{"id":86599,"date":"2026-01-16T08:13:20","date_gmt":"2026-01-16T08:13:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/86599\/"},"modified":"2026-01-16T08:13:20","modified_gmt":"2026-01-16T08:13:20","slug":"kristi-paron-mis-on-lapsepolves-vaartuslikku-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/86599\/","title":{"rendered":"Kristi Paron: mis on lapsep\u00f5lves v\u00e4\u00e4rtuslikku? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

J\u00f5ulup\u00fchade eel\u00f5htul kuulutati, et 2025. aasta v\u00f5ib kaasa tuua madala s\u00fcndimuse rekordi<\/a>. Samuti saime m\u00f6\u00f6dunud aastal teada<\/a>, et 2024. aasta oli erakordne sellepoolest, et Eesti rahvaarv langes, varasemalt oli loomuliku negatiivse iibe kompenseerinud ligi k\u00fcmne aasta jooksul r\u00e4ndesaldo.<\/p>\n

Kogu 2025. aasta v\u00e4ltel ilmus ohtralt artikleid ja arvamuslugusid, milles v\u00e4ljendati muret ja k\u00fcsiti, milliste meetmetega iivet t\u00f5sta. Paraku on j\u00e4\u00e4nud tahaplaanile arutelu nende r\u00f5\u00f5mude \u00fcle, mida lapsed ja lapsep\u00f5lv pakuvad. Kui sageli arutleme avalikes debattides selle \u00fcle, mis on lapseks olemises ja lapsep\u00f5lves v\u00e4\u00e4rtuslikku ja unikaalset? V\u00f5i k\u00fcsime selle j\u00e4rele, mida pakuvad laste ja lapsep\u00f5lve unikaalsed omadused t\u00e4iskasvanutele. J\u00e4rgnevalt p\u00fc\u00fcan luua pinnast sellisteks aruteludeks.<\/p>\n

Nii teaduskirjanduses kui ka praktilises elus k\u00e4sitletakse lapsep\u00f5lve sageli ettevalmistusena t\u00e4iskasvanueaks.<\/p>\n

Lapse kasvatamine ja \u00f5petamine on suunatud sellele, et temast saaks t\u00e4iskasvanuna “h\u00e4sti toimiv” \u00fchiskonnaliige. P\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse j\u00e4rgi peaks g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petanud noor toimima “loova, mitmek\u00fclgse, sotsiaalselt k\u00fcpse, usaldusv\u00e4\u00e4rse ning oma eesm\u00e4rke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, t\u00f6\u00f6turul erinevates ametites ja rollides ning \u00fchiskonna ja looduskeskkonna j\u00e4tkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.”<\/p>\n

Vestlused p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiuminoortega kinnitavad, et noored tajuvad v\u00e4ga selgelt seda vastutuse koormat ja ootusi, mida nad t\u00e4itma peavad, ehk et nende koolitee peamine m\u00f5te on kujundada nendest “kohased” t\u00e4iskasvanud. Kas ei ole mitte lastelt ja noortelt k\u00f5ige sagedamini k\u00fcsitud k\u00fcsimus, et kelleks sa saada tahad? Ja kas ei k\u00fcsi me neilt palju harvemini: mis sulle praegu sinu elus k\u00f5ige t\u00e4htsam on, millest sa r\u00f5\u00f5mu tunned?<\/p>\n

Muidugi on laste ja noorte ettevalmistamine t\u00e4iskasvanueluks oluline. Samuti on oluline kasvatada ja \u00f5petada neid selliselt, et nad saaksid hilisemas elus h\u00e4sti hakkama. Siiski julgen arvata, et oleme kasvatuses, \u00f5petuses ja poliitikakujunduses kaldunud liialt tulevase kodaniku kujundamisele ja unustanud lapsed t\u00e4na, siin ja praegu. Lapseks olemine ja lapsep\u00f5lv on ise olemuslikult v\u00e4\u00e4rtuslikud ning selle m\u00f5istmine aitab parandada nii laste kui ka t\u00e4iskasvanute heaolu.<\/p>\n

Mis siis eristab lapsep\u00f5lve t\u00e4iskasvanueast? Mis teeb lapseks olemise eriliseks?<\/p>\n

Gheaus ja Macleod pakuvad oma filosoofilises k\u00e4sitluses “lapsep\u00f5lvele omastest isev\u00e4\u00e4rtustest”, et lastele on unikaalselt omane siirus\/s\u00fc\u00fctus ning ettekujutamisv\u00f5ime ehk fantaasia. Nende tunnuste poolest on lapsed t\u00e4iskasvanutest “osavamad”.<\/p>\n

Laste arengups\u00fchholoogiast (Piaget, V\u00f5gotski, Erikson) teame ka seda, et \u00fcks laste unikaalne oskus on m\u00e4ngimine. Tegemist ei olegi niiv\u00f5rd oskusega, kui laste kaasas\u00fcndinud vajadusega \u2013 nad \u00f5pivad ja arenevad l\u00e4bi m\u00e4ngu. M\u00e4ngul on oma roll laste hirmude maandamisel ja valust \u00fclesaamisel ning laiemalt laste vaimse tervise tagamisel.<\/p>\n

“T\u00e4iskasvanute suunamisest vaba m\u00e4ngu ja avastamist on j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rjest v\u00e4hemaks, kuid see on laste heaolu oluline allikas.”<\/p>\n

M\u00e4ngu t\u00e4hendust ja m\u00f5ju uuriv teadlane Peter Gray on seisukohal, et \u00fcks oluline p\u00f5hjus laste vaimse tervise n\u00e4itajate halvenemise taga ongi iseseisvate tegevuste, v\u00e4ikelaste puhul eelk\u00f5ige m\u00e4ngu osakaalu oluline v\u00e4henemine laste elus. See seletab ka, miks t\u00e4nap\u00e4eval leiame terapeutide nimistust m\u00e4nguterapeudid. T\u00e4iskasvanute suunamisest vaba m\u00e4ngu ja avastamist on j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rjest v\u00e4hemaks, kuid see on laste heaolu oluline allikas.<\/p>\n

Lapsed on meistrid ka kohaloleku kunstis. Kui t\u00e4iskasvanud k\u00e4ivad kallitel meditatsiooni ja teadveloleku koolitustel, mis \u00f5petavad neile hetkes olemist, siis lapsed valdavad seda kunsti loomulikult. Vaadake vaid m\u00f5nda last tegemas midagi, mis talle huvi ja r\u00f5\u00f5mu pakub.<\/p>\n

Mida pakuvad need laste ja lapsep\u00f5lve unikaalsed omadused t\u00e4iskasvanutele? Mida on t\u00e4iskasvanutel nendest \u00f5ppida?<\/p>\n

Lisaks sellele, et inimese elus on laste saamisel ja kasvatamisel selge bioloogiline m\u00f5\u00f5de \u2013 liigi kestmise ja elu j\u00e4tkumise tasandil \u2013, pakub lapsevanemaks olemine ja lastega koosolemine ka midagi enamat: piirituid arenguv\u00f5imalusi t\u00e4iskasvanule endale.<\/p>\n

Lapsevanemaks saamine on \u00fcks k\u00f5ige v\u00f5imsam motivatsiooni leidmise allikas inimese elus, ainulaadne ajaaken, kus t\u00e4iskasvanu v\u00f5ib leida endas tahet ja indu saada paremaks inimeseks, loobuda halbadest harjumustest, leida elus eesm\u00e4rgi.<\/p>\n

M\u00f5istagi pakuvad lapsed inspiratsiooni ja arenguv\u00f5imalusi ka neid \u00fcmbritsevatele teistele t\u00e4iskasvanutele, mitte \u00fcksnes lapsevanematele. Laste siirus, r\u00f5\u00f5m ja lust v\u00f5imaldavad meil endil taas kogeda seda, mida kogesime lapsep\u00f5lves. Lastega m\u00e4ngimine avab meis ligip\u00e4\u00e4su loovusele, paindlikkusele ja katsetamisele ning annab v\u00f5imaluse tunda lihtsalt r\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n

Laste tugevad emotsioonid \u00f5petavad meile kannatlikkust, empaatiat ja eneseregulatsiooni. Laste siirus ja vahetu reaktsioon toob n\u00e4htavale t\u00e4iskasvanu tegeliku oleku \u2013 v\u00e4simuse, kannatamatuse, r\u00f5\u00f5mu, kohalolu v\u00f5i selle puudumise ja pakub seega peegeldust. Ega ilmaasjata \u00f6elda, et lapsed on \u00fchiskonna peegel.<\/p>\n

Lapsed v\u00f5ivad paljastada mustrid, mida me muidu enda juures ei m\u00e4rkaks, laste “filtrita” k\u00e4itumine vallandab meis sageli meie n\u00f5rkused ja toob esile halvad k\u00fcljed, pakkudes v\u00f5imalust arenguks. See v\u00f5ib olla ebamugav, kuid need, kes otsustavad koos lastega ise areneda ja paremaks inimeseks saada, ei kahetse.<\/p>\n

Ehk ei vaja lapsed meilt niiv\u00f5rd juhendamist, selgitamist ja parandamist, vaid rohkem kohalolu. Aega, mil me ei kasvata ega suuna, vaid oleme nendega koos, kuulame, m\u00e4ngime, imestame, vaimustume ja lubame endal n\u00e4ha maailma nende silmade l\u00e4bi.<\/p>\n

Kui lapsed kogevad, et nad on iseenesest v\u00e4\u00e4rtuslikud, mitte \u00fcksnes kui tuleviku t\u00e4iskasvanud; kui lapsed tunnevad, et valmistavad t\u00e4iskasvanutele r\u00f5\u00f5mu ja rikastavad nende elu, siis on t\u00f5en\u00e4olisem, et nad ka ise tulevikus lapsevanemaks saada soovivad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"J\u00f5ulup\u00fchade eel\u00f5htul kuulutati, et 2025. aasta v\u00f5ib kaasa tuua madala s\u00fcndimuse rekordi. Samuti saime m\u00f6\u00f6dunud aastal teada, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":86600,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,42793,3704,42792,28,29,19,20589,1565,42794,7149,25,3830,23,24,22,20,30],"class_list":["post-86599","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kristi-paron","tag-lapsed","tag-laste-kasvatamine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pered","tag-perekond","tag-peter-gray","tag-pohikooli-ja-gumnaasiumiseadus","tag-populaarseimad-lood","tag-sundimus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115903778152604305","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86599","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=86599"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86599\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/86600"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=86599"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=86599"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=86599"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}