r\u00e4\u00e4gib \u00f5iglasest palgast<\/a> ja sisetarbimise kasvust, eeldades, et k\u00f5rgem palk j\u00f5uab tarbimise kaudu majandusse tagasi.<\/p>\nSee eeldus peab paika ainult siis, kui ettev\u00f5tted suudavad samal ajal j\u00e4tkata tootmist ja teenuste pakkumist. Kui aga ettev\u00f5ttel ei j\u00e4\u00e4 p\u00e4rast palgakulusid, makse ja kallinenud sisendhindu ruumi investeerimiseks v\u00f5i isegi tegevuse j\u00e4tkamiseks, ei s\u00fcnni ei tootlikkuse kasvu ega uusi t\u00f6\u00f6kohti. Sellisel juhul katkeb majandusring: esmalt kaovad ettev\u00f5tted, seej\u00e4rel kaob ka tarbimine, millele palgat\u00f5us pidi toetuma.<\/p>\n
Palgad saavad kasvada siis, kui kasvab tootlikkus ja ettev\u00f5tetel on ruumi investeerida, palgata ja inimesi hoida. Kui palgakasv surutakse peale ilma tootlikkust kasvatamata, ei teki rohkem v\u00e4\u00e4rtust, tekib v\u00e4hem t\u00f6\u00f6kohti. See ei ole sotsiaalne \u00f5iglus, vaid halb majanduspoliitika.<\/p>\n
V\u00e4ikeettev\u00f5tja ei ela mugavustsoonis<\/p>\n
V\u00e4ike restoran V\u00f5rumaal, pood Valgamaal v\u00f5i remondit\u00f6\u00f6koda Saaremaal ei hoia palku madalal mugavusest. Neid piiravad k\u00e4ive, marginaalid ja kohalik ostuj\u00f5ud. Iga kuu tehakse arvutust, kas j\u00e4tkub raha palgaks, \u00fc\u00fcriks, elektriks ja tooraineks.<\/p>\n
Kui alampalk kujundatakse Tallinna ja avaliku sektori keskmise palga j\u00e4rgi, aga rakendatakse \u00fchtemoodi kogu Eestis, ei ole see samm “madala palga l\u00f5ksust v\u00e4lja”, vaid v\u00e4ga konkreetne risk, et ettev\u00f5tja Tartust ja Tallinnast eemal annab alla.<\/p>\n
Seda arutelu peetakse ajal, mil hinnad on k\u00f5rged, maksukoormus kasvanud ja lisandumas on uued maksud ja aktsiisid. Ettev\u00f5tete kulubaas on surve all mitmest suunast korraga. Alampalga t\u00f5us ei tule t\u00fchjale lehele, vaid lisandub kihina juba tehtud otsustele, m\u00f5jutades otseselt ettev\u00f5tete eluj\u00f5ulisust ja t\u00f6\u00f6kohtade p\u00fcsimist.<\/p>\n
Praktiline parempoolne vaade<\/p>\n
Parempoolne vaade ei eelda ega \u00f5igusta madalat palka. Eesm\u00e4rk on, et inimesed saaksid head ja kestlikku palka. K\u00fcsimus ei ole aga eesm\u00e4rgis, vaid vahendis. Hea palk ei s\u00fcnni k\u00e4sust ega \u00fcleriigilisest tabelist, vaid sellest, et ettev\u00f5ttel on v\u00f5imalik v\u00e4\u00e4rtust luua ja t\u00f6\u00f6tajaga kokkuleppeid s\u00f5lmida.<\/p>\n
Praktiline parempoolne lahendus tugineb neljale p\u00f5him\u00f5ttele.<\/p>\n
Esiteks ei saa alampalga m\u00f5ju hinnata ilma palgajaotust m\u00f5istmata. Kui alampalka \u00fcldse millegagi siduda, siis mediaanpalgaga, mitte keskmisega. Keskmist palka kergitavad v\u00e4hesed v\u00e4ga k\u00f5rge palgaga t\u00f6\u00f6kohad, samas kui mediaanpalk n\u00e4itab, mida teenib t\u00fc\u00fcpiline t\u00f6\u00f6taja.<\/p>\n
Statistikaamet andmetel oli m\u00f6\u00f6dunud aasta kolmandas kvartalis Eesti mediaanpalk 1722 eurot ja keskmine brutokuupalk 2075 eurot. K\u00f5rgeim mediaanpalk oli Harju maakonnas (1925 eurot) ja Tartu maakonnas (1768 eurot), madalaim Valga (1354 eurot) ja V\u00f5ru maakonnas (1358 eurot).<\/p>\n
Sama 886-eurone alampalk k\u00e4itub nende arvude sees v\u00e4ga erinevalt: Tallinnas ja Tartus j\u00e4\u00e4b see alla poole mediaanpalgast, Valgamaal ja V\u00f5rumaal ulatub see ligi kahe kolmandikuni. \u00dchtne number, kuid t\u00e4iesti erinev raskusaste.<\/p>\n
Teiseks peab palgapoliitika peab arvestama piirkondlikke ja valdkondlikke erinevusi. Info- ja sidevaldkonnas ulatub keskmine palk 3646 euroni, majutuse ja toitlustuse tegevusalal j\u00e4\u00e4b see 1366 euro juurde.\u00a0<\/p>\n
“Kui alampalga otsuseid tehakse ilma nende ettev\u00f5tete sisendita, j\u00e4etakse k\u00f5rvale see Eesti, kus enamik inimesi p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6tab.”<\/p>\n
Kolmandaks moodustavad Eestis valdava enamuse mikro- ja v\u00e4ikeettev\u00f5tted. Just nemad loovad suure osa t\u00f6\u00f6kohtadest. Nende igap\u00e4evast hingeelu \u2013 palgak\u00fcsimusi, k\u00e4ibemuresid ja maksusurvet \u2013 tunneb k\u00f5ige paremini Eesti v\u00e4ike ja keskmiste ettev\u00f5tjate assotsiatsioon (EVEA). Kui alampalga otsuseid tehakse ilma nende ettev\u00f5tete sisendita, j\u00e4etakse k\u00f5rvale see Eesti, kus enamik inimesi p\u00e4riselt t\u00f6\u00f6tab ja kus iga palgamuutus t\u00e4hendab v\u00e4ga konkreetset valikut.<\/p>\n
V\u00e4ikeses ettev\u00f5ttes ei ole alampalk mingi abstraktne number, vaid iga kuu makstav kulu, s\u00f5ltumata sellest, kas m\u00fc\u00fck kasvas v\u00f5i kahanes. T\u00f6\u00f6j\u00f5ukulu on seal sageli suurim ja samal ajal k\u00f5ige j\u00e4igem kuluartikkel.<\/p>\n
Neljandaks peab s\u00fcsteem arvestama t\u00e4nap\u00e4evase t\u00f6\u00f6turuga. Osaline t\u00f6\u00f6aeg on paljudele teadlik valik ja paljudele ettev\u00f5tetele reaalselt vajalik. Kui osalise t\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6le rakenduvad samad j\u00e4igad miinimumn\u00f5uded ja maksukoormus, j\u00e4\u00e4vad need t\u00f6\u00f6kohad lihtsalt loomata. Praktiline lahendus on siduda alampalk ja maksud t\u00f6\u00f6ajaga proportsionaalselt, mitte eeldada t\u00e4ist\u00f6\u00f6koormust k\u00f5igi puhul.<\/p>\n
Elu muutub kiiremini kui reeglid. Kui reeglid ei kohane, ei kaitse need inimesi ega t\u00f6\u00f6kohti, vaid lukustavad nad raamistikku, mis ei vasta enam tegelikkusele.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n
Ka inimeste motivatsioon ei kasva \u00fcksnes palganumbrist. Liiga madal palk demotiveerib, kuid pelk palgat\u00f5us ei loo tootlikkust ega p\u00fchendumust. Inimesi hoiavad t\u00f6\u00f6l t\u00e4henduslik t\u00f6\u00f6, autonoomia ja arenguv\u00f5imalus. Need tekivad tugevates ettev\u00f5tetes ja toimivas majanduskeskkonnas, mitte seadusega kehtestatud palgapiirist.<\/p>\n
Riik ei peaks palgakujundamises olema otsustaja rollis. Riigil ei ole v\u00f5imalik hinnata ettev\u00f5tete tootlikkust, sektorite erip\u00e4ra ega piirkondlikke erinevusi. Turg on parim palga m\u00e4\u00e4raja, sest ainult turg koondab selle info kokku. Palk on kokkulepe, mitte riigi juhitav projekt.<\/p>\n
Alampalk v\u00f5ib olla p\u00f5rand, kuid see ei tohi muutuda laeks ega poliitiliseks hoovaks. Kui palk kasvab koos v\u00e4\u00e4rtuse ja tootlikkusega, muutub majandus tugevamaks. Kui palk kasvab k\u00e4su korras kiiremini kui majandus, muutub ta hapraks ja surub t\u00f6\u00f6kohti v\u00e4lja just seal, kus neid k\u00f5ige rohkem vaja on.<\/p>\n
Seep\u00e4rast tuleb 2023. aastal s\u00f5lmitud alampalga kasvutempo kokkulepe uuesti lahti v\u00f5tta. Riik peab taanduma palgakujundaja rollist ja andma vastutuse tagasi t\u00f6\u00f6turule. Palgad peavad kasvama seet\u00f5ttu, et Eesti ettev\u00f5tted on edukad \u2013 mitte seet\u00f5ttu, et \u00fcks number nii ette kirjutab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kogu Eesti majanduslikku ebav\u00f5rdsust ja regionaalseid erinevusi p\u00fc\u00fctakse parandada \u00fcheainsa arvuga. Mitte reformide, investeeringute ega oskuste kaudu, vaid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":85980,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[5669,26,27,37,33,35,34,36,1319,39693,31,32,21,42545,28,29,19,1323,1059,25,1801,674,24312,2161,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-85979","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-alampalk","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-ettevotlus","17":"tag-evea","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-kadri-kullman","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-palk","26":"tag-parempoolsed","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-sde","29":"tag-too","30":"tag-tookohad","31":"tag-tooturg","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115899134339558942","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85979","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85979"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85979\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/85980"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85979"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85979"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85979"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}