Eesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat ilmub 2025. aasta detsembris ja see on kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. \u00d5S 2025-st leiab uusi eesti keele s\u00f5nu ning seal on uusim info s\u00f5nade k\u00e4\u00e4namise, p\u00f6\u00f6ramise ja \u00f5igekirja kohta.<\/p>\n
“Avaldame \u00d5S-i paralleelselt nii veebis kui ka paberil \u2013 m\u00f5lema sisu on identne ning veebi-\u00d5S-i sisu p\u00fcsib samuti muutumatul kujul. Paberv\u00e4ljaanne l\u00e4heb tr\u00fckki oktoobri l\u00f5pus,” lausus eesti keele instituudi (EKI) t\u00e4nap\u00e4eva eesti keele osakonna juhataja Sirli Zupping.<\/p>\n
Zupping \u00fctles, et paber-\u00d5S-i suurus ja lehek\u00fclgede arv on \u00fcsna samasugune eelmise \u00d5S-iga. Veebi-\u00d5S-i teeb EKI kasutajate jaoks k\u00e4ttesaadavaks omaette veebilehel.\u00a0<\/p>\n
Zuppingu s\u00f5nul on uue \u00d5S-i paksus 12 sentimeetrit. “Enam paksemat raamatut pole Eestis v\u00f5imalik k\u00f6ita,” selgitas ta.<\/p>\n
Zupping kirjeldas, et uue \u00d5S-i koostamine on olnud tore t\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6r\u00fchm \u00e4ge. “Seal olid nii varasemad t\u00f6\u00f6tajad, kuid lisatud olid ka need, kes \u00fchends\u00f5nastikku koostavad. Kokku 18 inimest, kel oli v\u00e4ga k\u00f5rge t\u00f6\u00f6eetika,” s\u00f5nas Zupping.<\/p>\n
Uus \u00d5S tuleb v\u00f5imalikult sarnane eelmistega, kuid sisu poolest loomulikult uuenenuna. Kokku tegi emakeele seltsi keeletoimkond k\u00fcmme otsust kirjakeele normi kohta.<\/p>\n
Uue \u00d5S-i j\u00e4rgi on normikohane kirjutada araabia number\u00a0ka suure algust\u00e4hega \u2013 Araabia number, niisamuti ka araabia maad\u00a0ja Araabia maad. Senise k\u00e4sitluse kohaselt viidati suurt\u00e4helise t\u00e4iends\u00f5naga Araabia \u00fcksnes Araabia poolsaarele ja enamikul juhtudel oli normingukohane kirjutada kohanimeline t\u00e4iends\u00f5na araabia\u00a0v\u00e4ikese t\u00e4hega (n\u00e4iteks araabia maad).<\/p>\n
Normikohane on r\u00f6\u00f6pne k\u00e4\u00e4namine n\u00e4iteks j\u00e4rgmistel s\u00f5nadel: \u00f5udne, \u00f5udse \/ \u00f5udne, \u00f5udsa; viis, viit \/ viis, viite; kuus, kuut \/ kuus, kuute.\u00a0<\/p>\n
Sobivad kirjakujud on nii gala kui ka gaala ning nii karate kui ka karatee.\u00a0<\/p>\n
Omaduss\u00f5na\u00a0rikas\u00a0puhul on normingukohased nii n\u00f5rgaastmelised (rikast, rikastes) kui ka tugevaastmelised vormid (rikkat, rikkates). Nimis\u00f5na rikas\u00a0k\u00e4\u00e4ndub \u00fcksnes n\u00f5rgaastmelise seitsmenda t\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi (rikas : rikka\u00a0: rikast).<\/p>\n
“Oluline on ka lisada, et k\u00f5ik uued otsused ja t\u00e4iendused \u00d5S-is ja EKI \u00fchends\u00f5nastikus annavad keelekasutajaile v\u00f5imalusi juurde, mitte ei keelusta varasemat,” s\u00f5nas Zupping.<\/p>\n
Uusi s\u00f5nu uues \u00d5S-is on umbes 1500. Nende hulgas on n\u00e4iteks digistress, riigikaitsemaks, \u00fcleminekukool, hajatootmine, \u00f5piamps, vegeburger, kliima\u00e4revus, m\u00fckoplast. “Nagu n\u00e4ha, on uued s\u00f5nad eesti keeles enamasti liits\u00f5nad,” s\u00f5nas Zupping.<\/p>\n
Uude \u00d5S-i mahtus umbes 60 000 m\u00e4rks\u00f5na. Kogu infot eesti keele s\u00f5nade kohta esitab EKI \u00fchends\u00f5nastik s\u00f5naveebis, mida EKI t\u00e4iendab pidevalt. \u00dchends\u00f5nastik on uue \u00d5S-i ja kirjakeele normiga koosk\u00f5las.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti \u00f5igekeelsuss\u00f5naraamat ilmub 2025. aasta detsembris ja see on kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. \u00d5S 2025-st…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8684,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,6058,34,36,31,32,21,28,29,19,6462,6463,6459,6460,25,6461,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-8683","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-keele-instituut","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-oigekeelsus","23":"tag-oigekeelsusnorm","24":"tag-oigekeelsussonaraamat","25":"tag-os","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-sonaveeb","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8683","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8683"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8683\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8684"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8683"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8683"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8683"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}