Meil k\u00fcll toredad lugevad noored, aga nende suhe eesti kirjandusega ja seel\u00e4bi kogu eesti kultuuriga on ebam\u00e4\u00e4rane, m\u00e4rgib Maarja Vaino Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
30. jaanuaril on tulekul eesti kirjanduse p\u00e4ev ning \u00fchel p\u00e4eval on p\u00f5hjust m\u00f5elda eesti kirjanduse, kirjandus\u00f5ppe ja eesti kirjanike \u00fcle tavap\u00e4rasest rohkem. Kui omal ajal oli k\u00f5hklejaid, kas sellist t\u00e4htp\u00e4eva on vaja, siis n\u00fc\u00fcdseks on selge, et p\u00e4eva t\u00e4histatakse suurima r\u00f5\u00f5muga ning lausa oodatakse pikisilmi.<\/p>\n
Selle sooja vastuv\u00f5tu k\u00f5rval on huvitav vaadata hiljutist lugemisuuringut, millest selgus nii m\u00f5ndagi \u00fcllatavat.<\/p>\n
Ootusp\u00e4rane on see, et 1\/3 lugejatest on 50+ vanuses naised. Ent peaaegu sama suur on lugejate hulk 15\u201324-aastaste hulgas. See \u00fcllatas, sest levinud arvamuse kohaselt noored ei armasta lugeda. K\u00f5ige nigelamad lugejad on vanuses 35\u201349. Just see vanusegrupp, kellel meie \u00fchiskonnas on k\u00f5ige rohkem m\u00f5ju ja v\u00f5imu. V\u00f5imalik muidugi, et pere, t\u00f6\u00f6 ja muu k\u00f5rvalt lihtsalt ei j\u00e4\u00e4 aega lugeda. Ja selle juurde j\u00f5utaksegi tagasi k\u00f5rgemas vanuses.<\/p>\n
Eesti kirjanduse p\u00e4eva valguses v\u00f5iks meid aga isegi rohkem kui lugemise aktiivsus huvitada see, mida ikkagi loetakse. Eriti noorte hulgas. Lugemisuuringust tuleb v\u00e4lja, et 15\u201324-aastaste seas on ainult umbes 1\/3 neid, kes loevad eesti keeles. Teine kolmandik loeb inglise keeles ja kolmas kolmandik m\u00f5lemas keeles.<\/p>\n
Mida sellest j\u00e4reldada? V\u00f5ib enam-v\u00e4hem kindel olla, et inglise keeles ei loeta v\u00f5\u00f5rkeelde t\u00f5lgitud eesti kirjandust. Aga needki, kes loevad eesti keeles, ei pruugi lugeda eesti kirjandust. Niisiis on meil k\u00fcll toredad lugevad noored, aga nende suhe eesti kirjandusega ja seel\u00e4bi kogu eesti kultuuriga on ebam\u00e4\u00e4rane.<\/p>\n
Kui v\u00f5\u00f5randunuks v\u00f5ib \u00e4\u00e4rmuslikematel juhtudel oma kultuuri suhtes v\u00f5ib muutuda, ilmneb vahel n\u00e4iteks m\u00f5ne noorega tehtud intervjuust, kus rohkem muretsetakse globaalsete protsesside kui Eesti ja tema rahva kohaliku k\u00e4ek\u00e4igu p\u00e4rast. R\u00e4\u00e4kimata ideedest nagu Eesti dekoloniseerimine ja valge inimese s\u00fc\u00fc, mille tuim \u00fclev\u00f5tmine L\u00e4\u00e4ne-Euroopa koloniaalkultuuridelt ajab Eesti ajalugu tundvat inimest samaaegselt nii naerma kui ka nutma. Ent r\u00e4\u00e4gib ometigi \u00fchem\u00f5tteliselt, et suhe oma rahvuskultuuriga on n\u00f5rk v\u00f5i puudub \u00fcldse ning omaks on v\u00f5etud kellegi teise vaatenurk.<\/p>\n
“Noorte kaugenemine eesti kultuurist on v\u00e4hese s\u00fcndivuse k\u00f5rval meie k\u00f5ige suurem tulevikuoht kultuurrahvana.”<\/p>\n
Nii et v\u00f5ime k\u00fcll r\u00f5\u00f5mustada, et noored loevad, kuid haridusliku ja kultuurilise j\u00e4rjepidevuse seisukohast ei pruugi see \u00f5ieti midagi t\u00e4hendada. Seet\u00f5ttu on just eesti kirjanduse p\u00e4eva eel paslik meenutada, et loetaks eesti kirjandust. T\u00fcvitekste niikuinii, aga ka v\u00e4rsket, kaasaegset eesti kirjandust. Sest noorte kaugenemine eesti kultuurist on v\u00e4hese s\u00fcndivuse k\u00f5rval meie k\u00f5ige suurem tulevikuoht kultuurrahvana.<\/p>\n
Teame, et v\u00f5\u00f5rsile kolinud perekonnad sulanduvad umbes kolme p\u00f5lvkonna jooksul teise kultuuri. See on \u00fcldjuhul v\u00e4ltimatu. Aga v\u00f5\u00f5rasse kultuuri sulandumine v\u00f5ib toimuda ka meie oma kodumaa pinnal, kui kultuurikokkupuuted on valdavalt v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu. Ja nad on, sest sotsiaalmeedias ollakse niikuinii suurem osa ajast mitte-Eestis. Kui lisandub inglise keeles v\u00f5i valdavalt t\u00f5lkekirjanduse lugemine, siis kus see Eesti ennast noortele ilmutab? Kultuur elab k\u00f5ige selgemini keeles ja meie keele ja m\u00e4lu parim kandja on eesti kirjandus.<\/p>\n
Sellep\u00e4rast on j\u00e4tkuvalt t\u00e4iesti arusaamatu, mida m\u00f5eldakse haridus- ja teadusministeeriumis, kus koolide \u00f5ppek\u00e4ikude uuendatud juhendis ei muudetud \u00e4ra n\u00f5uet, et nende korraldamisel ei tohi lapsevanematelt raha k\u00fcsida. Tasuta \u00f5ppek\u00e4igu peab tagama kool, kus tuleb senisest “targemini majandada”, lisatoetust pole riigilt loota.<\/p>\n
See on t\u00e4iesti kultuurivaenulik hoiak, millega teadlikult ja tahtlikult v\u00f5\u00f5randatakse noori eesti kultuurist. Siiani ju k\u00f5ik toimis. Aga otsus j\u00e4tta kooli \u00fclesandeks k\u00f5igi muuseumide, etenduste, kontsertide jt \u00f5ppek\u00e4ikude rahastamine on lihtsalt eluv\u00f5\u00f5ras ja v\u00f5iks \u00f6elda ka, et lausa \u00f5el. Kannatajad on lapsed ning eesti rahvuskultuur, millega lapsed hakkavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hem kokku puutuma. Kardan, et neid otsuseid teevad inimesed vanuses 35\u201349, kes ise on lugemisest loobunud.<\/p>\n
Ajas, mil iga p\u00e4ev r\u00e4\u00e4gitakse aina s\u00fcvenevatest vaimse tervise h\u00e4iretest noortel, v\u00f5iks teadvustada, et kultuuriline kuulumistunne on selles \u00e4revas maailmas \u00fcks tugisammas, mis aitab noorel oma minapildiga paremini toime tulla. Kui seda kuulumistunnet ei paku meie kultuur, siis leitakse see mujalt.<\/p>\n
Imelik k\u00fcll, kuidas just seda kuulumistunnet ehitama pidav ministeerium tegeleb hoogsalt kultuurilise turvatunde l\u00f5hkumisega. Haridusminister Kristina Kallas on k\u00fcll lahkelt lubanud j\u00e4tta eestlastele kandle ja pastlad, aga tundub, et \u00e4kki ei j\u00e4\u00e4 sedagi.<\/p>\n
Saabuva eesti kirjanduse p\u00e4eva puhul v\u00f5iksime eesti kirjandust lugedes m\u00f5elda sellegi \u00fcle, mis on see, mis teeb meist eestlased.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n