Venezuela presidendi Maduro vangistamise j\u00e4rgselt kinnitas Trump Ladina-Ameerikas oma m\u00f5juv\u00f5imu, n\u00e4itamaks, et regioon asub endiselt USA m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris. Trumpi pealtn\u00e4ha \u00f5ilis v\u00f5itlus narkokartellide ja diktaatori vastu on pannud aga maailma, eesotsas L\u00f5una-Ameerikaga, olukorda alalhoidlikult j\u00e4lgima.<\/p>\n
Alates Trumpi teise administratsiooni ametisse astumisest on USA L\u00f5una-Ameerika piirkonnas j\u00f5uliselt tegutsenud. Mehhiko lahe \u00fcmbernimetamine Ameerika laheks v\u00f5is olla lihtsalt kurioosum. Sellele lisaks on Trump korraldanud<\/a> r\u00fcnnakuid v\u00e4idetavate narko\u00e4rimeeste paatide vastu Kariibi merel ning sekkunud Hondurase ja Argentina valimistesse. Tollide, sanktsioonide ja s\u00f5jalise j\u00f5u abil on ta pidevalt survestanud<\/a> Ladina-Ameerika juhte, et saavutada oma administratsiooni eesm\u00e4rke: v\u00f5itlus narko\u00e4ri vastu, immigratsiooni peatamine ja strateegiliste loodusvarade kindlustamine.<\/p>\n L\u00f5una-Ameerika kaks leeri<\/p>\n Maduro kinni nabimine vallandas ladinlastes vastandlikke reaktsioone, mis jagas mandri kahte leeri. Sellal kui parempoolsed liidrid Trumpi tegevust takka kiidavad, on vasakpoolsed \u00e4revad ja mures rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00e4rast. Aina enam s\u00fcveneb hirm USA j\u00e4rgmiste ettearvamatute sammude ees.<\/p>\n Ameerika liitlased Argentinas, Ecuadoris, T\u0161iilis, El Salvadoris, Panamas ja Paraguays, vastupidi, t\u00e4histasid uudist Maduro kukutamisest. Argentina president Javier Milei postitas X-i napis\u00f5nalise s\u00f5numi: \u201cVabadus edeneb! Elagu vabadus, neetud k\u00fcll!\u201d ning kinnitas oma seisukohta m\u00f5tteavaldusega, et narkoterroristliku ja verise diktatuuri kaasosalised on olnud L\u00f5una-Ameerika v\u00e4hkkasvaja. Ka teised Ladina-Ameerika parempoolsed juhid n\u00e4itasid \u00fcles USAle poolehoidu. Ecuadoris esitas konservatiivne president Daniel Noboa karmi hoiatuse k\u00f5igile Hugo Ch\u00e1vezi ideede (Maduro eelk\u00e4ija) j\u00e4rgijatele: \u201cTeie struktuur variseb \u00fcle kogu mandri kokku.\u201d T\u0161iilis tervitas \u00e4sja valitud parem\u00e4\u00e4rmuslik president Jos\u00e9 Antonio Kast USA r\u00fcnnakut kui \u201csuurep\u00e4rast uudist.\u201d<\/p>\n See-eest teised Ladina-Ameerika riigid, n\u00e4iteks Brasiilia, Kuuba, Uruguay, Kolumbia ja Mehhiko m\u00f5istsid \u00dchendriikide presidendi tegevuse hukka. Mehhiko president Claudia Sheinbaum m\u00e4rkis, et \u201c\u00fchepoolne tegevus ja sissetung ei vii rahu ega arenguni\u201d. Brasiilia president Luiz In\u00e1cio Lula da Silva s\u00f5nul \u00fcletasid Venezuela territooriumil toimunud pommir\u00fcnnakud t\u00e4ieliku vastuv\u00f5etamatuse piiri. Kolumbia president Gustavo Petro s\u00f5nul j\u00e4lgib tema riik olukorda oma naaberriigis s\u00fcgava murega.<\/p>\n Maduro langus tekitas t\u00e4navaproteste nii Kuubas kui Uruguays ning kriitilisel toonil v\u00f5ttis s\u00f5na ka T\u0161iili ametist lahkuv president. Isegi m\u00f5ned Trumpi liitlased reageerisid ebakindlalt. Tavaliselt Trumpi tugevalt toetav El Salvadori president Nayib Bukele oli kummaliselt vaikne ning ei juubeldanud samamoodi nagu tema kolleegid. Boliivias kiitis uus konservatiivne president Rodrigo Paz k\u00fcll Maduro v\u00f5imult eemaldamist, kuid r\u00f5hutas, et olukorra lahendus peab p\u00f5hinema valimistulemuste austamisel.<\/p>\n Need, kes \u201cUSA ideoloogiat\u201d ei jaga, said sel n\u00e4dalavahetusel hoiatuse. Trump \u00fctles, et Kuuba kommunistlik valitsus n\u00e4ib olevat valmis langema. Samuti r\u00fcndas ta Sheinbaumi suutmatust Mehhiko kartellide vastu v\u00f5idelda, \u00f6eldes, et \u201cMehhikoga tuleb midagi ette v\u00f5tta\u201d, kordas s\u00fc\u00fcdistusi, et Kolumbia Petrole \u201cmeeldib kokaiini valmistada\u201d ja hoiatas, et \u201cta ei tee seda enam kaua.\u201d K\u00fcsimusele, kas USA peaks l\u00e4bi viima s\u00f5jalise operatsiooni Kolumbias, vastas ta: \u201cK\u00f5lab h\u00e4sti.\u201d<\/p>\n Venezuela operatsiooni m\u00f5ju l\u00e4hiriikidele<\/p>\n Kolumbia<\/p>\n Kuigi Kolumbia on olnud viimased aastak\u00fcmned USA oluline liitlane v\u00e4ljaspool NATO-t ja Euroopa Liitu (EL), on Trumpil praeguse president Gustavo Petroga j\u00e4ised suhted. Riigipead on vaielnud sotsiaalmeedias teravalt Iisraeli-Gaza s\u00f5ja, Trumpi migratsioonipoliitika ja Kariibi mere narkolaevade vastu suunatud r\u00fcnnakute \u00fcle. Trump on nimetanud<\/a> Petrot \u201crahvusvaheliseks narkoliidriks\u201d.\u00a0<\/p>\n Maduro arreteerimise sarnast operatsiooni Petro vastu Trump t\u00f5en\u00e4oliselt ei kavatse, kuna erinevalt Madurost on Petro demokraatlikult valitud. Siiski kardab Kolumbia, et kui juba praegu elab riigis ligi kolm miljonit Venezuela immigranti, paneb ebakindlus riigi tuleviku suhtes neid vaid juurde tulema.\u00a0<\/p>\n Euroopa Liit on aastak\u00fcmneid olnud Kolumbia suurim v\u00e4lisinvestor ning kavatseb sellel eelarveperioodil panustada \u00fcle 100 miljoni euro<\/a>, et aidata enam kui pool sajandit kestnud relvastatud konflikti j\u00e4rel integreerida Kolumbia vasakpoolsesse sissiorganisatsiooni FARC kuulunud endisi v\u00f5itlejaid \u00fchiskonda. Kuna Br\u00fcsseli jaoks on olnud Kolumbia stabiilsus \u00fcks t\u00e4htsamaid projekte Ladina-Ameerikas, t\u00e4hendaks Trumpi \u201cDonroe doktriinist\u201d tingitud v\u00f5imalik ebastabiilsus EL-ile mitte ainult tohutut majanduslikku kahju, vaid ka aastatepikkuse diplomaatilise ja humanitaart\u00f6\u00f6 kokkuvarisemist.<\/p>\n Mehhiko ja Kuuba\u00a0<\/p>\n Mehhiko suhted USA-ga pole nii kokkup\u00f5rgetest tulvil, kuna president Claudia Sheinbaum on Washingtoni survele j\u00e4rele andnud. President on loobunud eelk\u00e4ija leebest joone\u00adst ja asunud karmile kursile narkokartellide vastu. Arreteeritud on tuhandeid inimesi ning kiirendatud on kartelli liikmete v\u00e4ljaandmist USA-le. Koos rangema piirikontrolli ja Hiina-vastaste tollidega on see Mehhiko teadlik samm USA majandussanktsioonide v\u00e4ltimiseks.<\/p>\n Arvestades seda, et Mehhiko on ka USA suurim kaubanduspartner, muudaks otsene r\u00fcnnak Mehhikole kulud Washingtonile v\u00e4ga suureks. Siiski on USA Sheinbaumi osas kriitiline, sest Mehhiko on otsustanud toetada Kuuba re\u017eiimi k\u00fctusega. Kui USA peaks sundima Mehhikot ja Venezuelat abi saatmist l\u00f5petama, satub Kuuba keerulisse olukorda.\u00a0<\/p>\n Brasiilia<\/p>\n Brasiilia suurimaks julgeolekumureks on kasvav r\u00e4ndesurve ning organiseeritud kuritegevuse laienemine Amazonase piirkonnas. Kuna Venezuela j\u00f5ugud teevad tihedat koost\u00f6\u00f6d Brasiilia kuritegelike r\u00fchmitustega, tegutsedes uimastite ja ebaseadusliku kulla salakaubaveo ning relva- ja inimkaubandusega, v\u00f5ib Venezuela edasine destabiliseerumine suurendada ohtu, et v\u00e4givald kandub ka \u00fcle Brasiilia piiride.<\/p>\n Taas\u00e4ratatud m\u00e4lestused USA sekkumispoliitikast\u00a0<\/p>\n Trump on nimetanud<\/a> oma uue poliitika Monroe doktriini j\u00e4rgi \u201cDonroe doktriiniks\u201d, mille kohaselt on USA-l \u00f5igus sekkuda L\u00f5una-Ameerika poliitikasse nii, nagu heaks arvab. Trumpi avalike p\u00f6\u00f6rdumiste j\u00e4rgi huvitab riigipead rohkem Venezuela nafta kui demokraatia ise. Demokraatia levitamise ja kommunismi piiramise asemel on USA fookus hoopis energiaressurssidel. \u201cMeie eesm\u00e4rk on, et meid \u00fcmbritseksid eluj\u00f5ulised ja edukad riigid, kus lastakse naftal vabalt voolata,\u201d \u00fctles<\/a> Trump Air Force One\u2019i pardal ajakirjanikele.\u00a0<\/p>\n Ameerika huvide prioriteetsust kinnitab Trumpi surve Venezuela uuele ajutisele presidendile, endisele asepresidendile Delcy Rodr\u00edguezile. Viimane peab alluma Washingtoni diktaadile v\u00f5i jagama Maduro saatust. 7. jaanuaril s\u00f5lmitud kokkuleppega haaras USA kontrolli kogu Venezuela naftaturustuse \u00fcle, j\u00e4ttes tulude jaotamise Valge Maja otsustus\u00f5igusesse. Veelgi enam \u2013 naftadollarite eest Venezuelale soetatavad kaubad peavad olema rangelt Ameerika p\u00e4ritolu, muutes riigi sisuliselt USA majanduslikuks m\u00f5jusf\u00e4\u00e4riks.<\/p>\n Eluj\u00f5uline ja edukas Venezuela tuleks kasuks k\u00f5igile piirkonna riikidele. Venetsueellased on unistanud kaua hetkest, mil riiki 2013. aastast valitsenud Maduro, kelle v\u00f5imu iseloomustasid omavolilised vahistamised, piinamine ja kohtuv\u00e4lised hukkamised, l\u00f5puks lahkub. Viimase k\u00fcmnendi majanduskrahh on p\u00f5hjustanud Venezuelale tohutuid kulusid, alates kaotatud kaubanduspartneritest kuni miljoniteni p\u00f5genikeni Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas \u2013 veerand elanikkonnast, kes riigist meeleheitel lahkus. Maduro valitsemisajal kahanes SKP 70-80 protsenti ning\u00a0 nafta tootmine langes peaaegu samas taktis.\u00a0<\/p>\n Kolumbia, Peruu, T\u0161iili ja teised L\u00f5una-Ameerika riigid on kandnud selle humanitaarkriisi r\u00e4ngimat koormat. Venezuela majanduse kiire \u00fclesehitamine ja p\u00f5genikevoolu l\u00f5ppemine oleks Ladina-Ameerikale vaieldamatu kergendus. Siiski on oht, et kui Venezuela stabiliseerub kiiresti,\u00a0 kinnitaks see Trumpi uskumust, et s\u00f5jaline sundimine toimib, ning julgustaks Washingtoni seda mudelit mujalgi kordama.<\/p>\n USA-st s\u00f5ltumatuks?<\/p>\n Uue tegelikkusega silmitsi seistes kardavad mitmed Ladina-Ameerika valitsused, et v\u00f5ivad\u00a0 Washingtonist liigselt s\u00f5ltuvusse sattuda. Vastukaaluks USAle viljelevad paljud neist majanduslikku koost\u00f6\u00f6d Hiinaga.\u00a0Enam kui kaks aastak\u00fcmmet on Peking arendanud tihedaid sidemeid<\/a> sealse piirkonnaga, eesotsas Peruu, Brasiilia ja Venezuelaga. <\/p>\n Kui varem oli just viimane neist Hiina \u201cv\u00e4rav Ladina-Ameerikasse\u201d, siis Maduro kukutamisega kaotas Peking oma peamise liitlasriigi, mille naftasektorisse oli alates 2000. aastate algusest investeerinud \u00fcle 100 miljardi dollari. Lisaks rahas\u00fcstidele l\u00f5i Hiina riiklik nafta- ja gaasiettev\u00f5te CNPC aastate jooksul ka mitmeid \u00fchisettev\u00f5tteid kohalike firmadega Venezuela maap\u00f5ue uurimiseks, mille k\u00e4igus tuli Venezuelasse elama umbes 400 000 hiinlast. Hiina huviorbiiti j\u00e4\u00e4b ka Mehhiko \u2013 riik, mille tarneahelatesse ja transporditaristusse on hiinlased samuti ohtralt investeerinud. Nii nagu mitmed sadamad, kuuluvad ka paljud sealsed teed Hiina ettev\u00f5tetele.\u00a0<\/p>\n