\u201eKuld paistab teiste varade seast silma ka edaspidi ning \u00fcletab t\u00e4navu j\u00e4lle aktsiaindeksite tootlust,\u201c \u00fctles Widmer eelmisel n\u00e4dalal avaldatud raportis. Bank of America (BofA) n\u00e4eb kullaturul olukorra kitsenemist (piiratud pakkumist ja suuremat n\u00f5udlust) ning seda, et kuld toimib ka t\u00e4navu olulise kaitsevarana, vahendab Kitco News.<\/p>\n
BofA teatel ootavad nad hinnakasvu nii kullale, h\u00f5bedale, plaatinale kui ka pallaadiumile. Panga hinnangul j\u00f5uab kulla hind sellel aastal 5000 dollarini untsist.<\/p>\n
H\u00f5be on riskialtimale investorile<\/p>\n
Widmeri s\u00f5nul v\u00f5iks riskialtimale investorile huvi pakkuda just h\u00f5be. Tema s\u00f5nul on hetkel kulla ja h\u00f5beda hinnasuhe 59 juures, mis viitab sellele, et h\u00f5be v\u00f5ib tootluselt ka edaspidi kulda \u00fcletada. Widmer t\u00f5i v\u00e4lja, et 2011. aastal langes hinnasuhe 32 juurde \u2013 see t\u00e4hendaks t\u00e4na 135 dollarist hinda. 1980. aastal langes see aga 14ni, mis t\u00e4hendaks t\u00e4na 309 dollarist hinda.<\/p>\n
Detsembris avaldatud iga-aastases \u00fclevaates \u00fctles Widmer, et v\u00e4\u00e4rismetallid kallinevad seni, kuni t\u00f5usutrendi vedavad alusp\u00f5hjused p\u00fcsivad. Tema s\u00f5nul ei l\u00f5pe \u00fckski t\u00f5us lihtsalt varasema hinnat\u00f5usu t\u00f5ttu.<\/p>\n
\u201eMa olen mitu korda v\u00e4lja toonud, et kullaturg on korduvalt olnud nii-\u00f6elda \u00fcleostetud (overbought). Kuid tegelikult on laiemas pildis kulda j\u00e4tkuvalt v\u00e4he investeeritud (underinvested),\u201c \u00fctles ta. \u201ePortfellides on j\u00e4tkuvalt palju ruumi kulla osakaalu kasvuks.\u201c<\/p>\n
Professionaalid ja \u00fclirikkad \u201ealainvesteeritud\u201c<\/p>\n
Widmer lisas, et tema hinnangul pole t\u00f5usu toetav keskkond niipea muutumas.<\/p>\n
Widmer t\u00f5i v\u00e4lja, et 5000dollarise untsihinnani j\u00f5udmiseks piisab vaid investeerimisn\u00f5udluse 14protsendilisest kasvust. Kui investeerimisn\u00f5udlus peaks kasvama 55 protsenti, mis ei ole kaugeltki v\u00e4listatud, viiks see untsihinna j\u00e4rgmisel aastal juba 8000 dollarini.<\/p>\n
Investeerimisn\u00f5udlus on viimastel kuudel j\u00e4rsult kasvanud, sissevool kullaga tagatud b\u00f6rsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF) on t\u00f5usnud k\u00f5rgeima tasemeni alates 2020. aastast. Peamiselt on kasvu vedanud jaeinvestorid.<\/p>\n
Widmeri s\u00f5nul on olemas veel \u00fcks v\u00f5tmet\u00e4htsusega investorite grupp, kes on kullaturgu siiani suuresti ignoreerinud. See v\u00f5ib aga uuel aastal muutuda. Anal\u00fc\u00fctik t\u00e4psustas, et kuigi kuld moodustab kogu finantsturgude v\u00e4\u00e4rtusest juba 4 protsenti, siis professionaalsete ja suuremate investorite (high-net-worth investors) portfellides on kulla osakaal j\u00e4tkuvalt v\u00e4ike. Widmeri s\u00f5nul hoiavad viimased kullas praeguse seisuga vaid umbes 0,5 protsenti varadest.<\/p>\n
Riigiv\u00f5lakirjad kaotavad usaldusv\u00e4\u00e4rsust<\/p>\n
Huvi kulla vastu on kasvamas ajal, mil aastak\u00fcmneid etaloniks olnud portfelli jaotus 60\/40 on oma usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja aktuaalsust kaotamas. Jutt k\u00e4ib mudelportfellist, kus 60 protsenti varadest on paigutatud aktsiatesse ning 40 protsenti niinimetatud \u201ek\u00f5rge kvaliteediga\u201c v\u00f5lakirjadesse (peamiselt riigiv\u00f5lakirjad). Sellist jaotust on propageeritud aastak\u00fcmneid, kuid n\u00fc\u00fcd on v\u00f5lakirjade roll mudelportfellis sattunud k\u00fcsim\u00e4rgi alla.<\/p>\n
Widmeri s\u00f5nul n\u00e4itavad uuemad uuringud, et 20protsendiline kulla allokatsioon v\u00f5ib olla efektiivsem strateegia. \u201eKui teha mudelite p\u00f5hjal anal\u00fc\u00fcsi alates 2020. aastast, siis oleks enam kui 20protsendiline kulla allokatsioon olnud igati \u00f5igustatud. Praegu v\u00f5iks isegi 30protsendilist osakaalu \u00f5igustada.\u201c<\/p>\n
Widmer ootab, et ka keskpankade kullaostud j\u00e4tkuvad, vaatamata sellele, et kulla osakaal reservides on juba praeguseks m\u00e4rgatavalt kasvanud.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fctik t\u00f5i v\u00e4lja, et keskpankade kullareservid on juba \u00fcletanud USA riigiv\u00f5lakirjade osakaalu riikide reservides. Widmeri s\u00f5nul on kulla osakaal keskpankade varudes keskmiselt 15 protsenti. BofA mudelite j\u00e4rgi oleks reservid t\u00e4ielikult optimiseeritud kui kulla osakaal reservides t\u00f5useks 30 protsendini.<\/p>\n
Kui v\u00f5tta k\u00f5ik riigid kokku ja vaadata kulla osakaalu reservides globaalselt, ulatub see 26 protsendini. See on tunduvalt suurem kui keskmine osakaal (15 protsenti). Seda p\u00f5hjusel, et suur osa reservidest on koondunud v\u00e4ikse hulga keskpankade k\u00e4tte, kes hoiavadki reservidena peamiselt vaid kulda (nt USA, Prantsusmaa, Itaalia).<\/p>\n
Investorid saavad hajutamisest kasu<\/p>\n
\u201eVahet pole, millist portfelli vaadata, kas keskpanga v\u00f5i institutsionaalse investori oma, nad k\u00f5ik v\u00f5ivad kulla kaudu varade hajutamisest kasu saada,\u201c \u00fctles Widmer.<\/p>\n
Ta lisas, et kulla eelmise aasta meeletu hinnat\u00f5us t\u00e4hendab, et paljudel portfellihalduritel on raske uuel aastal kulda ignoreerida.<\/p>\n
\u201eKuld on olnud viimastel aastatel \u00fcks parima tootlusega varaklasse,\u201c \u00fctles ta. \u201eMe kuuleme kogu aeg juttu, kuidas kuld ei paku rahavoogu ja selle hoiustamine on kallis. K\u00fcsitakse, mis on selle point? Kui vaadata lihtsalt seda, kuhu suunas asjad liiguvad, siis on kuld panustanud paljude portfellide kasvu. Ma arvan, et numbrid r\u00e4\u00e4givad enda eest.\u201c<\/p>\n
Widmer lisas, et uuel aastal on oluline j\u00e4lgida USA rahapoliitikat. Tema mudelite j\u00e4rgi on intresside langetamine ajal, mil inflatsioon on \u00fcle 2 protsendi, toonud kaasa keskmiselt kulla 13protsendilise aastase hinnat\u00f5usu.<\/p>\n