{"id":87357,"date":"2026-01-17T11:53:26","date_gmt":"2026-01-17T11:53:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/87357\/"},"modified":"2026-01-17T11:53:26","modified_gmt":"2026-01-17T11:53:26","slug":"os-ei-ole-us-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/87357\/","title":{"rendered":"\u00d5S ei ole \u00dcS – Sirp"},"content":{"rendered":"

Elektrooniline \u00d5S on S\u00f5naveebi alamleht. See ei asu S\u00f5naveebi avalehel, vaid peidus1: selle leiab \u00fcleval paremal nurgas t\u00e4piruudu peale kl\u00f5psates. S\u00f5naveebi avalehelt ei satu lugeja aga mitte \u00d5Si, vaid hoopis EKI \u00fchends\u00f5nastiku 2025 (\u00dcS) ja oskuss\u00f5nastike lehele. Tegelikult on \u00d5Si leidmiseks lihtsam guugeldada \u201e\u00d5S\u00a02025\u201c.<\/p>\n

Vastse \u00d5Si tutvustamisel on imestust tekitanud selle esitlemine koos \u00dcSiga.2 \u00d5Si k\u00f5rval soovitatakse S\u00f5naveebi kasutada isegi \u00d5Si saates\u00f5nas.3 Sama juhtub siis, kui \u00d5Sist m\u00f5nda s\u00f5na ei leia: siis kuvatakse tekst \u201e\u00d5Sis on v\u00e4iksem valik s\u00f5nu kui S\u00f5naveebis. Proovi otsida S\u00f5naveebist\u201c. See tekst on p\u00f5hjustanud kasutajates suuremat sorti segaduse.<\/p>\n

Esiteks, nagu \u00f6eldud, on \u00d5S ju S\u00f5naveebi alamleht, s.t \u00d5Si vaadates asutaksegi juba S\u00f5naveebis \u2013 veebi\u00adaadresski on https:\/\/sonaveeb.ee\/os. Tegelikult saadetakse kasutaja S\u00f5naveebi p\u00f5hiosa ehk \u00dcSi ja oskuss\u00f5nastikke vaatama. Teiseks \u2013 ja see on eriti veider \u2013 j\u00e4\u00e4b nii artikleid, \u00d5Si saates\u00f5na kui\u00a0ka \u00d5Sis kuvatavat teksti lugedes mulje, nagu ei olekski vahet, kust keeleinfot otsida, kas \u00d5Sist v\u00f5i \u00dcSist. Lahknevus oleks justkui vaid selles, et \u00fches on v\u00e4hem s\u00f5nu kui teises, aga neil kahel s\u00f5nastikul on ometi t\u00e4iesti erinev eesm\u00e4rk.<\/p>\n

\u00d5S on normiv ja \u00dcS kirjeldav<\/p>\n

\u00d5S n\u00e4itab keeleseadusest tulenevalt kirjakeele normi, s.t s\u00f5nakuju, k\u00e4\u00e4namist, p\u00f6\u00f6ramist, kohati ka s\u00f5nat\u00e4hendusi ja s\u00fcnon\u00fc\u00fcme, \u00fches\u00f5naga vastab k\u00fcsimusele, kuidas on \u00f5ige. Alates 1999. aastast on seal olnud ka palju kasutusn\u00e4iteid ja heakeelsussoovitusi ehk vastatakse k\u00fcsimusele, kuidas on kirjakeeles kohane. \u00d5Sist juhindutakse kooli\u00f5petuses, asjalike ja ametlike tekstide kirjutamisel, ettekandmisel, t\u00f5lkimisel ja toimetamisel. \u00d5Sis on Eesti riigi ja selle kodanike suhtlemise keel.<\/p>\n

Ka \u00dcSis esitatakse s\u00f5nade k\u00e4\u00e4nde- ja p\u00f6\u00f6rdevormid, enamiku s\u00f5nade t\u00e4hendused, n\u00e4ited, s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid ja heakeelsussoovitused, lisaks p\u00e4ritolu andmeid, \u00fchendeid, vasteid teistes keeltes, veebi\u00adlauseid jne. Kuid \u00dcSi peamine siht on vastata k\u00fcsimusele, mida k\u00f5ike meil keeles leidub, s.t esitada peale kirjakeele normi k\u00f5nekeelt (l\u00e4dram\u00e4lu, \u00f6koemme), lastekeelt (miki, ninn), unars\u00f5nu (oodustama, \u00fclder), aga ka normingut eiravaid kujusid, nt varjant (pro variant) v\u00f5i atendaat (pro atentaat), k\u00f5ige m\u00f5rudam (pro k\u00f5ige m\u00f5rum) ja n\u00e4ost-n\u00e4kku (pro n\u00e4ost n\u00e4kku) koos selgitustega. Viimaste n\u00e4idete puhul tuleb olla eriti t\u00e4helepanelik. Ei piisa kiirest sedastamisest, et s\u00f5na on \u00dcSis olemas (ja j\u00e4relikult sobib kirja\u00adkeelde), vaid tuleb j\u00e4lgida pisikirjas m\u00e4rgendeid v\u00f5i leida \u00fcles EKI selgitus (kui see olemas on), kust saab teada, et tegu on ebakorrektse kirjapildiga. \u00dcSis ei ole selget piiri normingute ja muu s\u00f5nastiku sisu vahel.<\/p>\n

Neil s\u00f5nastikel on eri l\u00e4tted: \u00d5S tugineb esmajoones eelmisele \u00d5Sile, \u00dcS peamiselt eesti keele seletavale s\u00f5naraamatule. See on tinginud ka stiili\u00aderinevused: enam kui saja aasta traditsiooni hoidvast \u00d5Sist leiab peamiselt neutraalse suhtluse keele, \u00dcS n\u00e4itab ka vabamat keelekasutust, mis ei kuulu kirja\u00adkeele normi hulka.<\/p>\n

\u00d5S ei muutu kuni j\u00e4rgmise versiooni ilmumiseni, aga \u00dcS muutub kogu aeg. Nii j\u00e4rgivad need kaks s\u00f5nastikku paradoksi, et \u201ekeele s\u00e4ilimiseks ja arenguks on korraga vaja nii muutumist kui\u00a0ka p\u00fcsimist\u201c4. \u00d5Si koostajadki leiavad, et on hea, kui norm p\u00fcsib m\u00f5nda aega fikseerituna.5 Ja on suurep\u00e4rane, et p\u00fcsiosa k\u00f5rval on \u00dcS, kus uudiss\u00f5na v\u00f5i -vorm saab settida, kuni selgub, kas see on \u00d5Si jaoks eluj\u00f5uline v\u00f5i mitte. \u00dcSi sobib kasutada enda kurssiviimiseks keele muutuva osaga, aga mitte \u00d5Si asemel.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Norminguvastane s\u00f5nakuju S\u00f5naveebi \u00fchends\u00f5nastikus. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Kuvat\u00f5mmis S\u00f5naveebist<\/p>\n

Kogu S\u00f5naveebis esitatu pole normikohane<\/p>\n

EKI on teatanud, et \u00dcS on kirjakeele normiga koosk\u00f5las6. Ent keele kiire muutumise t\u00f5ttu kehtib see v\u00e4ide t\u00e4pselt senikaua, kuni \u00dcSi lisatakse m\u00f5ni heakeelsena ennast alles t\u00f5estama hakkav uudiss\u00f5na v\u00f5i \u00d5Si normingutega vastuolus kasutusn\u00e4ide. Kirjakeele norm on p\u00fcsikindel ikkagi vaid \u00d5Sis. \u00dcSist, aga ka Emakeele Seltsi kodulehelt7 leiab k\u00fcll enne j\u00e4rgmist \u00d5Si langetatud norminguotsused, kuid neid tehakse siiski \u00fcsna harva.<\/p>\n

S\u00f5naveebi oskuss\u00f5nastikud h\u00f5lmavad meie erialakeelest tohutu kogumi ning sinna on kantud ka suur hulk seni \u00d5Sis olnud terminitest. Usaldusv\u00e4\u00e4rsete terminibaaside k\u00f5rval on aga selliseid, mida \u00f5ige- ega heakeelsuse m\u00f5ttes usaldada ei saa. Kahjuks ei ole sellele S\u00f5naveebis mingit viidet. Kui sisestada S\u00f5naveebi avalehel s\u00f5na effekt, leiab oskuss\u00f5nastikest dopplereffekti, mille kohta on, t\u00f5si k\u00fcll, antud soovitus eelistada Doppleri efekti, ja Bauschingeri effekti, mille puhul ei leia \u00fchtegi korrigeerivat selgitust. Nii v\u00f5ib arvata, et efekt kirjutatakse eesti erialakeeles kahe f-iga. \u00d5Sis seda v\u00e4\u00e4rarusaama ei teki.<\/p>\n

S\u00f5naveebi avalehel saab paari lisakl\u00f5psuga k\u00fcll oskuss\u00f5nastikud ja muud funktsioonid v\u00e4lja l\u00fclitada, ent vaikimisi kuvatakse kasutajale kogu S\u00f5naveebi info, mis on mitmekesine igas m\u00f5ttes, ka kvaliteedilt.<\/p>\n

Seega, \u00dcS ei ole lihtsalt suurema hulga s\u00f5nadega \u00d5S ja neid kaht ei tohi segi ajada. \u00d5Sist on abi eesk\u00e4tt tarbetekstide koostamisel: asjalikus suhtluses, kooli\u00f5petuses, t\u00f5lkimisel ja toimetamisel. S\u00f5naveebi \u00dcS ja oskuss\u00f5nastikud moodustavad hiiglasuure s\u00f5nakogumi, mis sisaldab \u00fcld- ja erialakeelt ning ametlikku, vabamat ja vigast keelepruuki, mida saab uurida nii silma\u00adringi laiendamiseks kui\u00a0ka muutuste m\u00e4rkamiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Elektrooniline \u00d5S on S\u00f5naveebi alamleht. See ei asu S\u00f5naveebi avalehel, vaid peidus1: selle leiab \u00fcleval paremal nurgas t\u00e4piruudu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":87358,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,6460],"class_list":["post-87357","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-os"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115910305654712251","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87357","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=87357"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87357\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/87358"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=87357"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=87357"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=87357"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}