{"id":86548,"date":"2026-01-16T07:14:16","date_gmt":"2026-01-16T07:14:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/86548\/"},"modified":"2026-01-16T07:14:16","modified_gmt":"2026-01-16T07:14:16","slug":"muigega-muserdavast-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/86548\/","title":{"rendered":"Muigega muserdavast – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/p>\n

Kristi K\u00fcppar, Viimane lusikas. Toimetanud Katrin Kern. Kujundanud Asko K\u00fcnnap. Salv, 2025. 160\u00a0lk.<\/p>\n

Kristi K\u00fcppar sisenes eesti kirjandusse v\u00f5rdlemisi hilja, ent seevastu v\u00f5idukalt ja viljakalt. Raamatuaasta t\u00f5i rohkelt tunnustust: suvel sai K\u00fcppar Eesti Kirjanike Liidu romaaniv\u00f5istlusel k\u00e4sikirja \u201eNadinunnadi-nadinaa\u201c eest ajalehe Posti\u00admees Jaan T\u00f5nissoni eriauhinna. Sama teosega, mis raamatuna ilmus pealkirjaga \u201eViimane lusikas\u201c, on K\u00fcppar n\u00fc\u00fcd J\u00e4rva valla A.\u00a0H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia kandidaatide hulgas. K\u00fcppari v\u00f5rukeelne luulekogu \u201eTei tuu tii\u201c oli Betti Alveri luuleauhinna nominent. Aasta l\u00f5pus ilmusid ka luulekogu \u201eS\u00f5najalgne\u201c ning romaani \u201eViimane lusikas\u201c v\u00f5rukeelne versioon \u201ePer\u00e4m\u00e4ne luidsas\u201c.<\/p>\n

\u201eViimane lusikas\u201c r\u00e4\u00e4gib loo elur\u00f5\u00f5msast Katariinast, kes hakkab lahendama mineviku sasipundart, otsides \u00fcles k\u00f5ik kohad, kus ta on pea poolesaja eluaasta jooksul elanud. Nendest elupaikadest tahab ta kaasa v\u00f5tta \u00fche lusika, andes vastu teise.<\/p>\n

\u201eViimane lusikas\u201c on kahtlemata Tartu-romaan. Tegelased toimetavad Karlovas, Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4res, mainitakse Annelinna ja kohalikke kuulsusi: \u201e\u00e4kki kohtad poeuksel Volkonskit\u201c (lk\u00a0129). Lisaks boheemlik atmosf\u00e4\u00e4r ja vihjed m\u00e4rsilohistajatest tudengite hullupanemise aegadele 1990ndatel. Oma t\u00e4hes\u00e4ra saab ka Viljandi, veidi mainitakse nimetut kolhoosikeskusega v\u00e4ikelinna\/alevit, Untsaare metsatalu ja tsipake P\u00e4rnut. Pealinnaski k\u00e4iakse, ent see j\u00e4\u00e4b k\u00f5rvaliseks seigaks.<\/p>\n

Lugu algab blogistiilis hoogsalt ning humoorikalt, isegi absurdimaiguliselt, kuid aegamisi selgub, et tegemist on \u00fcsna traagilise sisuga jutustusega. Elupaikade ja lusikate konkreetne arv raamistab lugu ja hoiab kompaktsust, aga samal ajal kasvavad pinge ja p\u00f5nevus, kuhu lugu v\u00e4lja j\u00f5uab. Katariina meele\u00adseisundid liiguvad teose v\u00e4ltel kui Ameerika m\u00e4gedel armu\u00f5nnest s\u00fcgava \u00f5uduseni.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kristi K\u00fcppar 19. juunil Tallinna Kirjanike Majas kirjanike liidu 2025.\u00a0aasta romaaniv\u00f5istluse tulemuste v\u00e4ljakuulutamisel.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Kris Moor<\/p>\n

K\u00fcppari keelekasutus on m\u00e4nguline, toon l\u00f5bus\u00a0\u2013 kohati tekib isegi kiusulik k\u00fcsimus, kas siis k\u00f5ik tegelased on nii naksaka-krapsaka k\u00f5nepruugiga, k\u00f5ik vestlused killurebimised. V\u00f5ib-olla joonistuksid tegelased v\u00e4lja oman\u00e4olisemana, kui nende keel rohkem eristuks. Samal ajal on kirjaniku stiil tihe ning t\u00fchja juttu v\u00e4he: kui juba ilmub dialoog, siis olgu selles oma rosin. Mitmed armu- ja \u00f5udusstseenid on esitatud vaid vihjeliselt ning j\u00e4etud lugejale ise ette kujutada. Ka Katariina minevikusaladuse kulminatsioonini j\u00f5utakse vihjete kaudu, nagu n\u00e4iteks t\u00e4henduslik kassi\u00adnimi Brutus, peategelase hirm k\u00f5ikv\u00f5imalike peegelduvate pindade ja vee ees, kollane v\u00f6\u00f6 jmt.<\/p>\n

Katariina tegelaskuju on mitmeplaaniline: esimestel lehek\u00fclgedel maalitakse lugejale kaootiline kultuuri- ja raamatulembene tartlanna, kes f\u00e4nnab oma \u00e4gedat t\u00e4iskasvanud poega ja on parajalt isep\u00e4ine, teab, mida ta tahab v\u00f5i ei taha. Enesekindel naine on viiek\u00fcmnenda eluaasta l\u00e4vel, aga \u201epubekakehaga, hinges neljak\u00fcmnendates t\u00e4rganud vabadus ja peas juba pisut vana naise mutsu\u201c (lk\u00a027). Katariina k\u00fcll suhtleb meestega kohtingu\u00e4pi kaudu, tal n\u00e4ib lausa mitu liini soolas olevat, ent ometi r\u00f5hutab naine korduvalt, et p\u00fcsisuhet ta ei otsi. Kuid nipsakav\u00f5itu \u201ema-ei-vaja-kedagi\u201c hakkab tasapisi muutuma. Lusikaretke teekaaslaseks osutub tasakaalukas Ain, kel on ka endal luukered kapis. M\u00f5neti on k\u00fcpsete keskealiste armulood huvitavamadki lugeda kui siledate kahek\u00fcmneste omad. Poolesajandaks eluaastaks on nii m\u00f5nigi elus\u00fcndmus inimest kulutanud\u00a0\u2013 kas just katkine inimene on huvitavam kui terve, aga haavad ja haavatavus l\u00e4hendavad. Selles vanuses ollakse aga paratamatult ka oma harjumuste ohver ning v\u00e4hem avatud, n\u00e4iteks h\u00e4irib puukallistajast Katariinat asjaolu, et Ain s\u00f5idab Teslaga\u00a0\u2013 see t\u00e4hendab rikkust ega mahu v\u00e4hesega harjunud Tartu humanitaari (kelle t\u00f6\u00f6 paistab k\u00fcll olevat seotud arvude maailmaga) ettekujutusse askeetlikust elust. V\u00f5ib-olla just vastuolulisus teebki peategelase huvitavaks: isep\u00e4ises Katariinas avaldub aina enam haavatavus, ps\u00fchholoogiline haprus ja talle eneselegi arusaamatu valu. Eks v\u00f5igi \u00fches isiksuses peituda vastandlikke teadvustamata jooni.<\/p>\n

Kosutava vaheldusena ei ole \u201eViimane lusikas\u201c kirjutatud feministlikus v\u00f5tmes. Teose keskmes on lihtsalt inimene ja tema trauma. Ehkki lugu jutustatakse naise silmade kaudu, v\u00f5inuks peategelaseks samah\u00e4sti olla mees. S\u00fcmpaatne on ka see, et mehi ei kujutata ahistajana, isegi ebameeldiv inimm\u00e4ngur Rainer n\u00e4itab hoolivat poolt. \u00dcldse hoolitsevad peategelase eest nii mehed kui\u00a0ka naised, nii sugulased kui\u00a0ka v\u00f5\u00f5rad inimesed t\u00e4navalt\u00a0\u2013 kogu teost l\u00e4bib s\u00fcdamlikkus. Peategelase isa on kuidagi karjuvalt puudu, see-eest vanaisa on tugevalt ja soojalt kohal, esivanematega kohtutakse saunas ning k\u00e4iakse korduvalt ka nende kalmul. Katariinal on k\u00e4ehoidjaid mitmes dimensioonis ja p\u00f5lvkonnas. Sageli kordub stseen, kus keegi v\u00f5tab naise kaissu, lohutab, p\u00fchib pisara. N\u00e4ib, et minevikutrauma on Katariina lapseks j\u00e4tnudki.<\/p>\n

Tegelasi on l\u00fchikese romaani kohta \u00fcllatavalt palju. V\u00f5ib-olla v\u00f5inuks onu v\u00f5i Juhani tegelaskuju veidi enam lahti kirjutada v\u00f5i hoopis \u00e4ra j\u00e4tta? Juhani \u00fclesanne paistab olevat k\u00f5igest markeerida Katariina vaba seilamist meeste\u00admeres. Seevastu Katariina ema, kellest samuti pole eriti pikalt kirjutatud, kerkib elava ning tuttavlikult koomilisena v\u00e4ga selgesti silma ette kui teatav inimt\u00fc\u00fcp.<\/p>\n

K\u00f5ige olulisem teema on romaanis trauma, mida inimene kannab endas ligi pool sajandit. Ps\u00fchholoog Edith Eger, kes on \u00fcle elanud holokausti, kirjutab, et temal l\u00e4ks peaaegu neli k\u00fcmnendit, enne kui ta oma nooruse koletut kogemust \u00fcldse m\u00f5testama suutis hakata.1 Ilma traumaga tegelemata aga kuidagi edasi ei saa. \u201eViimase lusika\u201c traumas on raske kedagi s\u00fc\u00fcdistada ning peategelane l\u00f5puks seda ei teegi\u00a0\u2013 Katariina j\u00f5uab l\u00e4bi oma lusikaloo l\u00e4teteni ja vabaneb. Liiga ilus, et olla t\u00f5si? Ehk ongi m\u00f5istmine ja andestamine, enesele ning teistele, teose peamine s\u00f5num.<\/p>\n

Ometi kerkib k\u00fcsimus, miks ei toetatud last tol ajal, \u00fctleme siis 1980ndate alguses. Romaanis nenditakse, et \u201eei olnud see aeg, et lapsest valu v\u00e4lja aidata. Oli aeg, mil k\u00f5igile oli kergem, kui laps j\u00e4i kivi alla\u201c (lk\u00a0153). Lugeja m\u00f5tleb edasi: miks peitis toonane lapsevanem pea valu ja trauma ees jaanalinnu kombel liiva alla? Kas midagi on muutunud? Eero Epneri hiljutisest noortev\u00e4givalla anal\u00fc\u00fcsist2 ei j\u00e4\u00e4 muljet, et olukord laste ps\u00fc\u00fchika osas paranenud oleks. V\u00f5ib-olla praegune aeg hoopis v\u00f5imendab seda. Naiivne on ka arvata, et mingisugune \u201eaeg\u201c aitaks katkise inimesega paremini hakkama saada. Inimene ei taha ebameeldivaga tegelda, valu on alati raske.<\/p>\n

Ehk julgustab \u201eViimane lusikas\u201c omaenese lusikaristiretke elik individuatsiooni l\u00e4bi tegema. Oli mis oli, aga tagaj\u00e4rgedega tuleb tegeleda. \u00d5nn, kui kaaslaseks on hoolitsevad Leidad, Ainid ja Jaanused. Teadvustamatu tuleb lahti muukida, sest nagu on kirjutanud Edith Egeri mentor Viktor Frankl: kannatus lakkab olemast kannatus hetkel, mil sellele antakse t\u00e4hendus.3 Katariinal see \u00f5nnestub.<\/p>\n

\u201eViimase lusika\u201c oman\u00e4olisus peitub v\u00f5imes r\u00e4\u00e4kida muserdavaist asjust kerge tooniga. Naer ja nutt liiguvad k\u00e4sik\u00e4es. Lisaks on romaan kompaktne, h\u00e4sti \u00fcles ehitatud. \u201eViimane lusikas\u201c hoiab lugeja kindlas haardes.<\/p>\n

1 Edith Eger, Valik. Tlk\u00a0Marju Randlane. Pegasus, 2022.<\/p>\n

2 Eero Epner, \u201eMa ei ole halb, olen kurb,\u201c kirjutas noormees. N\u00e4dal hiljem peksis ta inimese surnuks, teo julmus \u0161okeeris tervet Eestit.\u00a0\u2013 Eesti Ekspress 17.\u00a0XII\u00a02025.<\/p>\n

3 Viktor E. Frankl, \u2026\u00a0ja siiski tahta elada. Tlk\u00a0Piret Metspalu. Johannes Esto \u00dching, 2002.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kristi K\u00fcppar, Viimane lusikas. Toimetanud Katrin Kern. Kujundanud Asko K\u00fcnnap. Salv, 2025. 160\u00a0lk. Kristi K\u00fcppar sisenes eesti kirjandusse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":86549,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,26875],"class_list":{"0":"post-86548","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-romaanivoistlus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115903546193321293","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86548","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=86548"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86548\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/86549"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=86548"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=86548"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=86548"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}