{"id":86691,"date":"2026-01-16T10:36:11","date_gmt":"2026-01-16T10:36:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/86691\/"},"modified":"2026-01-16T10:36:11","modified_gmt":"2026-01-16T10:36:11","slug":"galerii-selgusid-teadusfoto-2025-konkursi-voitjad-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/86691\/","title":{"rendered":"Galerii: selgusid teadusfoto 2025 konkursi v\u00f5itjad | Teaduselu"},"content":{"rendered":"

Teadusfoto konkurss toimus Eestis \u00fcheksandat korda ning on osa \u00fclemaailmsest Wiki Science Competitionist. Konkursi korraldasid Wikimedia Eesti ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. T\u00e4navusele konkursile esitasid 36 osalejat kokku 167 fotot. K\u00f5iki esitatud t\u00f6id saab vaadata Wikimedia Commonsis.<\/p>\n

T\u00f6id hindas \u017e\u00fcrii koosseisus Jaak Kikas (\u017e\u00fcrii esimees), Anastasiya Astapova, Ivo Kruusam\u00e4gi, Ulvar K\u00e4\u00e4rt, Jaan-Juhan Oidermaa, Monika Reppo ja Urmas Tartes.<\/p>\n

\u017d\u00fcriiliige arheoloog Monika Reppo s\u00f5nul aitab Teadusfoto konkurss t\u00f5sta teadlikkust sellest, millega teadlased oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s tegelikult tegelevad ning pakub v\u00e4ljundit ka sellistele visuaalidele, mis ei pruugi mahtuda teadusartiklitesse v\u00f5i aruannetesse.<\/p>\n

“Laiemat pilti vaadates on olnud p\u00f5nev j\u00e4lgida, millised valdkonnad on aastate kaupa rohkem v\u00f5i v\u00e4hem esindatud. Kindlasti v\u00f5ib sel korral esile tuua astronoomia valdkonna fotode suurt hulka ja k\u00f5rget kvaliteeti. Samas tahaks osalejaid tulevikus julgustada lisama rohkem v\u00f5istlust\u00f6id muude meediafailide kategoorias,” lisas Reppo.<\/p>\n

Edukamate osalejate vahel jagati v\u00e4lja 2000-eurone auhinnafond, mida rahastas peamiselt Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi kaudu. Eriauhindadega panustasid ajakirjad Eesti Loodus ja Horisont, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Regio.<\/p>\n

Kategooria inimesed teaduses \u2013 Peeter Paaver<\/p>\n

L\u00f5una-Eesti punased Devoni liivakivid peidavad endas eelajalooliste kalade fossiile.<\/p>\n

Kategooria inimesed teaduses v\u00f5itja. L\u00f5una-Eesti punased Devoni liivakivid peidavad endas eelajalooliste kalade fossiile. Autor\/allikas: Peeter Paaver\/CC BY 4.0<\/p>\n

Kategooria mikroskoobipildid \u2013 Janek Lass<\/p>\n

Mikrofotol on k\u00f5rvuti kaks karpv\u00e4hilist ehk ostrakoodi (Ostracoda). Need miniatuursed, oakujulised v\u00e4hid on t\u00e4ielikult suletud kahepoolmelisse kotta, mis kaitseb nende keha. Pildil on t\u00e4nu peegelduvale valgusele h\u00e4sti eristatav koja omap\u00e4rane tekstuur, v\u00e4rvuslaigud ja servades paiknevad peened harjased. Huvitava kohastumusena asub nende silm koja sees, kuid loom n\u00e4eb l\u00e4bi kesta seina. Foto on j\u00e4\u00e4dvustatud mikroskoobi all 8x suurendusega objektiivi abil, rakendades fookuse virnastamise (focus stacking) tehnikat, et saavutada teravus kogu kumera koja ulatuses.<\/p>\n

Kategooria mikroskoobipildid v\u00f5itja. Mikrofotol on k\u00f5rvuti kaks karpv\u00e4hilist ehk ostrakoodi (Ostracoda). Need miniatuursed, oa-kujulised v\u00e4hid on t\u00e4ielikult suletud kahepoolmelisse kotta, mis kaitseb nende keha. Autor\/allikas: Janeklass\/CC BY 4.0<\/p>\n

Kategooria muud meediafailid \u2013 Maxim Bilovitskiy<\/p>\n

Metallilise kaaliumi aurustamise protsessi vaakumis. Video n\u00e4itab metallilise kaaliumi aurustamise protsessi vaakumis. N\u00e4ha v\u00f5ib kaunist sinist kaaliumiauru, mis moodustab kolvis peegli. P\u00e4rast kaaliumi aurustumist saab kolvis olevast kaaliumaurust Tesla m\u00e4hise abil plasma luua. Music: Meyd\u00e4n – Rise<\/p>\n

Kategooria pildiseeriad \u2013 Mairi Kaseorg<\/p>\n

Arheoloogilised v\u00e4ljakaevamised Magasini t\u00e4naval Tartus.<\/p>\n

<\/p>\n

Kategooria loodus \u2013 Tuuli-Triin Linnas<\/p>\n

J\u00e4iste laugaste ja lumekirmega kaetud talvine Endla matkarada.<\/p>\n

J\u00e4iste laugaste ja lumekirmega kaetud talvine Endla matkarada Autor\/allikas: Tuuli-Triin Linnas\/CC BY 4.0<\/p>\n

Kategooria astronoomia \u2013 Viljam Takis<\/p>\n

Komeet C 2025 A6 Lemmon ja virmalised Maarja-Magdaleena kiriku kohal. Samal \u00f5htul ilmusid Maarja-Magdaleena k\u00fclas komeet ja virmalised. Taustaks on vana Maarja-Magdaleena kirik aastast 1642.<\/p>\n

Komeet C 2025 A6 Lemmon. Autor\/allikas: Viljam Takis\/CC BY 4.0<\/p>\n

\u00dcldkategooria \u2013 Tuuli-Triin Linnas<\/p>\n

Droonipilt s\u00fcgisesest sinivetikate \u00f5itsengust Peipsi p\u00f5hjarannikul.<\/p>\n

Droonipilt s\u00fcgisesest sinivetikate \u00f5itsengust Peipsi p\u00f5hjarannikul. Autor\/allikas: Tuuli-Triin Linnas\/CC BY 4.0<\/p>\n

Eesti Looduse eripreemia \u2013 Taavi Niittee\/T\u00f5rva Astronoomiaklubi<\/p>\n

Hariliku kuuse (Picea abies) okka l\u00e4bil\u00f5ige mikroskoobi all.<\/p>\n

Hariliku kuuse (Picea abies) okka l\u00e4bil\u00f5ige mikroskoobis. Autor\/allikas: Taavi Niittee\/T\u00f5rva Astronoomiaklubi\/CC BY 4.0<\/p>\n

Horisondi eripreemia \u2013 Taavi Niittee\/T\u00f5rva Astronoomiaklubi<\/p>\n

Foto Perseuse t\u00e4htkujus asuvast California udukogust (NGC 1499\/Sh2-220) Perseuse t\u00e4htkujus. Kujutab see endast ligi 100 valgusaastat laia ja meist kusagil 1200 valgusaasta kaugusel asuvat vesinikgaasist ja tolmust pilve, mille tihedamates osades tekivad noored t\u00e4hed. Udu on ergastatud selle l\u00e4histel asuva O-t\u00fc\u00fcpi hiidt\u00e4he Xi Persei (teise nimega Menkib) poolt, mis asub fotol udu “kohal”. Xi Persei on P\u00e4ikesest kusagil 30 korda massiivsem, viis korda kuumem ja ligi 300 tuhat korda heledam, olles \u00fcks kuumimaid silmaga n\u00e4htavaid t\u00e4hti taevas.<\/p>\n

California udukogu pindheledus on v\u00f5rdlemisi madal, mis t\u00e4hendab, et seda on isegi v\u00e4hese valgusreostuse korral v\u00e4ga keeruline palja silmaga vaadelda. Avastati see alles 1884. aastal tuntud ameerika astronoomi E. E. Barnardi poolt, kes vaatles seda 6tollise l\u00e4\u00e4tsteleskoobiga t\u00f5eliselt pimedast taevast.<\/p>\n

California h\u00fc\u00fcdnime on see saanud, kuna taolistel pika s\u00e4riajaga fotodel meenutab see veidi California osariigi kuju. Kusjuures California osariigi keskel asuva vaatleja jaoks liigub see juhuse tahtel \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul l\u00e4bi t\u00e4pselt seniidist.<\/p>\n

Foto on tehtud 2024. aasta septembri alguses Eestist T\u00f5rva linnast.<\/p>\n

Foto Perseuse t\u00e4htkujus asuvast Kalifornia udukogust (NGC 1499\/Sh2-220) Perseuse t\u00e4htkujus. Autor\/allikas: Taavi Niittee\/T\u00f5rva Astronoomiaklubi\/CC BY 4.0<\/p>\n

Regio eripreemia \u2013 Tuuli-Triin Linnas<\/p>\n

J\u00e4iste laugaste ja lumekirmega kaetud talvine Endla matkarada.<\/p>\n

J\u00e4iste laugaste ja lumekirmega kaetud talvine Endla matkarada Autor\/allikas: Tuuli-Triin Linnas\/CC BY 4.0<\/p>\n

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia eripreemia \u2013 IhvTr<\/p>\n

Merearheoloogid dokumenteerivad 64 meetri s\u00fcgavusel lebava 17. sajandi kaubalaeva \u2013 fluit’i \u2013 ahterteevi, eesm\u00e4rgiga uurida ja j\u00e4\u00e4dvustada sellele m\u00e4rgitud v\u00f5imalikke s\u00fcvisen\u00e4ite.<\/p>\n

\u00dcks peamisi v\u00e4ljakutseid, mis eristab allveearheolooge nende maismaal t\u00f6\u00f6tavatest kolleegidest, on \u00e4\u00e4rmiselt piiratud t\u00f6\u00f6aeg ja ettearvamatud olud vee all. Sellises s\u00fcgavuses on sukeldujal efektiivset tegutsemisaega vaid umbes 40 minutit (s\u00f5ltuvalt varustusest ja tingimustest), mist\u00f5ttu peab iga liigutus olema piinliku t\u00e4psusega ette planeeritud, koordineeritud ja t\u00e4ide viidud.<\/p>\n

K\u00e4esoleval fotol on veealused tingimused, sealhulgas n\u00e4htavus, k\u00fcllaltki head, kuid t\u00e4helepanelik vaataja m\u00e4rkab, et vahetult sukelduja all algab n-\u00f6 piimjas tsoon, kus n\u00e4htavus langeb j\u00e4rsult nullini. Pildilt on h\u00e4sti n\u00e4ha, et t\u00e4psete m\u00f5\u00f5tmiste tegemine ja skaala paigal hoidmine on s\u00fcgavustes sageli v\u00e4hemalt kahe inimese koost\u00f6\u00f6d n\u00f5udev \u00fclesanne.<\/p>\n

Merearheoloogid dokumenteerivad 64 meetri s\u00fcgavusel lebava 17. sajandi kaubalaeva \u2013 fluit’i \u2013 ahterteevi Autor\/allikas: IhvTr\/CC BY 4.0<\/p>\n

Aasta teadusfotograafiks kuulutas \u017e\u00fcrii Janek Lassi, kes p\u00e4lvis tunnustuse mikroskoobipiltide kategoorias ning nimetati hiljuti ka\u00a0Vikipeedia 2025. aasta fotograafiks.<\/p>\n

K\u00f5iki v\u00f5idut\u00f6id ja \u00e4ra m\u00e4rkimist leidnud fotosid saab vaadata ja vabalt alla laadida Vikimedia erilehel<\/a>.<\/p>\n

Parimate t\u00f6\u00f6de p\u00f5hjal koostatakse teadusfoto n\u00e4itus. K\u00f5ik konkursile esitatud fotod on vabakasutuslitsentsiga ning neid v\u00f5ib kasutada eri v\u00e4ljaannetes ja meediumites m\u00e4rkides juurde autori nimi ja litsents. Eesti konkursil auhinnatud fotod osalevad ka Wiki Science Competitioni rahvusvahelises finaalis, mille tulemused selguvad kevade l\u00f5puks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teadusfoto konkurss toimus Eestis \u00fcheksandat korda ning on osa \u00fclemaailmsest Wiki Science Competitionist. Konkursi korraldasid Wikimedia Eesti ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":86692,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4978,28,29,42830,42827,19,27625,25,42831,23,24,42829,22,20,30,42828],"class_list":{"0":"post-86691","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-janek-lass","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-mairi-kaseorg","22":"tag-maxim-bilovitskiy","23":"tag-news","24":"tag-peeter-paaver","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-teadusfoto-2025","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-tuuli-triin-linnas","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-viljam-takis"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115904340595628735","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86691","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=86691"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86691\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/86692"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=86691"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=86691"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=86691"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}