\u00dcks teie \u00f5pilastest, \u00f5igusteadlane Ulrich Haltern on teid tabavalt nimetanud \u00fcheks XX sajandi l\u00f5pu ja XXI sajandi alguse Saksa \u00f5igusteaduse kujundajaks.<\/p>\n
Mida see k\u00f5ik teie jaoks t\u00e4hendab?<\/p>\n
On olnud palju \u00fcllatavat \u2013 ma ei ole t\u00f6\u00f6tanud selleks, et saada autasusid, vaid selleks, et m\u00f5elda p\u00f5hiseadus\u00f5iguse \u00fcle ja panna m\u00f5ttet\u00f6\u00f6 tulemus kirja. Ja kui teised, kes seda on j\u00e4lginud, lugenud v\u00f5i m\u00e4rganud, leiavad, et see oli kasulik, siis loomulikult r\u00f5\u00f5mustan selle \u00fcle. Kuid t\u00f6\u00f6 eest autasusid saada ei ole k\u00f5ige olulisem. Olulisem on \u00f6elda midagi m\u00f5istlikku.<\/p>\n
Te olite aastail 1987\u20131999 kaksteist aastat Saksa Liidukonstitutsioonikohtu kohtunik. Kas demokraatias on \u00fcldse vaja p\u00f5hiseaduskohut?<\/p>\n
Jah. Kuid mitte tingimata, nagu n\u00e4ha. Me ju teame riike, mille kohta me kindlasti ei \u00fctle, et nad on ebademokraatlikud, kuid kus sellist kohut ei ole: otse l\u00e4heduses Skandinaavia riigid, samuti Soome, Madalmaad, samuti Inglismaal, kus seda ammugi ei ole. K\u00f5igi nende riikide kohta \u00fctleksin, et nad on head, kuid mitte t\u00e4iuslikud demokraatiad, kus keeldutakse p\u00f5hiseaduskohtu ideest p\u00f5hjendusega, et see on nende meelest liiga poliitiline \u2013 poliitika allutatakse liialt \u00f5iguslikule kontrollile ja demokraatlikku protsessi k\u00e4rbitakse.<\/p>\n
Aga kui k\u00fcsite, kus on see veel nii peale Skandinaavia riikide, Inglismaa ja Madalmaade, siis j\u00e4\u00e4n juba h\u00e4tta. See\u00adp\u00e4rast \u00fctleksin, et suure hulga demokraatlike riikide jaoks, eriti nende jaoks, kus ei ole veel kaua demokraatiat olnud ja kus puudub piisavalt arenenud demokraatlik kultuur, soovitaksin k\u00fcll tungivalt kindlustada p\u00f5hiseadust p\u00f5hi\u00adseaduskohtuga. On piisavalt n\u00e4iteid \u2013 ja see loend tuleks palju pikem \u2013, kus p\u00f5hiseadus on k\u00fcll olemas, kuid ei m\u00e4ngi suurt rolli, sest poliitikas ei v\u00f5eta seda t\u00f5siselt ja puudub mehhanism selle j\u00f5ustamiseks.<\/p>\n
Dieter Grimmile teeb muret, et p\u00f5hiseadusriigi t\u00fc\u00fcp, nagu seda tunneme, on paljudes riikides surve all poliitiliste j\u00f5udude poolt, kel on s\u00fcsteemist teistsugune arusaam.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n Tallinna \u00fclikool<\/p>\n Millised on k\u00f5ige olulisemad otsused, mille tegemisel te Karlsruhes t\u00f6\u00f6tades osalesite?<\/p>\n Saksamaal on nii, et igal kohtunikul on kindel p\u00e4devusvaldkond \u2013 iga\u00fcks vastutab teatud \u00f5igusk\u00fcsimuste eest. See ei t\u00e4henda, et just tema langetab otsuse, vaid tema \u00fclesanne on valmistada aruteluks ette omamoodi eksperdiarvamus ja teha otsuse-ettepanek.<\/p>\n Minu p\u00e4devusse kuulusid muu hulgas s\u00f5navabadus, ajakirjandusvabadus ja meediavabadus. See oli t\u00e4htis valdkond ja mulle oli v\u00e4ga oluline, et esmalt v\u00f5etaks s\u00f5navabaduse asjades alati arvesse ka seda, mida t\u00e4hendavad konkreetsed otsused avaliku diskursuse jaoks. Seega ei huvitanud mind \u00fcksnes juhtum, kus \u00fcks inimene on oma arvamusavaldusega teisele kahju tekitanud, v\u00f5i on kellegi arvamusavaldus riivanud kellegi au v\u00f5i laenuv\u00f5imet, vaid alati k\u00fcsimus: mida t\u00e4hendab \u00fche arvamuse mahasurumine avaliku diskursuse jaoks?<\/p>\n Niisiis p\u00fc\u00fcdsin \u2013 \u00fctleme nii \u2013 kujundada kohtupraktikat, mis demokraatias hoiab s\u00f5navabaduse t\u00e4hendust v\u00e4ga k\u00f5rgel. See tuleb v\u00f5ib-olla veelgi selgemini esile ringh\u00e4\u00e4lingu valdkonnas. Vahetult enne minu Karlsruhesse minekut hakkas Saksamaal moodustuma eraringh\u00e4\u00e4ling: meil oli kaua aega avalik-\u00f5igusliku ringh\u00e4\u00e4lingu monopol, mis oli tingitud ka sageduste nappusest. Siis tulid kaabel- ja satelliittelevisioon, sageduste nappus kadus ja asutati erakanalid. K\u00fcsimus, millistel tingimustel on eratelevisioon lubatav, j\u00f5udis p\u00f5hiseaduskohtusse.<\/p>\n P\u00f5hiseaduskohus leidis, et kui j\u00e4tta televisioon t\u00e4ielikult vaba turu hooleks \u2013 nii nagu ajakirjandus on vabaturu k\u00e4es, sest riiklikke ajalehti ju ei ole \u2013, siis ei tooda turg tingimata sellist programmi v\u00f5i toodet, mida demokraatlik \u00fchiskond vajab. Eratelevisioon s\u00f5ltub loomulikult reklaamitulust ja j\u00e4relikult massipublikust. Seega keskendutakse saadetele, mis k\u00f6idavad massipublikut \u2013 peamiselt meelelahutusele ja spordile. Just seet\u00f5ttu on p\u00f5hiseaduskohtu praktika p\u00fc\u00fcdnud tagada, et need puuduj\u00e4\u00e4gid, mis eraringh\u00e4\u00e4lingul oma rahastamisviisi t\u00f5ttu paratamatult on, saaksid tugeva avalik-\u00f5igusliku ringh\u00e4\u00e4linguga tasakaalustatud. Seega oli juhtm\u00f5te: eraringh\u00e4\u00e4ling koos oma puudustega on lubatav ainult siis, kui on olemas t\u00e4ielikult konkurentsiv\u00f5imeline avalik-\u00f5iguslik ringh\u00e4\u00e4ling \u2013 selline, kes tohib n\u00e4idata ka meelelahutust ja sporti. Kui avalik-\u00f5iguslik ringh\u00e4\u00e4ling surutaks \u00fcksnes info ja kultuuri valdkonda, j\u00e4\u00e4ks ta varsti maha ja muutuks ni\u0161ikanaliks.<\/p>\n See on kujundanud Saksamaa ringh\u00e4\u00e4lingus\u00fcsteemi t\u00e4nap\u00e4evani. Ja n\u00fc\u00fcd on meil uus olukord sotsiaalmeedia ja -platvormidega \u2013 taas oleks vaja suurt otsust, nii nagu tehti korduvalt ringh\u00e4\u00e4linguvaldkonnas ka juba minu eelk\u00e4ijate poolt enne minu aega p\u00f5hiseaduskohtus.<\/p>\n Kui Juridicas teie nime otsida, leiab hulga artikleid, mis teile viitavad. Kas teadsite, et teie 1994. aasta artikkel \u201eHuman Rights and Judicial Review in Germany\u201c<\/a>2t\u00f5lgiti 1990. aastatel eesti keelde (\u201eInim\u00f5igused ja p\u00f5hiseaduslikkuse j\u00e4relevalve Saksamaal\u201c<\/a>) ja oli Eesti toonastele riigikohtunike laual, kui nad meie p\u00f5hiseaduspraktikat kujundasid? Sel moel avaldasite enesele teadmata \u2013 v\u00f5ib-olla kohati isegi otsustavat \u2013 m\u00f5ju Eesti p\u00f5hiseaduspraktika arengule. Mida te sellest arvate?<\/p>\n Seda ma t\u00f5esti ei teadnud. Ja ma ei saa varjata, et see teeb mulle r\u00f5\u00f5mu. Veelgi enam, et see oli teie kohtunike ees. Loomulikult ei ole teise riigi kohus kohustatud arvestama seda, mida kirjutan, kuid ehk oli see inspireeriv.<\/p>\n See meenutab mulle suurt vaidlust Ameerika \u00dclemkohtus: kas tohib tugineda v\u00e4lismaisele materjalile v\u00f5i mitte? On suur r\u00fchm, kes \u00fctleb: ei, ei tohi. Ja teised, kes \u00fctlevad: loomulikult tohib; see ei seo meid, aga v\u00f5ib inspireerida ja pakkuda m\u00f5ne hea argumendi, mida ise leidnud ei oleks, aga mis sobib v\u00e4ga h\u00e4sti. Ameerika \u00dchendriikides on see vaidlusobjekt, kuid mujal maailmas ei ole minu teada probleem tugineda teise riigi erialakirjandusele ja kohtupraktikale. Nii et teie \u00f6eldu teeb mulle r\u00f5\u00f5mu. Ait\u00e4h!<\/p>\n Saksamaal olete \u00f5ppinud kolmes \u00fclikoolis, kui mul on \u00f5ige informatsioon \u2013 Frankfurdis, Freiburgis ja Berliinis \u2013, ning p\u00e4rast esimest riigieksamit ka Pariisis ja Harvardis.<\/p>\n Kas soovitaksite t\u00e4nap\u00e4eva tudengitel samuti mitmes \u00fclikoolis \u00f5ppida?<\/p>\n See ei ole Saksamaal enam tavap\u00e4rane, kuid minu arvates on see teatud puudus, et see pole enam tavaline, sest \u00fckski \u00f5igusteaduskond ei ole teisega identne. K\u00f5ik \u00f5petavad sama \u00f5igust, kuid r\u00f5huasetused erinevad: kuskil r\u00f5hutatakse era\u00f5igust, kuskil avalikku \u00f5igust, kuskil on tugevamad alusained \u2013 \u00f5iguse filosoofia, \u00f5iguse ajalugu \u2013 kuskil orienteerutakse rohkem praktikale.<\/p>\n Ka metodoloogilised erinevused on v\u00f5imalikud \u2013 ja minu arvates on kasulik \u00f5ppida tundma ka teisi suundi. Mulle oli see kasulik.<\/p>\n Leidsin, et Frankfurt ja Freiburg olid v\u00e4ga erinevad \u2013 mitte niiv\u00f5rd \u00f5iguse enda osas, vaid \u00fclikoolikultuuri poolest. Frankfurt on suur linn, aga \u00fclikool suhteliselt noor, asutatud p\u00e4rast Esimest maailmas\u00f5da, kuidagiviisi v\u00e4hem t\u00e4htis. Freiburg seevastu vana \u00fclikoolilinn, \u00fclikool on kesksel kohal. Ka see oli huvitav.<\/p>\n \u00dches\u00f5naga, soovitaksin seda endiselt. Olen natuke kurb, et Saksamaal on \u00fclikoolide vahetamine k\u00fcll lihtne, aga seda tehakse harva.<\/p>\n Eestis on meil praegu ainult \u201epoolteist\u201c \u00f5igusteaduskonda. Kas see on teie arvates sobilik v\u00f5i mida peaksid tudengid tegema?<\/p>\n See s\u00f5ltub ka rahalistest v\u00f5imalustest \u2013 kas keegi saab endale lubada \u201epoolteisele\u201c veel \u00fche lisada, nii et oleks kaks ja pool v\u00f5i kolm. Ja muidugi s\u00f5ltub see riigi suurusest.<\/p>\n Ja nagu ka konverentsi teema n\u00e4itab: r\u00e4\u00e4gime v\u00e4ikesest riigist. Kuid kasulik oleks see siiski, nagu ma juba \u00fctlesin: mitte \u00e4\u00e4rmuslike vastanduste t\u00f5ttu, vaid alternatiivsete l\u00e4henemiste ja rikkalikuma argumentatsiooni t\u00f5ttu. Seet\u00f5ttu leian: kui rahaliselt on v\u00f5imalik seda lubada, siis on see kasulik ja ma pooldan seda.<\/p>\n Kuidas te suhtute Euroopa Liitu? Olete r\u00e4\u00e4kinud selles kontekstis riikluse erosioonist. Kas v\u00f5iksite selgitada, mida see t\u00e4hendab?<\/p>\n See t\u00e4hendab lihtsalt seda, et teatud osa riikide seniseid p\u00e4devusi on \u00fcle l\u00e4inud Euroopa Liidule. Riigil ei ole enam oma kodanike ees sellist \u00fclesannete ega vastutuse kogumit, sest hulk olulisi p\u00e4devusi \u2013 eriti majanduse vallas, aga see ring laieneb pidevalt \u2013 ei ole enam riigi, vaid Euroopa Liidu k\u00e4es. Ma ei saa kodanikuna neid p\u00e4devusi enam valimistega m\u00f5jutada, sest need ei s\u00f5ltu minu riigi valimistulemusest.<\/p>\n Ometi ei n\u00e4e ma seda negatiivsena \u2013 nendin lihtsalt, et nii see on: riikluse erosioon toimub. Ja ma arvan, et on m\u00f5istlik, kui teatud \u00fclesanded, mida riigid \u00fcksi enam h\u00e4sti lahendada ei suuda, antakse \u00fcle Euroopa tasandile. Olen Euroopa integratsiooni pooldaja, sest usun, et Euroopa oleks muidu halvemas seisus, kui k\u00f5igil riikidel \u2013 suurtel ja v\u00e4ikestel \u2013 s\u00e4iliks eraldi \u201et\u00e4isp\u00e4devus\u201c, ilma et neil oleks tegelikke vahendeid nende p\u00e4devuste t\u00e4ielikuks kasutamiseks.<\/p>\n See m\u00f5jutab ka riigi p\u00f5hiseadust: iga loovutatud p\u00e4devus t\u00e4hendab, et p\u00f5hiseaduse vastav s\u00e4te kaotab praktilise t\u00e4henduse. N\u00e4iteks Saksa p\u00f5hiseaduses seisab, et tollid on Saksamaa liiduvalitsuse ainup\u00e4devuses. Tegelikult ei ole see enam t\u00f5si: Saksamaal pole tollide osas mingit p\u00e4devust \u2013 see kuulub t\u00e4ielikult Euroopa Liidule. Nii on p\u00f5hiseaduses veel mitu asja, mis tegelikult ei kuulu enam riigi m\u00f5juvaldkonda. Seda peangi silmas riikluse erosiooni all. Aga r\u00f5hutan veel kord: olen veendunud Euroopa integratsiooni pooldaja, sest paljud k\u00fcsimused ei ole enam riiklikul tasandil t\u00f5husalt lahendatavad. Ja arvan, et see valdkond laieneb, mitte ei kahane.<\/p>\n V\u00e4idetakse, et Saksa Liidukonstitutsioonikohtu ultra vires j\u00e4relevalve ohustab Euroopa Liidu \u00f5iguse \u00fchtsust. Teised n\u00e4evad selles demokraatliku legitimatsiooni kaitsemehhanismi. Kuidas teie selles pingev\u00e4ljas positsioneerute?<\/p>\n On t\u00e4ielik \u00fcksmeel \u2013 ka kohtute vahel \u2013, et Euroopa Liidul on ainult need p\u00e4devused, mis talle on s\u00f5naselgelt \u00fcle antud. J\u00e4relikult on v\u00f5imalik, et Euroopa Liit \u00fcletab oma piire \u2013 see on \u00f5igusvastane ega kehti.<\/p>\n Vaidluse koht on, kes otsustab siduvalt, et see on nii. Selles k\u00fcsimuses kohtud \u00fcksteisega ei n\u00f5ustu. Euroopa Kohus \u00fctleb: ainult meie otsustame selle \u00fcle, kas Euroopa Liidu organid on tegutsenud ultra vires. Saksa Liidukonstitutsioonikohus aga \u00fctleb: Saksamaad puudutavas osas otsustame meie. Vaatenurk on erinev.<\/p>\n Euroopa Kohus otsustab Euroopa Liidu vaatevinklist \u2013 \u201emis on meile antud\u201c. Saksa Liidukonstitutsioonikohus j\u00e4llegi riiklikust vaatevinklist \u2013 \u201emille me oleme \u00e4ra andnud\u201c. M\u00f5lema poole l\u00e4htekohad on t\u00e4iesti selged. Loogiliselt viibki see erinevate tulemusteni. \u00dcksmeelt ei paista kusagilt. Lihtsalt seni pole see \u00f5nneks viinud t\u00f5siste probleemideni. Aga konfliktipotentsiaal on olemas ja pole n\u00e4ha, kuidas seda \u00f5iguslikult lahendada \u2013 v\u00e4lja arvatud juhul, kui leitakse mingi k\u00f5rgem instants, mis paikneb Euroopa Kohtu ja riikide p\u00f5hiseaduskohtute kohal, v\u00f5i m\u00f5ni muu konflikti lahendamise mehhanism. Kuna meil praegu sellist ei ole, on see k\u00fcsimus lahtine.<\/p>\n Mina ei pea seda v\u00e4ga suureks probleemiks. Arvestades, kui ulatuslikult Euroopa Liit liikmesriikides tegutseb ning kui v\u00e4he juhtumeid on konfliktseks muutunud, ei n\u00e4i olukord dramaatiline. Ausalt \u00f6eldes, jah, ma saan sellega elada. Soovitaksin ka Euroopa Liidule selles osas rohkem rahulikku meelt.<\/p>\n Selles kontekstis k\u00f5lab veel teinegi sageli kasutatav m\u00f5iste: p\u00f5hiseaduse identiteet, s.t p\u00f5hiseaduse p\u00f5hiliste, muutmatute p\u00f5him\u00f5tete ja tunnuste kogum, mis moodustab p\u00f5hiseaduse tuumikolemuse. Kas peate seda kontseptsiooni tulevikukindlaks t\u00f6\u00f6riistaks v\u00f5i sammuks tagasi? Kuidas te seda kirjeldate?<\/p>\n Ma arvan, et \u00fcks probleem peitub selles, et m\u00f5iste on v\u00e4ga \u00e4hmane. Mis on p\u00f5hiseaduse identiteet? Saksamaa puhul on see k\u00f5ige selgem: meil on p\u00f5hiseaduses artikkel 79 l\u00f5ige 3, mis \u00fctleb, mis on muutumatu. \u201eMuutumatu\u201c t\u00e4hendab: seni, kuni p\u00f5hiseadus olemas, ei tohi seda osa muuta \u2013 isegi mitte rahvah\u00e4\u00e4letusega.<\/p>\n See nimekiri on v\u00e4ga l\u00fchike: inimv\u00e4\u00e4rikus ning suured p\u00f5him\u00f5tted \u2013 demokraatia, \u00f5igusriik, sotsiaalriik, liitriik. Need viis on muutumatud. See ei t\u00e4henda, et neid puudutav tekst on tingimata muutumatu, vaid et p\u00f5him\u00f5te peab j\u00e4\u00e4ma. Seega on Saksamaal lihtne \u00f6elda: see ongi meie p\u00f5hiseaduse identiteet.<\/p>\n Kui \u201eigavikuklauslit\u201c ei ole, on see raskem. Siis tuleb m\u00e4\u00e4ratleda, mis see on, ja siis v\u00f5ib see olla igal riigil sootuks isesugune. Nagu n\u00e4gime, kaldus n\u00e4iteks Poola poliitiline p\u00f5hiseaduskohus kuulutama identiteediks tervet koormat\u00e4it p\u00f5him\u00f5tteid. J\u00e4rele j\u00e4\u00e4vad ainult pisiasjad.<\/p>\n Seep\u00e4rast \u00fctlen, et sellega tuleb olla ettevaatlik. Kuid seal, kus on v\u00f5imalik saavutada suhteliselt kitsalt piiritletud definitsioon, on minu arvates identiteedij\u00e4relevalve Euroopa Liidu tegevuse piirina \u00f5igustatud. \u00d5igustus tuleneb Euroopa Liidu lepingu artiklist 4, mille kohaselt Euroopa Liit tunnustab ja austab liikmesriikide riiklikku identiteeti,3 nagu see on m\u00e4\u00e4ratletud nende p\u00f5hiseaduses. See annab aluse v\u00e4ita, et identiteedij\u00e4relevalve ei ole sekkumine Euroopa Liidu p\u00e4devusse.<\/p>\n Kui vaatate Euroopa n\u00fc\u00fcdisaegset p\u00f5hiseadus\u00f5iguse arengut \u2013 kas on midagi, mis teid muretsema paneb v\u00f5i lootust annab?<\/p>\n Praegu tunnen rohkem muret. Jah, mulle teeb muret, et p\u00f5hiseadusriigi t\u00fc\u00fcp, nagu seda tunneme ja mis on olemas ka teie riigis ning mida ma pean suureks saavutuseks, lausa tsiviliseerivaks teguriks, on paljudes riikides surve all poliitiliste j\u00f5udude poolt, kel on s\u00fcsteemist teistsugune arusaam. See arusaam on autoritaarsem, seal ei ole pluralismi ega konkurentsi, vaid ette kindlaks m\u00e4\u00e4ratud rahvahuvi, mida need poliitilised j\u00f5ud tunnetavad ja seej\u00e4rel p\u00fc\u00fcavad v\u00f5imalikult takistamatult l\u00e4bi suruda. \u201eTakistamatult\u201c t\u00e4hendab seejuures ka ilma p\u00f5hiseaduslike piiranguteta. Seda on n\u00e4ha paljudes riikides. Kui edukaks see pikas plaanis osutub, ei ole veel selge. Poolas v\u00f5eti kahe aasta taguste valimiste j\u00e4rel teine suund, kuid see tee ei ole sugugi l\u00f5puni k\u00e4idud. Kui kord on astutud autoritaarsele rajale, on v\u00e4ga raske sellelt uuesti maha astuda nii, et ise uuesti \u00f5igust ei rikuks.<\/p>\n Ungaris on valitsus v\u00f5itnud kolmed j\u00e4rjestikused valimised nii, et tal on olnud mitte ainult absoluutne, vaid koguni kahekolmandikune enamus. Seal saab muutus veelgi raskem olema.<\/p>\n Surve all on ka Saksamaa. Kasvavat survet avaldab \u00fcks erakond, kel on demokraatiast teistsugune arusaam.<\/p>\n P\u00f5hiseadusriigile ei ole need minu meelest head m\u00e4rgid. Samuti, kui vaatame Ameerika \u00dchendriike, siis ka seal pannakse s\u00fcsteem praegu proovile viisil, mida ma varem poleks osanud ette kujutada.<\/p>\n Seep\u00e4rast on mul praegu rohkem muresid kui lootust.<\/p>\n Mis on teie arvates XXI sajandil p\u00f5hiseadus\u00f5iguse t\u00e4htsaim \u00fclesanne?<\/p>\n Esimene ja t\u00e4htsaim \u00fclesanne on see, et p\u00f5hiseadusriiklus s\u00e4iliks sellisena, nagu me seda tunneme. P\u00f5hiseadus saab sellele kaasa aidata, kuigi mitte \u00fclearu palju. N\u00e4iteks v\u00f5ib luua v\u00f5imaluse k\u00f5rvaldada poliitiline j\u00f5ud, kes soovib s\u00fcsteemi kukutada. Erakonnakeeld oleks \u00fcks v\u00f5imalus. V\u00f5i teha raskeks, et kui selline j\u00f5ud saavutab enamuse, saaks ta p\u00f5hiseaduskohtu t\u00e4ielikult enda kontrolli alla. Sageli valivad sellised j\u00f5ud siiski lihtlabase avaliku p\u00f5hiseaduserikkumise ja selle vastu ei saa p\u00f5hiseadus kuigi palju \u00e4ra teha. Siis s\u00f5ltub k\u00f5ik sellest, kui s\u00fcgavalt on p\u00f5hiseadus elanikkonnas juurdunud \u2013 kas tal on rahva hulgas tegelik toetus v\u00f5i mitte.<\/p>\n Olen ka selles osas skeptiline. Optimism, mis meil oli 1989\/90, kui nii paljud riigid p\u00f6\u00f6rdusid demokraatliku, liberaalse p\u00f5hiseadusriikluse teele, on kadunud. K\u00f5ige parem, mida saaks teha, on hea poliitika. Aga seda on muidugi palju lihtsam \u00f6elda kui teha.<\/p>\n Lugupeetud h\u00e4rra Grimm, t\u00e4nan teid selle vestluse eest.<\/p>\n Madis Ernits on Tallinna \u00fclikooli avaliku \u00f5iguse ja \u00f5igusteooria k\u00fclalisprofessor.<\/p>\n 1 Prof Grimmi Tallinna \u00fclikooli konverentsiettekande ingliskeelne video: Tallinna \u00fclikool, The Law-Politics-Divide and the Current Threats for Liberal Democracy \u2013 Prof. Dieter Grimm<\/a>. \u2013 Youtube 20. IX 2025.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Sirp2026_2_0019__art_r1-1024x590.jpg\")
<\/a><\/p>\n