{"id":86514,"date":"2026-01-16T06:21:07","date_gmt":"2026-01-16T06:21:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/86514\/"},"modified":"2026-01-16T06:21:07","modified_gmt":"2026-01-16T06:21:07","slug":"wunderbar-%e2%9f%a9-saksa-majandus-pooras-kasvule-vaevumargatavalt-ja-parast-pikka-pausi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/86514\/","title":{"rendered":"WUNDERBAR \u27e9 Saksa majandus p\u00f6\u00f6ras kasvule. Vaevum\u00e4rgatavalt ja p\u00e4rast pikka pausi"},"content":{"rendered":"<p class=\"MsoNormal\">Saksamaa majandus hakkas n\u00e4itama esimesi ebalevaid taastumise m\u00e4rke juba mullu, kirjutab The Wall Street Journal \u2013 p\u00e4rast ligi aastak\u00fcmne pikkust stagnatsiooni. Siiski on kasvu j\u00e4tkumisele j\u00e4tkuvalt v\u00e4ljakutseks ekspordi langus, Hiina intensiivne konkurents ning vajadus tagada kuidagimoodi olukord, kus Berliini \u00fc\u00fcratuid stiimuleid kasutatakse efektiivselt.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Saksamaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas 2025. aastal 0,2 protsenti, teatas neljap\u00e4eval sealne statistikaamet Destatis. Tegemist on p\u00f6\u00f6rdelise situatsiooniga, kuna eelnenud 2024. ja 2023. aastatel oli Saksa majandus vastavalt 0,5 ja 0,9 protsendi jagu k\u00e4rbunud.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Kasvu n\u00e4itas ka mullune neljas kvartal eraldiv\u00f5etuna, samuti 0,2 protsenti.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">2010. aastatel oli Saksamaa aastane SKT kasv keskeltl\u00e4bi 1,1 protsenti ning seda eriliselt t\u00e4nu nende ekspordile orienteeritud majandusmudeli t\u00f5ttu, kuna planeedil j\u00e4tkus vilgas globaliseerumine \u2013 m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne saavutus olukorras, kus \u00fclej\u00e4\u00e4nud eurotsoon oli raskustes taastumisega finantskrahhist v\u00f5i sellele j\u00e4rgnenud euroala v\u00f5lakriisist.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Aga juba pandeemia eel hakkas Saksamaa t\u00f6\u00f6stusbaas krigisema, kuna autotootmine aeglustus ning riigiinvesteeringud kiilusid toonase kantsleri Angela Merkeli ajal kinni.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">T\u00f6\u00f6stuse n\u00f5rgenemine hoogustus p\u00e4rast seda, kui energiahinnad Ukraina s\u00f5ja vallandudes k\u00f5rgustesse s\u00f6\u00f6stsid, autotootjad rohep\u00f6\u00f6ret \u00fcritasid ning konkurents Hiina tootjate poolt intensiivistus.<\/p>\n<p>Olgu t\u00e4natud kaitsekulutused<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Kaupade eksport kukkus 2025. aastal 0,7 protsenti teatas Destatis, tuues p\u00f5his\u00fc\u00fcdlastena esile madalamad s\u00f5iduki- ja kemikaaliekspordid. Kontrastiks sellele kerkisid aga p\u00e4rast kahte langusaastat 3,6 protsendi jagu impordid.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">\u00abSaksamaa ekspordi\u00e4ri tegutses USA k\u00f5rgemate tollitariifide, euro kallinemise ja Hiina kasvava konkurentsi t\u00f5ttu tugevas vastutuules,\u00bb \u00fctles Destatise president Ruth Brand.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">T\u00f6\u00f6stustoodang oli mullu all juba kolmandat aastat jutti.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Avastades end t\u00f6\u00f6stuslanguse m\u00fclkast, muutis kantsler Friedrich Merzi paremtsentristlik valitsus l\u00e4inud aastal kurssi ja loobus eelarvej\u00e4ikusest. Osaliselt oli see ka reaktsioon USA s\u00f5jalise toetuse kaotamise v\u00f5imalusele president Trumpi ajal. Berliin t\u00f5otas eraldada kaitse- ja taristuprojektidele enam kui 1 triljonit dollarit.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">\u00abNeed stiimulid on hakanud toimima,\u00bb \u00fctles Hamburgis baseeruva Berenbergi panga peaanal\u00fc\u00fctik Holger Schmieding.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Kaitsekulutuste tiivul t\u00f5usid tehasetellimused ja t\u00f6\u00f6stustootmine suisa kolm kuud j\u00e4rjest \u2013 septembrist novembrini.<\/p>\n<p>Ameerikast maas<\/p>\n<p>Nagu kogu euroala, on Saksamaa viimastel aastatel USA majanduskasvu tempost tugevalt maas. 2025. aasta kolmandas kvartalis kasvas Ameerika \u00dchendriikide SKT aastap\u00f5hiselt arvestatuna 4,3 protsenti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saksamaa majandus hakkas n\u00e4itama esimesi ebalevaid taastumise m\u00e4rke juba mullu, kirjutab The Wall Street Journal \u2013 p\u00e4rast ligi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":86515,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,2164,2198,51,3238],"class_list":{"0":"post-86514","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kaitsetoostus","16":"tag-majanduskasv","17":"tag-saksamaa","18":"tag-skt"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115903337739706436","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86514","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=86514"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86514\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/86515"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=86514"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=86514"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=86514"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}