Arvestades k\u00f5iki asjaolusid, kujunes 2025. aasta \u00fcleilmse aktsiaturu jaoks suhteliselt heaks, seda eriti Euroopas ja Aasia arenevatel turgudel. \u00dchendriikide turg suutis k\u00fcll baasvaluuta v\u00f5rdluses n\u00e4idata Euroopaga sarnast edenemist, kuid dollari kukkumine euro suhtes j\u00e4ttis siinsele investorile sellest alles vaid pisikese osa.<\/p>\n
2026. aastal kujuneb aktsiaturu \u00fcheks oluliseks m\u00f5juriks t\u00f5en\u00e4oliselt Donald Trumpi agressiivne plaan majanduskasvu iga hinna eest kiirendada, isegi kui sellel on hiljem negatiivseid k\u00f5rvalm\u00f5jusid. See v\u00f5ib USA aktsiaturul viia hinnataseme ajutiselt ebaratsionaalselt k\u00f5rgele, millele ilmselt j\u00e4rgneks ka j\u00e4rsk langus. Nagu eelmisel aastal, nii v\u00f5ib kokkuv\u00f5ttes taas v\u00f5idumeheks osutuda Euroopa.<\/p>\n
Eurodes arvestavale investorile kujunes regioonide vaates eelmise aasta edukaimaks turuks Euroopa, kus STOXX 600 indeksi baasil oli v\u00f5imalik teenida \u00fcle 16 protsendi, edestades paari protsendiga ka arenevate turgude indeksit.<\/p>\n
Samas pakkus globaalne aktsiaturg MSCI All Country World indeksi baasil eurodes m\u00f5\u00f5detuna vaid umbes 6-protsendilist ja USA S&P 500 indeks v\u00e4hem kui 3-protsendilist tootlust. Aasta l\u00f5pus tugevnes USA-s surve tehnoloogiasektori aktsiatele, kuna puudus selge arusaam, milline on tehisaru taristusse tehtavate investeeringute tasuvus.<\/p>\n
Kahekiiruseline majandus<\/p>\n
\u00dchendriikide majanduskasv oli 2025. aasta esimeses kolmes kvartalis \u00fcllatavalt tugev, aga seda iseloomustas nn kahekiiruseline taastumine, mille vundament on tegelikult kitsas. Peamiseks kasvumootoriks on olnud agressiivsed investeeringud tehisaruga seotud andmekeskustesse ning tarbimist on hoidnud kasvus eelk\u00f5ige suure sissetulekuga majapidamised.<\/p>\n
\u00dclej\u00e4\u00e4nud USA majandus on aga languse piiril: t\u00f6\u00f6h\u00f5ive kasv on peatunud, tarbijate kindlustunne j\u00e4rsult langenud ja makseh\u00e4ired sagenenud. T\u00f6\u00f6h\u00f5ive ja laiema makropildi n\u00f5rgenemise valguses vajab USA majandus kasvu j\u00e4tkumiseks t\u00e4iendavat tuge nii madalamate intressim\u00e4\u00e4rade kui eelarvestiimuli n\u00e4ol, kuid sellega kaasneb niigi kiire kasvuga sektorite \u00fclekuumenemise oht.<\/p>\n
\u00dcheks 2026. aasta turge m\u00f5jutavaks teguriks saab t\u00f5en\u00e4oliselt Trumpi majandusplaani teine etapp. Kui l\u00f5ppenud aastal oli tegemist teatud m\u00f5ttes \u0161okiteraapiaga, siis t\u00e4navu on arvatavasti tema eesm\u00e4rk kasvatada USA majandust k\u00f5iki vahendeid kasutades. Peamisteks hoobadeks on madalam nafta hind, madalamad intressim\u00e4\u00e4rad ja vajaduse korral ka t\u00e4iendav rahatr\u00fckk.<\/p>\n
Trumpi valmisolekut rakendada agressiivset poliitikat n\u00e4itab ka USA hiljutine Venezuelas toimunud sekkumine, mida v\u00f5ib pidada katseks suruda nafta hinda \u00e4\u00e4rmuslike meetoditega alla. On \u00fcpris t\u00f5en\u00e4oline, et ka f\u00f6deraalreserv peab tugeva poliitilise surve all j\u00e4rele andma ja k\u00e4rpima intressim\u00e4\u00e4ra seni lubatust rohkem. Kui rahapakkumine hakkab kiiresti kasvama, siis v\u00f5ivad USA aktsiahinnad kerkida hoogsalt ebaratsionaalselt k\u00f5rge tasemeni, mis teisest k\u00fcljest toob kaasa j\u00e4rsu kukkumise riski.<\/p>\n
Kulla kallinemine kui hoiatus<\/p>\n
Trumpi arvatava strateegia probleem seisneb selles, et kunstlikult madalad intressim\u00e4\u00e4rad ja v\u00f5imalik rahatr\u00fckk eelarve puuduj\u00e4\u00e4gi finantseerimiseks toovad tavap\u00e4rase majandusmudeli j\u00e4rgi kaasa t\u00f5sised k\u00f5rvalm\u00f5jud. L\u00f5puks v\u00f5ib selline majanduse \u201epumpamine\u201c viia USA dollari<\/a> olulise n\u00f5rgenemiseni ja uue inflatsioonilaine tekkeni.<\/p>\n Kulla hinna t\u00f5us on selge hoiatus, et turud ootavad rahatr\u00fcki abil rahastatud riigiv\u00f5la kuhjumise valusat l\u00f5ppu. On k\u00fcll v\u00f5imalus, et tehisaru toel saavutatav tootlikkuse h\u00fcppeline kasv viib teistsuguse tulemuseni, kuid suurema t\u00f5en\u00e4osusega tuleb priiskamise eest siiski kr\u00f5bedat hinda maksta.<\/p>\n Euroopa on taas v\u00f5itja?<\/p>\n President Trump kujundab kaudselt ka Euroopa majanduse k\u00e4esoleva aasta v\u00e4ljavaadet. Loodetavasti m\u00f5istavad Euroopa poliitikud \u00fcksmeelselt, et Trumpi uus geopoliitiline reaalsus j\u00e4tab siinse kontinendi haavatavasse seisu. Selle s\u00f5numi toovad kohale n\u00e4iteks USA sekkumised Venezuelas ja Gr\u00f6\u00f6nimaal.<\/p>\n Seet\u00f5ttu ei ole Euroopal muud valikut kui investeerida j\u00f5uliselt valdkondadesse, mis on geopoliitilise ja majandusliku s\u00f5ltumatuse seisukohalt kriitilised: alates kaitse- ja tehnoloogiat\u00f6\u00f6stusest ning l\u00f5petades energia ja loodusvaradega. Tegelikult on nendesse valdkondadesse investeerimise buum juba k\u00e4ivitunud. Eeldusel, et poliitiline tahe p\u00fcsib, v\u00f5ib Euroopa majanduse taastumine kujuneda \u00dchendriikide omast kestvamaks.<\/p>\n Tuleb olla valmis h\u00fcplikuks s\u00f5iduks<\/p>\n Kui USA-s rakendub eelkirjeldatud stsenaarium, siis v\u00f5ib sealset aktsiaturgu oodata ees s\u00f5it t\u00f5elistel Ameerika m\u00e4gedel. Aasta algus v\u00f5ib tulla konarlik, kuid aasta edenedes ootab turg j\u00e4rjest enam toetust nii intressik\u00e4rbetelt kui ka eelarvestiimulitelt. Kui Trump saavutab oma eesm\u00e4rgid, siis v\u00f5ib j\u00e4rgneda m\u00e4rksa hoogsam t\u00f5us \u2013 aga l\u00f5puks tulevad makromajanduslikud k\u00f5rvalm\u00f5jud, mis buumi peatavad.<\/p>\n Teisalt on Euroopa alles pikema investeerimists\u00fckli algfaasis. N\u00f5rgenev dollar t\u00e4hendaks, et dollarites m\u00f5\u00f5detuna ei pruugi USA turg kogeda suurt kukkumist, kuid eurodes m\u00f5\u00f5detuna on Euroopa turul taas hea v\u00f5imalus \u00dchendriike aasta l\u00f5ikes edestada.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (7)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arvestades k\u00f5iki asjaolusid, kujunes 2025. aasta \u00fcleilmse aktsiaturu jaoks suhteliselt heaks, seda eriti Euroopas ja Aasia arenevatel turgudel.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":86652,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[9015,131,68,130,37,33,35,34,36,112,780,2709,463,325,6941,462],"class_list":{"0":"post-86796","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-aktsiaturud","9":"tag-ari","10":"tag-bors","11":"tag-business","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa","18":"tag-investeerimine","19":"tag-seb","20":"tag-trump","21":"tag-usa","22":"tag-usa-dollar","23":"tag-usa-president"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115904808415717943","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86796","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=86796"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86796\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/86652"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=86796"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=86796"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=86796"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}