Alutaguse rahvuspargi laienemine valdavalt riigimaa arvelt tagab parimal v\u00f5imalikul moel avaliku huvi ja v\u00e4\u00e4rtuslike loodusobjektide kaitse, seadmata \u00fcleliigseid piiranguid eramaaomanikele, kirjutab Hanno Zingel.<\/p>\n
Rahvusparkide loomise eesm\u00e4rk on leida, s\u00e4ilitada ja tutvustada Eestis paiku, kus on kokku koondunud just selle piirkonna ja kogu riigi jaoks omased loodus- ja kultuuriv\u00e4\u00e4rtused. Rahvuspargid h\u00f5lmavad meie kodumaale k\u00f5ige iseloomulikumad alad.<\/p>\n
Kuigi kaugelt v\u00f5ivad paista ainult Ida-Virumaa suitsevad korstnad, k\u00f5rged aherainem\u00e4ed ja ulatuslikud kaevandused, on piirkonnas ka Eesti m\u00f5istes unikaalne Alutaguse piirkond.<\/p>\n
Teadmiseks inimestele, kes pole Alutaguselt p\u00e4rit v\u00f5i seal ringi liikunud, seal asub muu hulgas Eesti pikim liivarand Peipsi kaldal, Eesti suurima vooluhulgaga Narva j\u00f5gi koos vanaj\u00f5gede ning luhtadega Struugal, Eesti j\u00e4rvederohkeim maastik Kurtnas, meie ainsad mandriluited ehk kriivad Agusalus, Eesti teiseks k\u00f5rgeim oos T\u00e4riveres, aga ka P\u00f5hja-Euroopa \u00fcks suurimaid soostikke Puhatus.<\/p>\n
Tegemist on kiviajast alates asustatud piirialaga, kus ajalooliselt on puutunud kokku erinevad rahvad, usundid ja kultuurid, muuhulgas poluvernikud ja vanausulised. Alutagusele j\u00e4i ka soome-ugri rahva, vadjalaste ajalooline asuala. Rahvuspargis asub nende sajanditepikkune matmispaik, Eesti suurim k\u00e4\u00e4baskalmistu J\u00f5ugal.<\/p>\n
Vadja keelt kohtab praegu Alutagusel veel \u00fcksikutes kohanimedes, k\u00fcll aga on rahvuspargi \u00fcheks \u00fclesandeks meile meelde tuletada selle p\u00f5neva rahva m\u00e4lestust siin. Ka meie vanimad p\u00e4rimused Kalevipojast on kogutud just Alutaguselt.<\/p>\n
Piirkonna unikaalsusest saadi aru juba 1920. aastate alguses, mil Tartu \u00dclikooli juures asuval Eesti Loodusuurijate Seltsil oli idee luua Paasvere l\u00e4hedusse Eesti esimene rahvuspark, mille rajamine toona siiski ei \u00f5nnestunud, majanduslikel p\u00f5hjustel l\u00fckati plaan k\u00f5rvale.<\/p>\n
Idee juurde j\u00f5uti tagasi 2017. aasta l\u00f5pus keskkonnaministeeriumis. Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal, 2018. aasta novembris Alutaguse rahvuspark ka s\u00fcndis. Nii loodigi Ida-Eesti maastike ning p\u00e4randkultuuri kaitseks Alutaguse rahvuspark r\u00f5hutamaks t\u00f5siasja, et Ida-Virumaa pole Eestile pelgalt t\u00f6\u00f6stusmaastik, vaid ka imelise looduse ja \u00fclimahuka kultuurip\u00e4randiga piirkond.<\/p>\n
Rahvuspark loodi olemasolevate kaitsealade, eelk\u00f5ige sookaitsealade \u2013 nagu suurepinnalised Agusalu, Puhatu ja Muraka looduskaitsealad \u2013 p\u00f5hjal, mist\u00f5ttu oli metsade esindatus rahvuspargis tagasihoidlik. Metsade osakaal seal on vaid 42 protsenti, sellestki enamus h\u00f5redad soometsad.<\/p>\n
Aastal 2020 tegi Eestimaa Looduse Fond ettepaneku liita rahvuspargiga ka seda \u00fcmbritsevad v\u00e4\u00e4rtuslikud metsaalad nii, et saaksime tulevikuski r\u00e4\u00e4kida mitte ainult soodest, vaid ka p\u00f5listest Alutaguse laantest, mis oleksid heidutuseks ka Ida poolt tulenevale s\u00f5jalisele ohule, nagu see ajalooliselt on olnud.<\/p>\n
Aastal 2020 tegi Eestimaa Looduse Fond ettepaneku liita rahvuspargiga ka seda \u00fcmbritsevad v\u00e4\u00e4rtuslikud metsaalad, nii, et saaksime tulevikuski r\u00e4\u00e4kida mitte ainult soodest, vaid ka p\u00f5listest Alutaguse laantest.\u00a0<\/p>\n
“Leiti, et ettepanekuala on looduskaitseliselt oluline ning Alutaguse rahvuspargi laiendamine suures osas p\u00f5hjendatud.”<\/p>\n
Ettepanekule j\u00e4rgnevalt hindas keskkonnaamet erinevaid teaduseksperte kaasates laiendusettepaneku otstarbekust. Hinnang sedastas, et kaitstavate elupaikade praegune isoleeritus ja seega ka olemasolevad kaitsemeetmed perspektiivis piirkonna loodusv\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilimist ei taga. Leiti, et ettepanekuala on looduskaitseliselt oluline ning Alutaguse rahvuspargi laiendamine suures osas p\u00f5hjendatud.\u00a0<\/p>\n
Esialgsest ettepanekualast arvati v\u00e4lja kaevanduslubadega kaetud alad, Peipsi p\u00f5hjaranniku puhkepiirkonnad ning reeglina ka eramaad. Plaani kohaselt h\u00f5lmatakse rahvusparki ligikaudu 170 ruutkilomeetrit kaitsere\u017eiimita metsa- ja sooalasid riigimaadel, uusi kaitseta eramaid sisaldub ettepanekus 24 hektarit.<\/p>\n
Laienduse peamine eesm\u00e4rk on sidusa, \u00f6koloogiliselt toimiva Alutaguse metsalaama p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mine, samuti tagatakse nii parem kaitse enam kui kuuek\u00fcmnele ohustatud ja kaitstavale liigile, nagu kaljukotkas, rabap\u00fc\u00fc, lendorav, metsis, teder, laanep\u00fc\u00fc, must-toonekurg. Need on olendid, kes kohanenud eluga Alutaguse suurtes, taigailmelistes metsades.\u00a0<\/p>\n
Rahvuspark soodustab loodusturismi arengut, suureneb piirkonna atraktiivsus nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas ja mujalgi. Rahvuspargi laiendamine \u00fcheks terviklikuks alaks v\u00f5imaldab pakkuda mitmekesisemaid looduselamusi, toetab s\u00e4\u00e4stlikku ettev\u00f5tlust ning aitab kaasa kohaliku kogukonna kodutunde p\u00fcsimisele.<\/p>\n
R\u00f5hutame, et Alutaguse rahvuspargi laienemine valdavalt riigimaa arvelt tagab parimal v\u00f5imalikul moel avaliku huvi ja v\u00e4\u00e4rtuslike loodusobjektide kaitse, seadmata \u00fcleliigseid piiranguid eramaaomanikele. V\u00e4heoluline pole ka asjaolu, et Alutaguse rahvuspark kestliku looduskasutuse s\u00fcmbolina tasakaalustab Ida-Viru maakonna kavandatud v\u00f5i kavandamisel olevaid arendustegevusi. Meenutame ka, et siinsed l\u00e4bip\u00e4\u00e4smatud soo- ja metsamaastikud on eestlastele l\u00e4bi aegade pakkunud kaitset v\u00e4lisvaenlaste eest ja h\u00e4sti hoituna pakuvad seda tulevikuski.<\/p>\n
Kui tihti v\u00e4idetakse, et inimene justkui polegi enam t\u00e4htis ja kaitsta tuleb k\u00f5iki teisi, siis meie terved ja mitmekesised \u00f6kos\u00fcsteemid tagavad ka inimeste heaolu. Seda eriti muutuvate ilmaolude, intensiivse tarbimise ja loodusressursside \u00fclekasutamise vaatest. Pingelistel aegadel otsitakse ikka leevendust ja energiat loodusest ning kindlasti on meie rahvuspargid rahvuslik v\u00e4\u00e4rtus, mis avavad ja tutvustavad Eestit ja meie kultuuri.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alutaguse rahvuspargi laienemine valdavalt riigimaa arvelt tagab parimal v\u00f5imalikul moel avaliku huvi ja v\u00e4\u00e4rtuslike loodusobjektide kaitse, seadmata \u00fcleliigseid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8623,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[899,6387,26,27,37,33,35,34,36,31,32,6435,21,304,28,29,285,6438,6436,19,25,6437,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-8622","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-alutaguse","9":"tag-alutaguse-rahvuspark","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-hanno-zingel","20":"tag-headlines","21":"tag-keskkond","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-loodus","25":"tag-looduskaitsealad","26":"tag-loodusturism","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-rahvuspargid","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8622","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8622"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8622\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8623"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8622"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8622"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8622"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}