L\u00f5pusirgele j\u00f5udnud viienda parvlaeva hanke tingimused n\u00e4evad ette, et uue laeva j\u00e4\u00e4klass peab olema v\u00e4hemalt 1B, mis t\u00e4hendab, et see peab suutma l\u00e4bida 60 sentimeetri paksust j\u00e4\u00e4d.<\/p>\n
Samas on praegu kasutusel olevate parvlaevade j\u00e4\u00e4klass 1A ehk see tuleb toime kuni 80 sentimeetri paksuse j\u00e4\u00e4ga. Nagu n\u00e4itab TS Laevade viimase aja praktika, tekib ka sellistel laevadel praeguste j\u00e4\u00e4oludega probleeme.<\/p>\n
\u00dcles\u00f5iduaeg Virtsu-Kuivastu liinil oli neljap\u00e4eval keeruliste j\u00e4\u00e4olude t\u00f5ttu tavap\u00e4rasest pikem ning sama olukord valitseb ka reedel, mil osa v\u00e4ljumisi v\u00f5ivad seet\u00f5ttu hilineda.<\/p>\n
TS Laevade laevandusvaldkonna juht ja juhatuse liige Guldar Kivro \u00fctles ERR-ile, et ehkki viienda parvlaeva l\u00f5plik tehniline lahendus ei ole veel teada, ei pruugi praeguse info kohaselt ja praeguseid j\u00e4\u00e4olusid arvestades plaanitav 1B j\u00e4\u00e4klass sellistes oludes ilma v\u00e4lise abita toime tulla.<\/p>\n
“Lisaks suurendab praegune pressj\u00e4\u00e4 oluliselt laevade energiakulu ning ainult akude pealt s\u00f5ita ei oleks v\u00f5imalik,” t\u00f5des Kivro.<\/p>\n
Nimelt on uue parvlaeva peamiseks j\u00f5uallikaks kavandatud kaldalt laetav ja akudesse salvestatav roheline elekter, kuid eriolukordadeks n\u00e4hakse laevale ette ka biodiislil t\u00f6\u00f6tavad abigeneraatorid.<\/p>\n
Riigilaevastik usub, et madalama j\u00e4\u00e4klassiga laev probleeme ei p\u00f5hjusta. Viienda parvlaeva projektijuht Jorma Kaldasaun m\u00e4rkis, et j\u00e4\u00e4klass 1B vastab Soome-Rootsi j\u00e4\u00e4reeglitele, mis on Eesti reaalseid V\u00e4inamere j\u00e4\u00e4olusid arvesse v\u00f5ttes laeva opereerimiseks sobiv j\u00e4\u00e4klass.<\/p>\n
Kaldasauna s\u00f5nul n\u00e4itas ka transpordiameti 2023. aastal tellitud uuringu l\u00f5pparuanne, et maksimaalne j\u00e4\u00e4 paksus V\u00e4inameres v\u00f5ib vaid \u00fcksikutel, k\u00f5ige raskematel talvedel j\u00f5uda paiguti 60 sentimeetrini ning uuringus esitatud erinevate kliimaprognooside p\u00f5hjal koostatud anal\u00fc\u00fcside kohaselt on sedav\u00f5rd raskete talvede osakaal aastatel 2030\u20132055 vaid kolm protsenti.<\/p>\n
“Uuringus esitatud niinimetatud keskmise talve puhul j\u00e4\u00e4b j\u00e4\u00e4 paksus V\u00e4inameres vahemikku 10-20 sentimeetrit ja sooja talve puhul j\u00e4\u00e4kate V\u00e4inameres puudub,” lisas Kaldasaun.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on viiendale parvlaevale hankes seatud j\u00e4\u00e4klass 1B riigilaevastiku hinnangul piisav, et tagada aastaringne laevaliiklus V\u00e4inameres, kinnitas ta.<\/p>\n
Varasemast n\u00f5udest, et uus laev peaks suutma s\u00f5ita ka vesinikutoitel, on praeguseks siiski loobutud. Riigilaevastiku juhi Andres Laasma s\u00f5nul on laevandusturg n\u00e4idanud, et tehnoloogiline valmidus ei ole veel sealmaal, et reisilaeval vesiniktehnoloogiat sellisel kujul p\u00f5hik\u00fctusena kasutada.<\/p>\n
“Lisaks puudub vesinikule t\u00e4na ka igasugune tarnes\u00fcsteem,” t\u00f5des Laasma.<\/p>\n
Ka tuleb uus parvlaev praegu liinil olevatest v\u00e4iksem, sest kavandatud summa eest nii suurt laeva ei saa. Viies parvlaev peaks mahutama umbes 300 reisijat ja 110 s\u00f5iduautot, samas kui olemasolevate laevade mahtuvus on 650 reisijat ja 150 autot.<\/p>\n
Kuni uue laeva valmimiseni asendab seda Regula<\/p>\n
Viienda parvlaeva liiniletuleku korduva edasil\u00fckkumise t\u00f5ttu tuleb TS Laevadel 55-aastast Regulat miljonite eurode eest remontida, sest just Regula asendab uut parvaeva kuni selle valmimiseni Rohuk\u00fcla\u2013Heltermaa ning Virtsu\u2013Kuivastu liinil.<\/p>\n
See pandi paika regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi ja TS Laevade mandri ja suursaarte vahelise laevaliikluse teenindamise lepingu v\u00e4rskes t\u00e4ienduses. Ministeeriumi kinnitusel osutus Regula k\u00f5ige sobivamaks asenduslaevaks, sest \u00fchtki teist sobivat laeva ei olnud praegu turult leida.<\/p>\n
Leping n\u00e4eb ette, et mandri ja suursaarte vahel Rohuk\u00fcla\u2013Heltermaa ning Virtsu\u2013Kuivastu liinil peavad teenust osutama neli parvlaeva ja vajadusel viies laev.<\/p>\n
TS Laevade juht Indrek Randveer \u00fctles, et uuemat asenduslaeva, mis meie vetesse sobiks, oleks leida \u00e4\u00e4rmiselt keeruline, et mitte v\u00f5imatu.<\/p>\n
“Meil oli paar erinevat varianti Norra poole pealt radaril, m\u00f5nda neist k\u00e4isime isegi vaatamas, aga tundus, et k\u00f5ige sobivam variant selle l\u00fchikese perioodi peale oleks Regula,” selgitas Randveer.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul tuleb Regulal vaadata \u00fcle kogu roolis\u00fcsteem ja teha p\u00e4ris palju keret\u00f6id, et ta l\u00e4biks k\u00f5ik sertifitseerimised. Metallit\u00f6\u00f6d on aga \u00e4\u00e4rmiselt kallid. Nende investeeringute toel s\u00f5idab Regula kuni 2028. aasta l\u00f5puni.<\/p>\n
Laevaehitajad saavad peatselt kutse pakkumus teha<\/p>\n
Riigilaevastiku k\u00e4imasolev viienda parvlaeva hange on j\u00e4rjekorras kolmas, sest esimesed kaks eba\u00f5nnestusid liiga k\u00f5rgete hinnapakkumiste t\u00f5ttu.<\/p>\n
Juunis algatatud uus hange korraldati v\u00f5istleva dialoogi vormis ja see on j\u00f5udnud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste faasi, ehkki esialgu lootis riigilaevastik, et k\u00e4ed uue laeva ehitamiseks l\u00fc\u00fcakse 2025. aasta l\u00f5pus.<\/p>\n
Riigilaevastiku kommunikatsioonijuht Kristel Kask p\u00f5hjendas viibimist asjaoluga, et v\u00f5istlev dialoog on aegan\u00f5udvam hankeliik, samas annab see v\u00f5imaluse laeva ehitamisest huvitatud laevaehitajatega hanke tingimuste ja tehniliste parameetrite osas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada.\u00a0<\/p>\n
“Suures plaanis on senine hankeprotsess kulgenud ootusp\u00e4raselt, kuid tulenevalt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimise iseloomust on protsess paari kuu v\u00f5rra nihkunud,” t\u00f5des Kask.<\/p>\n
Septembri alguses alustas riigilaevastik l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi nelja Euroopa laevaehitajaga. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel osalesid Eesti ettev\u00f5te Baltic Workboats AS koos BLRT-ga, Hollandi laevatehas B.V. Scheepswerf Damen Hardinxveld ning Poola tuntud laevatehased Remontowa Shipbuilding S.A. ja CRIST S.A.<\/p>\n
“Kokku on peetud nimetatud laevatehastega kolm l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste vooru, mille raames on t\u00e4psustatud nii laevaehitust kui ehituslepingut puudutavaid hanke tingimusi,” \u00fctles riigilaevastiku kommunikatsioonijuht.<\/p>\n
Tuleval n\u00e4dalal plaanib riigilaevastik esitada hankes osalevatele laevaehitajatele v\u00e4lja l\u00f5pliku pakkumuste esitamise kutse ning pakkumuste esitamise t\u00e4htaeg on \u00fcks kuu.<\/p>\n
“Lepingusse loodame j\u00f5uda hanke v\u00f5itjaga m\u00e4rtsis-aprillis,” s\u00f5nas Kask. “T\u00e4psem aeg s\u00f5ltub nii pakkumuste sisust kui hanketehniliste toimingutest p\u00e4rast eduka pakkuja v\u00e4ljaselgitamist.”<\/p>\n
Uue laeva ehitusajaks kavandatakse umbes kaks ja pool aastat ja kui k\u00f5ik kulgeb plaanip\u00e4raselt, peaks laev valmima 2028. aasta l\u00f5pus.<\/p>\n
Uue parvlaeva ehituse eelarvepiir on 41,9 miljonit eurot, millest 28 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu energiat\u00f5hususe t\u00f5stmise ja keskkonna m\u00f5jude v\u00e4hendamise toetusfondist ja \u00fclej\u00e4\u00e4nu moodustab Eesti riigi panus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00f5pusirgele j\u00f5udnud viienda parvlaeva hanke tingimused n\u00e4evad ette, et uue laeva j\u00e4\u00e4klass peab olema v\u00e4hemalt 1B, mis t\u00e4hendab,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":86789,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,42892,28,29,19,25,3884,19540,3989,42890,6414,23,24,42655,22,20,42891,30],"class_list":{"0":"post-86788","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jaaklass","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-regionaal-ja-pollumajandusministeerium","24":"tag-regula","25":"tag-riigilaevastik","26":"tag-suursaarte-parvlaevahange","27":"tag-suursaarte-parvlaevauhendus","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-ts-laevad","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viies-parvlaev","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115904773111079112","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86788","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=86788"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86788\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/86789"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=86788"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=86788"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=86788"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}