{"id":85776,"date":"2026-01-15T08:17:06","date_gmt":"2026-01-15T08:17:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85776\/"},"modified":"2026-01-15T08:17:06","modified_gmt":"2026-01-15T08:17:06","slug":"hiinas-kogub-populaarsust-inimese-elusolekut-kontrolliv-app-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/85776\/","title":{"rendered":"Hiinas kogub populaarsust inimese elusolekut kontrolliv \u00e4pp | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

Hiinas l\u00e4ks jaanuaris viraalseks rakendus, mis k\u00fcsib inimeselt regulaarselt, kas ta on surnud. Kodanike k\u00e4itumise m\u00f5jutamise seisukohalt kujutab see samas disaini poolest suurep\u00e4rast \u00f5pikun\u00e4idet, leiab R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Richard Thalerile anti 2017. aastal Nobeli majanduspreemia panuse eest k\u00e4itumuslikku majandusteadusse. Tema uuringud m\u00f5testasid lahti, kuidas inimeste individuaalsed otsused m\u00f5jutavad sotsiaalseid protsesse, sealhulgas majandust. Ta uuris p\u00f5hjalikumalt kolme k\u00e4itumuslikku v\u00f5tmetegurit.<\/p>\n

Neist esimene on piiratud ratsionaalsus. Varasemas majandusteaduslikus vaates domineeris arusaam, et inimeste tarbimisotsused rajanevad pragmaatilisel kalkulatsioonil. Paraku hindame samu asju erinevalt ja tujukalt. N\u00e4iteks s\u00f5ltuvalt sellest, kas hinnatav kuulub endale v\u00f5i teistele. Teiseks selgus, et vastupidiselt enda huvide edendamisele p\u00fchendunud agendi k\u00e4sitlusele m\u00f5jutavad meie otsuseid mitmesugused sotsiaalsed eelistused, sealhulgas \u00f5iglus jmt. Kolmandana kirjeldas ta veenvalt, et meie enesekontroll on n\u00e4iline.<\/p>\n

Viimasega seoses tuntakse Thalerit n\u00fcgimise metoodika edendajana. Metoodika sisuks pole r\u00fcselused ega t\u00f5uklemised, vaid inimese enesekontrolli \u00fclev\u00f5tmine, suunates teda tegema midagi, mida ta peab \u00f5igeks v\u00f5i tahaks teha, aga ei tee seda. N\u00e4iteks pooldab palju rohkem inimesi ootamatu surma tagaj\u00e4rjel organite doonorlust, kui seda tegelikult tehakse.<\/p>\n

Kindlustuslepingus k\u00fcsitakse, kas kodanik on n\u00f5us \u00f5nnetuse juhtudes oma organeid loovutama. N\u00f5ustumisel palutakse sisestada vastav linnuke. Sel hetkel tundub pastapliiats tavalisest raskem ja otsus l\u00fckatakse edasi.<\/p>\n

Thaler demonstreeris olukorda, kus sama pakkumine on s\u00f5nastatud vastupidiselt: kindlustuse v\u00f5tjale selgitatakse, et tema organeid v\u00f5ib loovutada, aga kui ta seda ei soovi, tehku lahtrisse linnuke. Esimesel puhul peab soovi avaldama. Teisel juhul pidi oma soovi eitama. Sisu j\u00e4i samaks, aga doonorite arvukus tegi m\u00e4rgatava h\u00fcppe.<\/p>\n

Pika sissejuhatuse j\u00e4rel on aeg kaaluda valikuid, kas \u00f6elda, et “ma pole veel surnud” v\u00f5i vastata “ma olen ikka veel elus”. Antud k\u00fcsimus intrigeerib Hiina alamaid. Mais tutvustati taolise k\u00fcsimusega nutiseadme rakendust<\/a> Sileme. Selle aasta alguseks sai sellest enim allalaetud \u00e4pp. \u00dcksi elavatele hiinlastele loodud rakendus k\u00fcsibki otsekoheselt “kas sa oled surnud?”. Kui kasutaja kahe p\u00e4eva jooksul oma elusolekut nupuvajutusega ei kinnita, teavitab rakendus h\u00e4daabikontakti, kes asub olukorda selgitama.<\/p>\n

Teenuse populaarsus viitab vajadusele. S\u00f5nastus osutab t\u00f5ega kohtumise ebamugavusele. Paljud kiidavad teenuse lihtsust ja kaasnevat meelerahu. Teised p\u00f5lgavad otsekohest surma manamist ja sooviksid rakenduse \u00fcmber nimetada “Kas sa oled elus?”. Arutelu v\u00f5ib tunduda triviaalse suhtlustooni v\u00f5i kultuurilise tundlikkuse k\u00fcsimusena, kuid selle varjus vaatab vastu midagi s\u00fcgavamat.<\/p>\n

Thaler n\u00e4itas, et inimesed ei ole rahulikult t\u00f5en\u00e4osusi hindavad ja tulemusi optimeerivad ratsionaalsed agendid. Tegelikult v\u00e4ldivad nad ebameeldivaid m\u00f5tteid. Kindlustuse n\u00e4ites kasvas doonorite arv, kuigi midagi sisulist ei muutunud. Muutus ainult s\u00f5nastuse raam. Kes aga viitsiks vastata, kui k\u00fcsitakse, kas sa oled elus? Selles s\u00f5nastuses j\u00e4\u00e4ks mitmeid kordi nupule vajutamata. Need \u00e4rataksid tarbetult h\u00e4daabi t\u00e4helepanu, kuni kasutajad pole enam n\u00f5us kaasa l\u00f6\u00f6ma.<\/p>\n

K\u00fcsimusele “kas sa oled surnud?” vastamata j\u00e4tmine on palju ebamugavam. Rakenduse vaatenurgast on see eesm\u00e4rgistatud n\u00fcgimine, mitte meeldivusp\u00f5hine arutelu. Teenuse populaarsus kinnitab, et see meetod toimib.<\/p>\n

Detailidest v\u00e4lja suumides n\u00e4eme kiiresti l\u00e4henevat demograafilist reaalsust. Suur osa maailmast vananeb kiiremini, kui j\u00f5uab noori peale tulla. Eakad moodustavad peagi suurema osa elanikkonnast ning suurim osa tervishoiu- ja sotsiaalkuludest l\u00e4heb nende arvele. Traditsioonilised perep\u00f5hised hooldusstruktuurid varisevad kokku.<\/p>\n

Tekkivat t\u00fchimikku ei soovita tunnistada ega vabatahtlikult jutuks v\u00f5tta. Samas peaks seda iga p\u00e4ev meelde tuletama, nagu k\u00fcsimust “kas oled surnud?”. Alateadvuses loodetakse ilmselt, et tehnoloogia asub seda sotsiaalset t\u00fchimikku t\u00e4itma, samal ajal hurjutatakse tehnoloogia tungimist inimestevahelisse suhtlusesse. See maailmatrend vaatabki vastu Hiina populaarsest teenusest.<\/p>\n

Rakenduse nimega kaasnev ebamugavustunne kajastab suurenevat pinget, mis tuleneb heaolu\u00fchiskonna soovimatusest tunnistada oma haavatavust, kasvavat tehnoloogilist s\u00f5ltuvust ja surelikkust. Eelistatakse eufemisme ajal, kui olulised sotsiaalsed s\u00fcsteemid laostuvad.<\/p>\n

Unustasin \u00f6elda, et surmak\u00fcsimuse-teenust kasutavad ka noored.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiinas l\u00e4ks jaanuaris viraalseks rakendus, mis k\u00fcsib inimeselt regulaarselt, kas ta on surnud. Kodanike k\u00e4itumise m\u00f5jutamise seisukohalt kujutab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85777,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,42472,42473],"class_list":{"0":"post-85776","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-richard-thaler","16":"tag-sileme"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115898131726356596","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85776","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85776"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85776\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85777"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85776"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85776"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85776"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}