Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on kirja\u00adkeele normi alus \u00d5S\u00a02025, nii et sellele saavad toetuda k\u00f5ik, kes soovivad kirjutada korrektses kirjakeeles. Viimastel aastatel on aga kerkinud \u00fcles k\u00fcsimus, kas kirjakeelt on vaja \u00fcldse normida, kuna nagunii eksitakse paljude s\u00f5nade \u00f5igekirja vastu. V\u00f5ib-olla just seet\u00f5ttu on uude \u00d5Si lisatud ka eesti keele \u00f5igekirja p\u00f5hireeglid: inimene vaatab s\u00f5nastikust s\u00f5na eri vorme ja siis otsustab reeglite p\u00f5hjal, missugust vormi kasutada. N\u00e4iteks m\u00e4rks\u00f5na taas kord juures v\u00f5ib n\u00e4ha s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena taaskord ja taaskordselt ning selgitust \u201eM\u00e4\u00e4rs\u00f5na kirjutatakse harilikult muudest s\u00f5nadest lahku (taas kord), kuid kindlate liits\u00f5nade analoogial (nt m\u00f5nikord) on v\u00f5imalik ka kokkukirjutus (taaskord)\u201c. Keelekaugele inimesele j\u00e4\u00e4bki mulje, et kirjuta, kuidas tahad. Seevastu \u00d5S\u00a02018 (ja ka varasemad \u00d5Sid) annab selge soovituse: \u201et`aas k`ord, hrl parem taas. Taas+kordne, parem j\u00e4rjekordne. {Taas+kordselt} \u2013> taas\u201c. Loomulikult ei ole tegemist siin \u00f5igekeelsusk\u00fcsimusega, nagu viitab EKI teatmik1, vaid heakeelsussoovitusega. Kas heakeelsusel ongi enam t\u00e4htsust? Eesti Keele Instituut on v\u00f5rdsustanud n\u00e4iteks ka halduskeele ja kantseliidi.<\/p>\n
\u00dcks koht, kus aga \u00f5igekirja mittetundmine v\u00f5ib inimesele saatuslikuks saada, on muidugi eesti keele riigi\u00adeksam. Seejuures on g\u00fcmnaasiumi eesti keele riigieksam olnud seni ainus eksam, kus \u00f5pilaste kasutuses on eksami ajal umbes tuhat lehek\u00fclge spikrit. Nimelt v\u00f5ivad \u00f5pilased eksamil kasutada \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamatut. P\u00f5hikooli eesti keele eksamil pole seda seni veel kasutada lubatud. Uue \u00d5Si ilmumisega on koolid probleemi ees: \u00d5S\u00a02018 eksemplare enam seaduse j\u00e4rgi kasutada ei tohi, sest kirja\u00adkeele normi alus on just uusim \u00d5S. Seega peavad koolid hakkama kibekiiresti vaatama, kust saada raha uue \u00d5Si jaoks, et tagada \u00f5pilastele selle kasutamise v\u00f5imalus. Varasemate eksamitega v\u00f5rreldes on aga tekkinud uus olukord. Nagu eespool \u00f6eldud, on \u00d5S\u00a02025s ka \u00f5igekirjareeglid, mida seni \u00d5Sides ei ole olnud. \u00d5igekirjareeglid panevad aga k\u00fcsim\u00e4rgi alla eksami \u00fche eesm\u00e4rgi: anda \u00f5pilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile v\u00f5imalikult objektiivset ja v\u00f5rreldavat tagasisidet \u00f5ppimise ja \u00f5petamise tulemuslikkuse kohta. Kui \u00f5pilane v\u00f5ib eksami ajal reegleid lugeda ja kasutada, siis ei saada teada, kui tulemuslikult on ta \u00f5ppinud v\u00f5i \u00f5petaja teda \u00f5petanud.<\/p>\n
Juba mitmendat aastat katsetatakse ka e-eksamitega ning need on olnud seotud hoopis S\u00f5naveebi kasutamisega. \u00d5iguskantsler on nimetanud seda \u00f5pilaste \u00f5iguste rikkumiseks, sest kirjakeele normi alus on \u00d5S, S\u00f5naveebi eesm\u00e4rgid aga teised. Haridus- ja teadusministeerium on kinnitanud \u00f5iguskantslerile, et \u201ee-eksamil antakse \u00f5pilastele ligip\u00e4\u00e4s ainult \u00d5S-ile, S\u00f5naveebi laiemat vaadet ei kuvata\u201c2. \u00d5Si veebiversiooni avamisel aga n\u00e4eme, et see on S\u00f5naveebi \u00fcks osa. Kui veebi-\u00d5Sist otsida m\u00f5nda s\u00f5na, mida seal pole, ilmub ekraanile teade \u201e\u00d5Sis on v\u00e4iksem valik s\u00f5nu kui S\u00f5naveebis. Proovi otsida S\u00f5naveebist\u201c ja viibki link otse S\u00f5naveebi. Kuigi EKI toob v\u00e4lja, et S\u00f5naveeb ja \u00fchends\u00f5nastik on kirjakeele normiga vastavuses3, esineb seal siiski palju probleeme (vt nt Uno Liivaku artiklit \u201eS\u00f5naveebist nii ja naa\u201c4) ning see v\u00f5ib ajada \u00f5pilased segadusse: mida j\u00e4rgida, mida mitte? Kuna \u00d5Si veebilehelt on v\u00e4ga lihtne S\u00f5naveebi sattuda, ei saa v\u00e4listada, et eksamipinges nii ka tahtmatult juhtub.<\/p>\n
R\u00f5\u00f5mustan siiski uue \u00d5Si ilmumise \u00fcle \u2013 kooli\u00f5petuses saab endiselt toetuda kirjakeele normile. Samuti loodan, et j\u00e4tkuvad arutelud heakeelsuse \u00fcle. Edaspidi v\u00f5iks keskenduda s\u00f5nade esinemissageduse asemel rohkem s\u00f5numi selgusele, mille muu hulgas tagab ka s\u00f5na t\u00e4pne kasutus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on kirja\u00adkeele normi alus \u00d5S\u00a02025, nii et sellele saavad toetuda k\u00f5ik, kes soovivad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":876,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,10694,6460],"class_list":["post-86815","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-helin-puksand","tag-os"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115904894867481699","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86815","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=86815"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/86815\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/876"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=86815"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=86815"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=86815"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}