![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3154882h10c3t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu J\u00fcri K\u00e4oga Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nTe olete v\u00e4ga laia profiiliga ettev\u00f5tja: teil on osalus Tallinna Kaubamajas, Selveris, Livikos, Balbiinos, m\u00fc\u00fcte lisaks k\u00f5igele muule veel autosid ja tegelete kinnisvaraga. Vaade on v\u00e4ga lai. Te olete t\u00e4pselt \u00f5ige inimene \u00fctlema, kuidas Eesti inimestel praegu l\u00e4heb.<\/p>\n
Ma arvan, et Eesti inimestel l\u00e4heb kahte moodi. Probleemiks on kindlasti h\u00e4sti madal kindlustunne ja ma arvan, et selle \u00fcks olulisi p\u00f5hjuseid on geopoliitika. V\u00e4he sellest v\u00f5ib-olla r\u00e4\u00e4gitakse, aga inimesed on geopoliitilise olukorra p\u00e4rast stressis. Seet\u00f5ttu ei taha nad teha ostuotsuseid, midagi osta ega investeerida. Sellist stressi on tunda ja tarbijakindluse madalseis kestab meil juba \u00fcle nelja aasta. Seda tunnevad h\u00e4sti k\u00f5ik ettev\u00f5tjad, kes Eesti siseturul tegutsevad, ja majandusn\u00e4itajad kinnitavad seda samuti. See on \u00fcks p\u00f5hitegur, aga teiselt poolt on poliitikud harjunud \u00fctlema, et Eestis pole inimesed kunagi nii h\u00e4sti elanud kui t\u00e4na. Nii j\u00f5ukuse kui ka igas muus m\u00f5ttes, ja see on samuti t\u00f5si. Oleneb, mis nurgast vaadata.<\/p>\n
Kas n\u00e4iteks viimase poole aasta jooksul on kuidagi tunda, et nokk oleks \u00fclespoole?<\/p>\n
Valitsus r\u00e4\u00e4gib sellest v\u00e4ga palju, s\u00f5numitoojad tahetakse maha lasta ja loodetakse, et nokk l\u00e4heb \u00fclespoole. See on kahte moodi asi: me ise loodame ka kogu aeg, sest ettev\u00f5tja peab olema optimist ja arvama, et nokk l\u00e4heb \u00fcles. Aga t\u00e4na on 15. jaanuar ja jaem\u00fc\u00fcgid ei n\u00e4ita kuskilt, et jaanuar oleks parem kui eelmine aasta. Pigem on selle aasta jaanuari esimesed 15 p\u00e4eva n\u00f5rgemad kui aasta tagasi.<\/p>\n
Selles m\u00f5ttes tahaks loota, et asi l\u00e4heb paremaks. Kuidagi on v\u00e4simus sellest p\u00f5hjas m\u00fcttamisest. K\u00e4ime kogu aeg kastruli p\u00f5hjas, klobistame ja vaatame nina \u00fclespoole. Ma usun, et see aasta tuleb parem ja mingi t\u00f5us tuleb, aga sellist t\u00f5usu, mida Eesti Pank on r\u00e4\u00e4kinud, mina ei usu. V\u00e4ike pisikene t\u00f5us tuleb, kui k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti.<\/p>\n
Millest see pisike t\u00f5us tuleb?<\/p>\n
Eks ta tuleb sellest, et maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine toob mingisuguse raha, ja see tuleb osalt kindlasti k\u00e4ibesse. Keegi ei tea, kui palju tuleb k\u00e4ibesse, sest p\u00f5hiosa sellest rahast saavad inimesed, kelle sissetulekud on suuremad. Neil on t\u00e4nagi juba mingid s\u00e4\u00e4stud. Kas see tuleb k\u00e4ibesse v\u00f5i ei tule, n\u00e4itab elu. Me loodame, et ikkagi tuleb, aga see saab tulla k\u00e4ibesse vaid juhul, kui tarbijakindlus paraneb ja inimesed tahavad hakata uuesti oma eluj\u00e4rge parandama v\u00f5i investeerima.<\/p>\n
Nii palju kui mina kuulan peaministrit ja valitsust, ongi sama \u00fchtlase tulumaksuvabastuse kehtestamise \u00fcks lootusi see, et inimeste kindlustunne v\u00f5iks t\u00f5usta ja nad v\u00f5iksid uuesti hakata poes k\u00e4ima.<\/p>\n
Mina arvan, et nad ei tule poodi. Nad teevad ostuotsuseid siis, kui tunnevad ennast kindlamalt, ja see raha ei anna seda kindlust. V\u00f5ib-olla hakatakse seda raha vastupidi s\u00e4\u00e4stma, et ebakindlas olukorras mingeidki s\u00e4\u00e4ste omada. Saan aru, et valitsus \u00fcritab igatepidi positiivseid s\u00f5numeid tuua ja neid tekitada, ning see ongi \u00f5ige. Aga paljuski on need ikkagi v\u00e4ga \u00f5hust v\u00f5etud asjad, mida reaalmajandus enam ei kinnita.<\/p>\n
Et valitsus valetab siis \u00fchiskonnale?<\/p>\n
Ei valeta, valitsus tahab asja ilusamaks r\u00e4\u00e4kida. Tarbijakindlus on v\u00e4ga paljuski ps\u00fchholoogiline tegur. On v\u00f5imalik majandus alla r\u00e4\u00e4kida ja on v\u00f5imalik teda \u00fcles r\u00e4\u00e4kida, aga kuskil on kriitiline piir, mida \u00fcletada ei saa. Kui valitsejad r\u00e4\u00e4givad, et k\u00f5ik on v\u00e4ga h\u00e4sti, ja inimesed tunnetavad iga p\u00e4ev, et nii see ei ole, siis on valitsuse jutt t\u00fchi jutt.<\/p>\n
Ega valitsusel ei ole p\u00f5himurele ehk Venemaa s\u00f5jale Ukrainas mingisugust lahendust ette v\u00f5tta? Sellest ei saa \u00fcle ega \u00fcmber?<\/p>\n
Jah, just. Mina arvan, et selle s\u00f5ja m\u00f5jud on inimeste igap\u00e4evam\u00f5tetes palju suuremad, kui seda k\u00e4sitletakse. Geopoliitika on selline, et inimesed ei tunne ennast kindlalt. Nad vaatavad geopoliitikat laiemalt: endine maailmakorraldus on l\u00e4bi ja seda enam kunagi tagasi ei tule. Me oleme t\u00e4iesti uues maailmas ja see m\u00f5jutab ka inimesi. Ikka loetakse, mida teeb maailma k\u00f5ige j\u00f5ukam ja tugevam riik ning mida USA president Donald Trump parasjagu m\u00f5tleb teha. K\u00f5ik m\u00f5tlevad, et kui Trump teeb nii, siis ei tasu arvata, et Vene president Vladimir Putin ei arva, et tal on ka mingid v\u00f5imalused.<\/p>\n
Putin ei ole muidugi lasknud ennast kunagi takistada mingisugustest piirangutest.<\/p>\n
Nii ja naa. Ta ikka oma retoorikas \u00fcritab. Kui Putin v\u00e4ldib teiste riikide avalikku \u00fclev\u00f5tmist, siis Trump tahab seda teha p\u00e4ris avalikult. Aga loodame, et me neid aegu ei n\u00e4e.<\/p>\n
Reedene intervjuu J\u00fcri K\u00e4oga Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Te olete inimene, kes oskab kindlasti arvutada ja raha lugeda. Kuidas teile tundub Eesti k\u00e4esoleva aasta eelarve puuduj\u00e4\u00e4k 4,5 protsenti SKP-st? Osa sellest on jah kaitsekulud, suurem osa seesama tulumaksuvabastuse kehtestamine. See ei ole ju v\u00e4ga j\u00e4tkusuutlik?<\/p>\n
Riigi rahanduse seisukord on kindlasti v\u00e4ga raske. Toimus kaks suurt \u0161okki korraga. Natuke v\u00e4iksem \u0161okk on v\u00f5ib-olla maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine, mis oli Reformierakonna valimislubadus ja mille nad ka ellu viisid. See k\u00e4ivitas tegelikult kogu maksuralli. Maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise idee realiseerimine l\u00f5i meile maksuralli, sest hakati otsima vahendeid, kuidas seda katta. Siis tuli suur lumepall selga ehk kaitsekulutuste eelarve suurendamine. \u00dchegi riigi eelarve ja majandus ei suuda nii j\u00e4rskude muudatustega hakkama saada ega seda katta.<\/p>\n
Enne kui riigi rahandus korda saab, l\u00e4heb ikkagi 5\u201310 aastat, kui sellega vastutustundlikult tegeleda. See on praegu v\u00e4ga keeruline seis, mida maksut\u00f5usudega \u00fchelgi juhul ei klaari. Ainuke lootus on saada majandus k\u00e4ima, et majandus hakkaks lihtsalt kasvama. Aga kui majandusele ja inimestele j\u00e4rjest makse peale panna, siis majandus k\u00e4ima ei l\u00e4he. Seis on nadi.<\/p>\n
Kui me vaatame majanduskasvu, siis sellega koos juhtub meil automaatselt riigieelarve kulutuste kasv. Tegelikult on ka viimastel aastatel olnud meil v\u00e4ga asine nominaalne majanduskasv, lihtsalt inflatsioon on olnud veel k\u00f5rgem ja sellega koos on m\u00fchinal kasvanud ka riigieelarve kulutused. Ega siin ainult majanduskasvuga olukorda v\u00e4ga palju ei paranda.<\/p>\n
Ei saagi parandada. Majanduskasv on \u00fcks k\u00f5ige j\u00f5ulisem instrument, aga teiselt poolt on riigi rahanduse kordapanekuks vaja kulutustele mingi piir ette t\u00f5mmata. Muidu seda protsessi ei juhi. Eks riigipoliitikud ja rahandusministeerium teavad seda, et kui piiri ette ei pane, siis pall kogu aeg veereb. Riigieelarve teenindamiseks v\u00f5etud laenude ja v\u00f5lakirjade intressimaksed l\u00e4hevad juba nii suureks \u2013 need on vist t\u00e4na juba 400 miljonit v\u00f5i midagi sellist. See kasvab nii kiirelt, et \u00fchel hetkel me ei suuda neid enam m\u00f5istusp\u00e4raselt teenindada. Siis hakatakse j\u00e4lle m\u00f5tlema, kas t\u00f5stame mingit maksu, mida on ka juba p\u00e4ris keeruline teha. T\u00e4na ei oska enam \u00f6elda, mis maksu veel saaks t\u00f5sta.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt annab ju k\u00f5iki makse t\u00f5sta.<\/p>\n
Nojah, aga eks me oleme k\u00e4ibemaksuga l\u00e4inud \u00fcle v\u00f5lli. Sisuliselt oleme k\u00e4ibemaksu t\u00f5usuga l\u00f6\u00f6nud k\u00f5ige n\u00f5rgemat elanikur\u00fchma k\u00f5ige rohkem. Mootors\u00f5idukimaksuga oleme sisuliselt likvideerinud 50 protsenti autoturust. Sellest r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4he, aga see sektor on ka koondanud, sest kui \u00e4rist 50 protsenti kaob \u00e4ra, ei saa samade t\u00f6\u00f6tajate arvuga enam hakkama. Nagu keegi s\u00fc\u00fcdi ei oleks, k\u00f5ik on h\u00e4sti. Mina ei ole kuulnud, et m\u00f5ni poliitik \u00fctleks, et l\u00e4ks kuidagi valesti. Vastupidi, \u00f6eldakse, et on v\u00e4ga \u00f5igesti l\u00e4inud: autopark vananeb ja autosid on v\u00e4hem. Hinnangute k\u00fcsimus.<\/p>\n
Mis automaksu puudutab, eks siin on inimestel ootused, et 2027. aastaks kaob automaks \u00e4ra \u00fchel v\u00f5i teisel moel. Kas Reformierakond ise kaotab selle \u00e4ra, soovides mitte minna valimistele vastu olukorras, kus opositsioon v\u00f5iks \u00f6elda, et meie lubadus on automaks \u00e4ra kaotada, v\u00f5i siis kaotavad uued v\u00f5imule tulijad selle hiljemalt riigikogu valimiste j\u00e4rel. Eks see hoiab ka turgu allpool.<\/p>\n
Jaa, kindlasti. Inimesed ootavad, et registreerimismaks v\u00f5i v\u00e4hemalt 90 protsenti sellest tuleks \u00e4ra kaotada. Siis saavad inimesed juba aastamaksu maksmisega hakkama, aga registreerimismaks on uute autode m\u00fc\u00fcgi seisma pannud ja see on tegelikult probleem. Eks saab n\u00e4ha, kas Reformierakond julgeb seda \u00e4ra kaotada. Siin on mingid h\u00e4\u00e4led vastupidised: et mitte mingil juhul, k\u00f5ik on h\u00e4sti, see on lihtsalt abitud autom\u00fc\u00fcjate h\u00e4dakisa, hoiame selja sirge ja ei lase siin midagi muuta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3154885h8396t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu J\u00fcri K\u00e4oga Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Seal on lihtsalt teatav poliitiline loogika. Kui vaadata praeguseid toetusnumbreid, siis Isamaa ja Keskerakond v\u00f5ivad kahekesi minna valimistele vastu ja saada \u00fcsnagi suure toetuse, lubades automaksu kaotamist.<\/p>\n
Jaa, ilmselt nad kaotavadki. Kui nad saavad v\u00f5imule, siis ilmselt nad p\u00e4ris kogu mootors\u00f5idukimaksu ei kaota, sest sellel maksul on oma loogika olemas. Lihtsalt uue maksu juurutamisel mindi \u00fcle v\u00f5lli \u2013 protsendid oleksid pidanud olema palju v\u00e4iksemad, et inimesed nendega harjuksid. Just registreerimismaks on see, mis tuleks kaotada. Mina loodan, et m\u00f5istus l\u00f5puks v\u00f5idab, mis poliitikas juhtub k\u00fcll harva. V\u00f5ib-olla kaotatakse registreerimismaks enne \u00e4ra.<\/p>\n
Riigieelarvest paar s\u00f5na r\u00e4\u00e4kides: te \u00fctlete, et tuleks k\u00e4rpida. K\u00e4rpimine on abstraktses m\u00f5ttes alati k\u00f5igile inimestele v\u00e4ga s\u00fcdamel\u00e4hedane, eriti kui r\u00e4\u00e4gitakse riigieelarvest. Aga reaalsus kipub olema selline, et keegi ei suuda defineerida neid t\u00fckke, mille peaks \u00e4ra j\u00e4tma, et k\u00f5ik rahul oleksid. Mida teie \u00e4ra j\u00e4taksite?<\/p>\n
Mina olen ettev\u00f5tja ja riigieelarve osas otse ettepanekuid teha ei tahaks. K\u00fcll v\u00f5iks panna kasvule piiri ette. Eks me k\u00f5ik oleme mingis majandus\u00fcksuses \u2013 peres, ettev\u00f5ttes v\u00f5i riigis \u2013 ja saame aru, et kui sul on teatud summa raha ja rohkem ei ole, siis pead sellega hakkama saama. Juba see annaks suure asja, kui me vaataksime eelarve kasvu kriitiliselt. Seal on kindlasti suured v\u00f5imalused olemas.<\/p>\n
Eelarve kasvu suurimad t\u00fckid on pensionid ja tervishoid?<\/p>\n
Jah, n\u00e4iteks pensionide indekseerimine tuleks mingiks ajaks peatada. Seda on \u00f6elnud isegi T\u00f6\u00f6andjate Keskliit, et pensionide indekseerimine aastaks, kaheks v\u00f5i kolmeks v\u00f5iks olla \u00fcks suur instrument. See n\u00f5uab ilmselt Mart Laari moodi poliitikut, kes julgeb seda teha. Mul on siin hea lihtne r\u00e4\u00e4kida, poliitikud panevad selle peale muidugi toast v\u00e4lja.<\/p>\n
Kas on kuskil selline Mart Laari moodi poliitik, kes soovib poliitiliselt enda tegevuse \u00e4ra l\u00f5petada selle sammuga?<\/p>\n
Ei tea. Eks \u00fchel hetkel, kui riigieelarve satub sellisesse olukorda, et tema finantseerimine muutub keeruliseks, siis tehakse neid otsuseid tahes-tahtmata. Muidu tuleb IMF neid tegema. \u00d5nneks me nii kaugel ei ole ja elu ei ole riigieelarvega veel nii kriitiline, aga samamoodi j\u00e4tkamine edule ei vii. Meie riigieelarve probleemid hakkasid vist 2016. aastal, kui oli J\u00fcri Ratase valitsus koos Isamaa ja sotsidega. Siis lasti riigieelarve lohisema. See oli esimene kord.<\/p>\n
Ega need toonased eelarvedefitsiidid \u2013 ja ma tean, et Reformierakond on seda jutupunkti korduvalt r\u00f5hutanud \u2013 ei olnud isegi v\u00f5rreldavad sellega, mis me praegu teeme. Need jutud, et oleks pidanud toona reserve koguma… Kuulge, meil oli selle aasta eelarve kaks miljardit defitsiidis, kus need reservid oleksid pidanud olema? Aga ega mina ei n\u00e4e ka v\u00e4ga selgelt, kuidas siit v\u00e4ljaminek peaks toimuma.<\/p>\n
Jah, kaitsekulutuste all on nii suur raha. Keegi ei vaidle vastu, et see on p\u00f5hjendatud, aga meie riigi majandus ei suuda seda niisama alla neelata. Seda me seedime veel pikalt. See number on v\u00e4ga suur ja just see \u00e4kiline t\u00f5us. Riigieelarve tavaliselt selliseid \u00e4kilisi t\u00f5use normaalsel kujul \u00fcle ei ela ja see toobki kaasa suured raputused.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3154876he7d2t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu J\u00fcri K\u00e4oga Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Teie osalusega Tallinna Kaubamaja ostis just \u00e4ra \u0160koda v\u00f5rdlemisi suure edasim\u00fc\u00fcja Eestis ja tegelikult ka Baltikumis Taani ettev\u00f5tte k\u00e4est. Kas v\u00e4liskapital otsib paaniliselt viise Eestist lahkuda?<\/p>\n
Nii ja naa, \u00f5nneks k\u00f5ik ei otsi. Aga osad ikkagi lahkuvad. Sellest avalikult ei r\u00e4\u00e4gita ja tuuakse igasuguseid muid p\u00f5hjendusi, aga siit on l\u00e4inud v\u00e4lja nii Rootsi kapitali kui ka teiste riikide kapitali. Rootslasi v\u00f5ib-olla isegi k\u00f5ige rohkem. Avalikult on k\u00f5ik parketik\u00f5lbulikud p\u00f5hjendused, miks on v\u00e4lja mindud, aga selle taga on ikkagi geopoliitiliste riskide n\u00e4gemine.<\/p>\n
Meie ostu puhul me seda ei ole t\u00e4heldanud ja nemad j\u00e4tkavad maaletoomisega. Me ostsime \u00e4ra diilerid Tallinnas, kaks \u0160koda diilerit. TKM Grupp AS laiendab oma auto\u00e4ri. \u0160koda on v\u00e4ga tugev br\u00e4nd ja esimese kolme seas. Me m\u00fc\u00fcme seda L\u00e4tis ja Leedus nagunii juba varem, nii et see oli meil loogiline laienduse samm.<\/p>\n
Aga v\u00e4liskapital jah… V\u00e4lja arvatud soomlased, kes on siin tugevalt sees ja pole kuskile l\u00e4inud. Nemad tajuvad neid riske samamoodi, v\u00f5ib-olla on riskitaluvus k\u00f5rgem. Rootslastel on rohkem selline tunnetus, et siin ei ole v\u00f5ib-olla k\u00f5ige turvalisem.<\/p>\n
See t\u00e4hendab siis seda, et regioonis on v\u00e4ga h\u00e4id ostukohti?<\/p>\n
Jah, on kindlasti. Eestis on t\u00e4na aeg, kus kohalik kapital saab v\u00f5tta suuremaid positsioone sisse. See on t\u00f5si, praegu see hetk on. Tehinguid on palju ja neid r\u00e4\u00e4gitakse palju l\u00e4bi. Samas ostsid taanlased rootslaste k\u00e4est \u00e4ra Baltikumi suure jaekaupmehe Rimi ja investeerisid siia, nii et kapital liigub nii \u00fcht- kui ka teistpidi. V\u00e4lisinvesteeringud on meile v\u00e4ga olulised, see on majanduse jaoks v\u00e4ga oluline asi.<\/p>\n
Te olete tegev ka L\u00e4tis ja Leedus. Kas seal valitsevad umbes sarnased meeleolud?<\/p>\n
Leedu tarbijakindlusindeksi puhul erineme katastroofiliselt Leedust ja L\u00e4tist. M\u00f5lemas riigis tunnevad inimesed ennast palju kindlamalt. See on tegelikult p\u00e4ris huvitav, ei saagi aru, millest see tuleb. Geopoliitika on ju t\u00e4pselt sama, aga nad tunnevad ennast kindlamalt. Kiruvad valitsust igal pool, ettev\u00f5tjad ja inimesed \u00fchtemoodi, aga indeksid on paremad. Meil on seis v\u00e4ga sant ja see tuleb inimeste ostuk\u00e4itumises poes v\u00e4ga v\u00e4lja. Leedukad on palju optimistlikumad: seal kasvab nii autoturg kui ka jaem\u00fc\u00fck. Meil v\u00e4heneb jaem\u00fc\u00fck neljandat aastat j\u00e4rjest. See on v\u00e4ga kehv seis. Rahalised numbrid on natuke kasvanud, aga see on k\u00f5ik inflatsiooni tulemusena.<\/p>\n
Ehk te \u00fctlete, et kui ka indeksid n\u00e4itavad, et L\u00e4tis-Leedus on inimeste kindlustunne parem, siis ka tarbijak\u00e4itumine toetab neid indekseid?<\/p>\n
Jah, absoluutselt, need on korrelatsioonis. Kui meil Eestis \u00fcritati r\u00e4\u00e4kida, et konjunktuuriinstituudi anal\u00fc\u00fcs on vale ja s\u00f5numitoojat taheti risti l\u00fc\u00fca, siis tegelikkuses on see t\u00f5si. L\u00e4tis-Leedus k\u00e4ituvad inimesed poes teistmoodi ja tarbijakindlus on k\u00f5rgem. Neil kasvavad nii jaem\u00fc\u00fck kui ka inimeste ja ettev\u00f5tete investeeringud.<\/p>\n
Miks?<\/p>\n
Selget vastust ei ole. Kuidagi usutakse oma riiki rohkem kui meil. Ma kahtlen, kas nad oma valitsust v\u00e4ga palju rohkem usuvad \u2013 valitsust kiruvad ju k\u00f5ik, v\u00f5tame Soome, Rootsi, Eesti v\u00f5i L\u00e4ti, vahet pole. Inimesed on valitsuse suhtes ikka kriitilised ja see on normaalne, aga kuidagi on seal sisemine usaldus suurem.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3154861h9279t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu J\u00fcri K\u00e4oga Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
V\u00f5imalik, et seal on valitsuse toetus m\u00f5nev\u00f5rra k\u00f5rgem kui Eestis?<\/p>\n
\u00c4kki. Ma pole vaadanud, aga see v\u00f5ib olla \u00fcks teguritest kindlasti. Meil ei ole k\u00f5rge, jah, see on ka sellega seotud.<\/p>\n
Ja noh, “maksufestivali” v\u00f5ib-olla ei ole ka sellises mahus korraldatud?<\/p>\n
Jah, seda v\u00f5iks m\u00f5ni tudeng oma magistrit\u00f6\u00f6s uurida. Magistrit\u00f6\u00f6s v\u00f5iks uurida “maksufestivali” m\u00f5jusid tagantj\u00e4rele: kuidas see m\u00f5jus majandusele ja tarbijakindlusele. Mina olen t\u00e4itsa seda meelt, et see on \u00fcks k\u00f5ige olulisemaid tegureid madala tarbijakindluse tekitamises \u2013 selline ebakindluse loomine. Lisaks geopoliitikale see “maksufestival”. Ega “maksufestivali” p\u00f5hiline ajend oligi seesama maksuk\u00fc\u00fcru kaotamise rahavajadus. Sealt see ju tuli, nii et seda peaks ausalt ja avalikult \u00fctlema, miks me neid makse siin nii p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsima hakkasime.<\/p>\n
Eestis on j\u00e4tkuvalt hinnat\u00f5us Euroopa k\u00f5rgeim ja see on meil olnud aastaid. Hinnat\u00f5usu veab suuresti toit. Miks te hinda kogu aeg t\u00f5state?<\/p>\n
Toiduhinnad t\u00f5usevad kogu aeg ja l\u00f5puks on v\u00e4ljund kaupmehe juures. Kaupmehed teevad \u00e4ri h\u00e4sti madala marginaaliga \u2013 nii madala marginaaliga, kui Eesti supermarketid t\u00f6\u00f6tavad, selliseid riike praktiliselt ei olegi. Me oleme \u00fched k\u00f5ige madalama marginaaliga toimetajad ja tegelikult sellist nii tihedat konkurentsi, kus turul oleks viis suurt tegijat, mujal ei ole.<\/p>\n
Kui v\u00f5tame Soome, siis seal on tegelikult kaks \u00e4riorganisatsiooni, kes inimestele toiduaineid ja esmatarbekaupu m\u00fc\u00fcvad: Kesko ja SOK. Nemad jagavad turgu kahekesi. Isegi Leedus on Maxima ja Rimi kahekesi, L\u00e4tis on sama. Aga niimoodi, kus oleks nii killustunud ja tihe konkurents nagu Eestis, ma ei olegi teisi n\u00e4inud.<\/p>\n
Toidu sisendhinnad ja tootjahinnad lihtsalt t\u00f5usevad. Kaupmehe marginaal on seal \u00fcli\u00f5huke. Lihtsalt kaupmehed saavad rahva viha oma kraesse alati, sest inimene k\u00e4ib sealt hinda vaatamas ja seda maksmas.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3154846hd8e4t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu J\u00fcri K\u00e4oga Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Ega ma teid kuidagi s\u00fc\u00fcdista hindade liigses t\u00f5stmises, vaid k\u00fcsimus on pigem, miks Eestis hinnad nii palju t\u00f5usevad, aga mujal Euroopas mitte? Mis on siin see erip\u00e4ra, eriti kui te \u00fctlete, et konkurents on nii tihe?<\/p>\n
Eks meil on erinevaid tegureid. Kui vaadata eelmist aastat, siis meie elektrienergia hind oli praktiliselt kaks korda k\u00f5rgem kui Soomes. Poole elektrist ostsime Soomest ja meie hind oli kaks korda k\u00f5rgem. Elekter on kogu majanduse ja toiduainete tootmise \u00fcks olulisemaid sisendeid. K\u00f5ik kulud on nii palju t\u00f5usnud ja toiduainete tootjad peavad need kulud kuidagi tagasi saama. Lisaks palgat\u00f5usud ja maksut\u00f5usud \u2013 me oleme kahetsusv\u00e4\u00e4rselt sellises rattas.<\/p>\n
\u00dcks kehv asi, mis minu meelest inflatsiooni k\u00e4ima l\u00fckkas, oli aasta 2022 augustikuu, kui elektrihind l\u00e4ks kontrollimatult \u00fcles. Meetmed, mis siis rakendati, ei olnud asjakohased. K\u00f5ik see elektrienergia hinnat\u00f5us l\u00e4ks otse hindadesse \u00fcle ja sealt l\u00e4ks esimene inflatsiooni lumepall veerema. See k\u00e4ivitas v\u00e4ga palju asju. Seda v\u00f5iks j\u00e4lle mingi tudeng uurida, kuidas elektrienergia hind on m\u00f5jutanud majanduse sisendeid viimase viie aasta jooksul.<\/p>\n
Kas teie tunnetus on, et hinnat\u00f5us saab sel aastal viimaks otsa?<\/p>\n
Jah, ma arvan, et see on juba aeglustumas ja ma usun, et saab jah. See on ka majanduskasvule aluseks, et selline hinnat\u00f5us peab pidurduma. Mina loodan, et ta pidurdub.<\/p>\n
Energiast ja elektrist r\u00e4\u00e4kides: te olete investeerinud Eestisse tuumajaama rajamisse. Arvate t\u00f5esti, et Eestisse tuumajaam tuleb?<\/p>\n
Jaa, tuumajaam tuleb Eestisse p\u00e4ris kindlasti.<\/p>\n
Millal?<\/p>\n
Aastaks 2035.<\/p>\n
Te olete v\u00e4ga optimistlik selles osas.<\/p>\n
Jah, ma arvan, et tuleb. Maailm liigub sinnapoole, et t\u00e4nu Donald Trumpile hakkavad j\u00e4lle kehtima loodus-, f\u00fc\u00fcsika- ja majandusseadused. Rohep\u00f6\u00f6rde kui \u00fche ideoloogiasuuna v\u00f5iduk\u00e4ik on t\u00e4naseks m\u00f6\u00f6das ning f\u00fc\u00fcsika- ja loodusseadused on tagasi. Loodetavasti ka majandusseadused. Sealt tulenevalt on ilmselt ka tuumajaam tulemas.<\/p>\n
Tuumajaam on ju v\u00e4ga roheline.<\/p>\n
Just, ongi roheline ja hea hinnaga. Kust see soomlaste energiahind tuleb, et ta on kaks korda odavam kui meil?<\/p>\n
Osaliselt ka Skandinaavia h\u00fcdrost.<\/p>\n
Jah, ikka h\u00fcdro ja tuuma \u2013 kaks asja. Kahelt poolt ta tuleb, aga meil on h\u00e4dasti midagi sellist vaja.<\/p>\n
Kui te r\u00e4\u00e4gite, et n\u00fc\u00fcd Trumpi m\u00f5jul hakkab maailm muutuma v\u00f5i on tegelikult juba muutunud, siis millal see Euroopasse j\u00f5uab?<\/p>\n
Ta on juba j\u00f5udnud igas m\u00f5ttes. Kui Trump sai v\u00f5imule, saatis ta kohe kirjad \u2013 ka siin Eestis said p\u00e4ris mitu organisatsiooni kirjad, et mis tegevused nad peavad l\u00f5petama, kui nad tahavad j\u00e4tkata USA ettev\u00f5tetega \u00e4riajamist. Meie k\u00fcll seda kirja ei saanud, aga ma tean mitut ettev\u00f5tet, kes on saanud.<\/p>\n
Mis selles kirjas seisis?<\/p>\n
Tuleb l\u00f5petada \u00e4ra j\u00e4lle mingi kolmet\u00e4helise l\u00fchendiga tegevused. Maailm on muutunud ja ei tasu elada lootuses, et Trumpi tegevused on l\u00fchiajalised ja \u00fchekordse m\u00f5juga ning vana maailmakorraldus taastub. See enam ei taastu, see on ajalugu. Poliitikud ja riigijuhid, kes seda usuvad, petavad oma rahvast ja iseennast. Maailm on muutunud j\u00e4rgmiseks 50 aastaks v\u00f5i kauemaks.<\/p>\n
Euroopa Liit peab muutuma, kui ta ei taha muutuda muuseumiks v\u00e4listuristidele, kes k\u00e4ivad vaatamas Eiffeli torni v\u00f5i Thamesi kaldal jalutamas. Kui Euroopa Liit tahab maailmamajanduses kaasa r\u00e4\u00e4kida, peab ta muutuma. Ta peab l\u00e4htuma majandus-, loodus- ja f\u00fc\u00fcsikareeglitest. Ideoloogia enam ei t\u00f6\u00f6ta. Tegevus peab olema m\u00f5istusp\u00e4rane ja suunatud tavalise inimese heaolu kasvule, mida inimene ise tunnetab. On saabunud teine aeg. Sellega kaasnevad ka igasugused geopoliitilised riskid ja ilmselt hakkab kehtima see, et suurel on \u00f5igus. Suur saab teha praktiliselt mida tahab. See on meile muidugi v\u00e4ga kehv uudis, aga ka see on n\u00fc\u00fcd nii.<\/p>\n
Aga see on alati nii olnud, jah?<\/p>\n
Nii ja naa. Eelmisel maailmakorralduse ajal olid ikkagi mingid rahvusvahelised reeglid, millest \u00fcritati kinni pidada. Tsiviliseeritud riigid, ka suured, k\u00e4itusid niimoodi, aga n\u00fc\u00fcd on natuke teistmoodi \u2013 v\u00f5ib-olla need v\u00e4ga suured enam niimoodi ei arvesta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3154873ha3b9t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu J\u00fcri K\u00e4oga Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Mida me siis Eestis peaksime sellisel muutunud ajal v\u00f5i uuel ajastul teisiti tegema?<\/p>\n
Ma arvan, et me peaksime oma k\u00f5ige suurema liitlase Ameerika \u00dchendriikidega mitte t\u00fclli minema, mitte neid s\u00f5imama ja j\u00e4lgima seda joont. V\u00e4ikestel ei ole praeguses maailmakorralduses enam v\u00f5imalust ajada mingit iseseisvat asja. Sa pead oma liitlased valima ja nendega koos elama. K\u00f5ik asjad, mida liitlased teevad, ei pruugi meeldida, aga midagi pole teha \u2013 kui sa oled v\u00e4ike, pead arvestama sellega, mida suur teeb. Kui suur sind kaitseb, tuleb vahest alla neelata asjad, mis sulle ei meeldi.<\/p>\n
Kas ka riiklikult j\u00e4ljendama Trumpi administratsiooni erinevaid algatusi, et muuta oma riiki sarnasemaks Ameerika \u00dchendriikidele?<\/p>\n
Ega me sarnaseks muutuda ei saa. Ameerika \u00dchendriigid on maailma v\u00f5imsam majandus, aga heade suhete arendamine peaks olema meie eesm\u00e4rk. Euroopa Komisjon meile siia midagi head toonud k\u00fcll ei ole.<\/p>\n
Selle \u00fcle v\u00f5iks muidugi vaielda.<\/p>\n
No peale raha, mis me oleme saanud \u2013 jah, see on t\u00f5si. Raha oleme palju saanud, aga see b\u00fcrokraatia ja need regulatiivid, mida Euroopa Komisjon paneb Euroopa riikide ettev\u00f5tetele peale, on enneolematud. See peab l\u00f5ppema. See h\u00e4vitab Euroopa majandust. V\u00e4he r\u00e4\u00e4gitakse sellest, aga Euroopa majanduse konkurentsiv\u00f5ime on maailmas v\u00e4ga kehv ja l\u00e4heb j\u00e4rjest kehvemaks. See on k\u00f5ik nende regulatiivide tulemus. Neid toodetakse juurde ja juurde, m\u00f5eldakse v\u00e4lja, kuidas ettev\u00f5tte ja inimese elu reguleerida. See tohutu reguleerimine peab saama l\u00f5pu.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest tegeleb Euroopa sellega, et \u00fchtlustada v\u00e4ga erinevate liikmesriikide \u00f5igust ja muuta \u00fchisturgu \u00fchtsemaks.<\/p>\n
See on \u00f5ige, sinna suunas tuleb liikuda, aga see on pikk tee minna. Kui ma teen n\u00e4iteks Californias mingi j\u00e4\u00e4tise, siis saan seda Miamis m\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Mitte tingimata.<\/p>\n
Ikka saan, aga kui ma teen Eestis Viljandi maanteel Balbiinos j\u00e4\u00e4tise, siis mul ei \u00f5nnestu seda \u00fchegi trikiga m\u00fc\u00fca Itaalias. L\u00f5puks ma saan m\u00fc\u00fca, aga see kadalipp ja need kulutused, mis ma pean selleks tegema… \u00dchisturg on Euroopa Liidus olemas, selle vastu vaielda ei saa, p\u00f5hiraamistik on olemas. Aga faktiliselt kaitseb iga riik enda turgu ja on loodud barj\u00e4\u00e4rid \u2013 seal on palju teha.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3154864hf8cct24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu J\u00fcri K\u00e4oga Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Viimastel aastak\u00fcmnetel on Eesti ettev\u00f5tlusmaastik muutunud aina rahulikumaks. Ettev\u00f5tted on suuremad ja paigas, uusi, kes edukalt r\u00fcndaksid olemasolevaid, v\u00e4ga peale ei tule. K\u00f5ikidel on piisavad turuosad ja piisavad kraavid \u00fcmber ettev\u00f5tte. Kas see on tehniliselt ka kuidagi probleem, et me oleme majanduse m\u00f5ttes v\u00e4hem d\u00fcnaamiliseks muutunud?<\/p>\n
Eks see on loomulik areng. Kiire arengu periood on m\u00f6\u00f6das, aga majandus on ikkagi d\u00fcnaamiline ja areng toimub. V\u00f5ib-olla mitte nii kiirelt ja nii suurte raputustega, aga ikkagi ettev\u00f5tted \u00fchinevad, m\u00fc\u00fcakse midagi, mingi ettev\u00f5te l\u00f5petab tegevuse. Ma ei \u00fctleks, et k\u00f5ik on paigas ja nagu seisev tiik. Vahest v\u00f5ib-olla tundub, aga tegelikult ei ole.<\/p>\n
Kui v\u00f5tta \u00c4rip\u00e4eva rikaste edetabel, mis on k\u00fcll meelelahutusvaldkonda kuuluv asi, siis seal on m\u00f5ned nooremad inimesed, kes on ehitanud \u00fcles rahvusvahelisi ettev\u00f5tmisi, aga suures osas on seal ikkagi inimesed, kes panid oma ettev\u00f5tetele aluse 1990ndatel, v\u00f5i nende p\u00e4rijad. See ei ole tegelikult v\u00e4ga muutunud.<\/p>\n
Sinna on tegelikult tulnud v\u00e4ga palju noori juurde. Me oleme v\u00e4ike riik. Mina olen kogu aeg seda meelt, et noored on kindlalt tublimad ja targemad kui meie. Neil ei ole t\u00e4na v\u00f5ib-olla veel olnud aega ja v\u00f5imalust neid asju teha, aga nad teevad neid asju meist paremini. \u00dchel hetkel see lihtsalt tuleb. V\u00f5ib-olla on praegu mingi \u00fcleminekuhetk p\u00f5lvkondade m\u00f5ttes, aga mina usun, et noored tulevad kindlalt peale.<\/p>\n
Kas seal on ka muutust tunda? Kuidas on n\u00e4iteks teie kunagised kaasv\u00f5itlejad, kellega te 1990ndatel ja 2000ndate alguses tegutsesite n\u00e4iteks T\u00f6\u00f6andjate Keskliidus, andnud oma ettev\u00f5tmised \u00fcle nooremale generatsioonile? Kas seal on mentaalsuse vahet, kuidas nad ettev\u00f5ttega edasi tegutsevad?<\/p>\n
Keeruline vastata. \u00dcks asi on kindel: ei tasu arvata, et ettev\u00f5tte \u00fcleandmine lastele \u00f5nnestub. Lapsed ei pruugi \u00fcldse tahta ja see on esimene asi. Eestis on p\u00e4ris palju n\u00e4iteid, kus lastel on lihtsalt teised huvid, ja seda tuleb aktsepteerida \u2013 j\u00f5uga ei tohi kedagi ettev\u00f5tjaks teha. Noori see \u00fcldse v\u00f5ib-olla v\u00e4ga ei meelitagi t\u00e4nap\u00e4eval, see m\u00f5ttelaad on teistmoodi. Idee hakata mingit ettev\u00f5tet juhtima v\u00f5i arendama alati ei lenda. See peab sobima ja huvitama. On kindlasti n\u00e4iteid, kus see on \u00f5nnestunud, aga see on keeruline teema \u2013 ei tohi kedagi v\u00e4gisi \u00f5nnelikuks teha.<\/p>\n
See on t\u00e4iesti arusaadav, aga milline m\u00f5ju on Eesti majanduskliimale olukorras, kus p\u00e4rijatest saavad investorid, kes palkavad endale professionaalsed juhid? Mis t\u00fc\u00fcpi need ettev\u00f5tted siis on ja kuidas see on teistmoodi?<\/p>\n
Eks see s\u00f5ltub ettev\u00f5tte suurusest. V\u00e4ga paljud ettev\u00f5tted on sellised, kus omanik on ise v\u00e4ga juures. Ettev\u00f5tte kasumlikkus ja areng s\u00f5ltuvad v\u00e4ga palju motivatsioonist, mida omanik on ise panustanud. Palgatud tegevjuhi mudel hakkab t\u00f6\u00f6le teatud ettev\u00f5tte suurusest.<\/p>\n
V\u00e4iksed ettev\u00f5tted t\u00f6\u00f6tavad ikkagi puhtalt omaniku enda initsiatiivi peal. Kui perekonnas ei ole j\u00e4reltulevas p\u00f5lves kedagi, kes sellesse rolli sobiks, on \u00f5igem ettev\u00f5te maha m\u00fc\u00fca, muidu ta lihtsalt h\u00e4\u00e4bub \u00e4ra. Sinna ei kannata tegevjuhtimist palgata \u2013 tegevjuhtimine n\u00f5uab ettev\u00f5tte suurust, et seda saaks omanikuna eemalt vaadata.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3154840h03b1t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu J\u00fcri K\u00e4oga Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Tihti on suuremate ettev\u00f5tjate p\u00e4rijad \u00f5ppinud ja elanud pikalt v\u00e4lismaal, kontakt Eestiga v\u00f5ib-olla on v\u00e4iksem. Vaadatakse investorina ringi enam mitte ainult Eestis, vaid laiemalt?<\/p>\n
Jah, kindlasti vaadatakse laiemalt. Miks peaks n\u00e4iteks Eestis arendama kinnisvara? V\u00f5iks arendada Berliinis, kus on v\u00e4ga suur korteridefitsiit ja pole eluasemeid. See on praegu Euroopas v\u00e4ga terav trend. Aga teema l\u00e4heb v\u00e4ga sinnapoole, et kapitalil on rahvus olemas. Need Eesti inimesed, kes on siin Eestis elanud, investeerivad p\u00f5hiosas siia.<\/p>\n
\u00dckski v\u00e4lismaalane ei tule enamus asju tegema, mida meie siin teeme, sellep\u00e4rast et me oleme eestlased. Nii nagu Oleg Gross ehitab Viljandisse spaad \u2013 no ei tule \u00fckski Saksa investor ehitama Viljandisse spaad mitte kunagi. See on missiooniinvesteering. Nii teevad v\u00e4ga paljud ettev\u00f5tjad siin mingeid asju, mida mitte keegi teine ei teeks. Siin m\u00fcts maha, ei tohi ettev\u00f5tjate peale kuri olla, nad teevad palju head.<\/p>\n
Kinnisvarast r\u00e4\u00e4kides: teil on v\u00f5rdlemisi suur kinnisvaraportfell, aga Kaubamaja hoone mahav\u00f5tmisest ja uue ehitamisest on r\u00e4\u00e4gitud juba aastaid, kui mitte rohkem. Millal siis l\u00e4heb ehituseks?<\/p>\n
Jah, see on meil \u00e4ge projekt, sellest v\u00f5ib hakata vaikselt raamatut s\u00e4ttima. Me oleme seda ajanud juba v\u00f5ib-olla seitse aastat. Millal l\u00f5pp on, ei tea keegi. Mida peab \u00fctlema lahkunud eelmise linnavalitsuse osas: nemad tegid esimest korda konkreetsed sammud, et selle asjaga saaks edasi minna. Praegune linnavalitsus on samuti toetanud, et me liigume edasi.<\/p>\n
Detailplaneering on uuesti algatatud, vana t\u00fchistati ja n\u00fc\u00fcd me seda pusime. Meil on arhitektuurikonkurss l\u00e4bi viidud ja ilus hoone v\u00e4lja valitud. Arhitektide Liidu poolt l\u00e4bi viidud arhitektuurikonkursil oli Tallinna linn osanik, k\u00f5ik oli tore, k\u00f5ik kiideti heaks ja h\u00e4\u00e4letasid poolt. Siis kui l\u00e4ksime k\u00fcsima projekteerimistingimusi \u2013 ma ei m\u00e4leta, kes siis linnapea oli, neid on nii palju vahepeal olnud \u2013, siis \u00f6eldi, et oot-oot. See “oot” t\u00e4hendas seda, et asi j\u00e4i seisma. Me olime ilmselt mitte \u00f5iges nimekirjas. Linnavalitsuses oli vahepeal nimekiri, kelle projekte vaadati ja kelle omasid peatati. Me olime sellises nimekirjas, kellega ei tegeletud.<\/p>\n
Aga millal siis valmis saab?<\/p>\n
Esimesel v\u00f5imalusel.<\/p>\n
Kas 2035?<\/p>\n
Ikka tahaks kiiremini. Kui l\u00e4heb k\u00f5ige paremini, siis v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida ehituse alustamisest viie aasta p\u00e4rast. Umbes nii.<\/p>\n
Siin on mitmed inimesed \u00f6elnud, et Tallinnas on liiga palju kaubanduspindu. Valitsus r\u00e4\u00e4kis eelmisel aastal, et meil on liiga palju poode inimese kohta ja sellep\u00e4rast ongi k\u00f5rged hinnad. Kas Tallinnasse on siis suuremat ja uhkemat kaubanduspinda juurde tarvis?<\/p>\n
No see oli trikk v\u00f5i spinn, millega valitsus tahtis l\u00e4mmatada ettepanekut v\u00e4hendada toiduainete k\u00e4ibemaksu. Siis hakati s\u00fc\u00fcdistama kaupmehi, et need on ehitanud liiga palju maju, ja sellep\u00e4rast on k\u00f5ik h\u00e4da. H\u00e4da taheti veeretada kaupmeeste peale, aga nii see ei ole. See on vaba konkurents \u2013 \u00e4riplaanid seda kannatavad ja kui ei kannata, siis pannakse poed kinni.<\/p>\n
Tallinna Kaubamaja puhul on kesklinna kaubanduskeskuse ehitamine kindlasti p\u00f5hjendatud. Oleme seda vaadanud nii \u00e4riliselt kui ka linna arengu m\u00f5ttes. Linn peaks hea seisma selle eest, et kesklinn areneks ja oleks tugev, et inimestel oleks kesklinnas midagi teha. On n\u00e4iteid, kus kesklinnad on inimestest t\u00fchjad ja k\u00f5ledad. Minu meelest peaks olema Tallinna linna soov, et tekiks uus kaubamaja, et inimesed tuleksid kesklinna ja oleksid seal, mitte ainult \u00e4\u00e4relinnas.<\/p>\n
Aga teil selles osas muret ei ole, et inimesed kipuvad aina rohkem oma ostusid internetti viima?<\/p>\n
Ei ole. Internet oli, on ja j\u00e4\u00e4b ostukohaks, aga internetis inimesed ei saa ostuelamust. Ostuelamus on tore asi, mida v\u00e4ga paljud inimesed vajavad. V\u00f5ib-olla naised rohkem kui mehed, aga ka mehed. Teine asi on asja k\u00e4ega katsumine \u2013 \u00f5ige suuruse valimine on t\u00e4htis. Samuti usaldusv\u00e4\u00e4rsus: sa tead, kelle k\u00e4est ostsid. Interneti ostukanalid on tihtipeale v\u00e4ga h\u00e4gusad.<\/p>\n
Aga tervikuna vaadates olete te siis pigem Eesti ja enda ettev\u00f5tete tuleviku osas positiivselt meelestatud?<\/p>\n
Jaa, kindlasti. Eks ettev\u00f5tja peabki olema positiivselt meelestatud. Me arendame oma \u00e4risid j\u00e4tkuvalt edasi, proovime neid teha efektiivsemaks ja suuremaks. Vaatame kogu aeg ringi ka, kas saab midagi laiendada \u2013 n\u00e4iteks kahe \u0160koda diileri ost oli praegu \u00fcks n\u00e4ide sellest.<\/p>\n
Nii, aga siis ongi hea positiivsel toonil l\u00f5petada. <\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3154849he729t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu J\u00fcri K\u00e4oga Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Te olete v\u00e4ga laia profiiliga ettev\u00f5tja: teil on osalus Tallinna Kaubamajas, Selveris, Livikos, Balbiinos, m\u00fc\u00fcte lisaks k\u00f5igele muule…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":87141,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,2759,43057,43058,43059,34,36,31,32,21,39546,11006,43056,43055,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-87140","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-majandus","tag-eesti-majanduskasv","tag-eesti-majanduspoliitika","tag-eesti-majanduspoliitika-pohimotted","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaehinnad","tag-jaekaubandus","tag-jaekaubanduse-muugitulu","tag-juri-kao","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87140","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=87140"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87140\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/87141"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=87140"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=87140"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=87140"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}