\/p>\n

Temperatuuri hoidsid \u00fcleval peamiselt soojad suvekuud, eriti juuli, mille keskmine temperatuur ulatus 19,2 kraadini. Ainsana pakkus suuremat leevendust veebruar, mis oli aasta ainus kuu, kus keskmine temperatuur langes miinuspoolele. Kuu keskmise \u00f5hutemperatuuri normi j\u00e4rgi oleks pidanud olema miinuspoolel veel lisaks jaanuar, m\u00e4rts ja detsember.<\/p>\n

Sarnaselt \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmale oli ka Euroopa jaoks 2025. aasta m\u00f5\u00f5tmisajaloo soojuselt kolmas, j\u00e4\u00e4des alla vaid kahele eelnevale aastale. Aasta keskmine \u00f5hutemperatuur oli 8,0 \u00b0C, mis \u00fcletas viimase kolme k\u00fcmnendi (1991\u20132020) keskmist 1,6 kraadi v\u00f5rra.<\/p>\n

K\u00f5rged temperatuurid koos tuuliste ja kuivade oludega l\u00f5id soodsa pinnase laiaulatuslikeks maastikup\u00f5lenguteks. Selle tagaj\u00e4rjel paiskus atmosf\u00e4\u00e4ri rekordilisel hulgal s\u00fcsihappegaasi. Euroopa p\u00f5lengutest tingitud s\u00fcsinikuheitmed olid suurimad, mida on 23 aasta pikkuse seireajaloo v\u00e4ltel m\u00f5\u00f5detud. P\u00f5lengusuits halvendas m\u00e4rgatavalt \u00f5hukvaliteeti, seades ohtu inimeste tervise nii kohalikul tasandil kui ka kaugemal.<\/p>\n

Merel ja maismaal<\/p>\n

Pariisi kliimaleppes seatud eesm\u00e4rkide rasket saavutatavust peegeldab ka aastaga maailmamerre talletunud soojushulk. Teadlaste anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et ookeanide soojussisaldus j\u00f5udis 2025. aastal ajaloo k\u00f5rgeimale tasemele. Ainu\u00fcksi ookeanide pealmine kahekilomeetrine kiht neelas mullu 23 zettad\u017eauli (ZJ) v\u00f5rra rohkem energiat kui aasta varem. Lisandunud soojushulk on ligikaudu 37 korda suurem, kui tarbis inimkond energiat terve 2023. aasta jooksul.<\/p>\n

Seni on toiminud ookeanid mahuka soojussalvestina, neelates endasse ligi 90 protsenti kasvuhoonegaaside kinni p\u00fc\u00fctud lisaenergiast. Teisalt kiirendab vee soojuspaisumine merepinna t\u00f5usu ja l\u00f5hub hapraid \u00f6kos\u00fcsteeme.<\/p>\n

Oma l\u00f5ivu maksavad \u00f5hku paisatud kasvuhoonegaaside eest aga ka juba inimesed ise. Copernicuse andmetel koges 50 protsenti planeedi maismaast mullu ebatavaliselt palju p\u00e4evi, mil tajutav temperatuur \u00fcletas 32 kraadi piiri. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) liigitab piiri tugevaks kuumastressiks ning peab seda peamiseks ilmastikust tingitud surmap\u00f5hjuseks maailmas.<\/p>\n

Kui Euroopas ja Eestis t\u00e4hendasid soojemad olud eesk\u00e4tt ebamugavust, siis mitmel pool mujal maailmas muutus olukord eluohtlikuks. P\u00f5hja-Aafrikas, Araabia poolsaarel ja suures osas Austraalias registreeriti varasemast rohkem p\u00e4evi, mil tajutav temperatuur t\u00f5usis \u00e4\u00e4rmusliku kuumastressi tasemele ehk \u00fcle 46 kraadi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste seireteenistuse v\u00e4rsked andmed kinnitavad, et 2025. aasta oli soojuselt m\u00f5\u00f5tmisajaloo kolmas. Samas t\u00e4histab see…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85733,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[42457,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,15928,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-85732","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-2025-ilm","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kliimamuutus","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115897880085104876","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85732","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85732"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85732\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85733"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85732"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85732"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85732"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}