Mitmetes koolides ilmnenud \u00f5ppeprobleemide leevendamiseks hakkab haridusministeerium koolijuhte atesteerima. Uus s\u00fcsteem j\u00f5ustub 1. m\u00e4rtsist ja t\u00e4hendab direktorite t\u00f6\u00f6le tagasiside ja soovituste andmist.<\/p>\n
Paar aastat tagasi sai haridusministeerium palju kriitikat idee eest muuta koolijuhtide t\u00f6\u00f6lepingud t\u00e4htajaliseks, et t\u00f5sta koolipidamise kvaliteeti. Lepingud j\u00e4\u00e4vad t\u00e4htajatuks ning m\u00e4rtsis j\u00f5ustuva m\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rgi hakkavad direktorid oma t\u00f6\u00f6d iga viie aasta tagant anal\u00fc\u00fcsima ja saavad selle kohta ekspertkomisjonilt tagasiside.<\/p>\n
“Metafoorselt v\u00f5iks \u00f6elda, et head koolijuhid kasvavad vitsata. Meie eesm\u00e4rk ei ole kellelegi \u00f6elda, et nii, n\u00fc\u00fcd on aeg hakata siin ust sulgema ja j\u00e4rgmist t\u00f6\u00f6d vaatama, vaid et me anname tagasisidet atesteerimisprotsessis, mis \u00fctleb, et kuidas sa saad oma t\u00f6\u00f6d paremini teha,” lausus Tallinna \u00dclikooli haridusjuhtimise juhtivprofessor Eve Eisenschmidt.<\/p>\n
Tallinna Kunstig\u00fcmnaasiumi direktor Mari-Liis Sults on \u00fcks esimesi koolijuhte, kes juba sama s\u00fcsteemi j\u00e4rgi atesteeritud on.<\/p>\n
“Kirjutasin eneseanal\u00fc\u00fcsi, see tuli ligi 20 lehek\u00fclge pikk. Eneseanal\u00fc\u00fcs koosnes kolmest osast:\u00a0 k\u00f5igepealt iseenda juhtimisk\u00e4sitluse anal\u00fc\u00fcs, milline juht ma olen; siis \u00f5ppimist toetavate juhtimisviisidest l\u00e4htuvalt erinevad tegevused, mida ma koolis teen koos n\u00e4idete, t\u00f5estusmaterjalidega, m\u00f5\u00f5dikutega ja edasise anal\u00fc\u00fcsiga. Ja viimane plokk oli minu isiklik areng edasi, et kuhu ma tahan areneda ja mida ma vajan selle jaoks,” \u00fctles Sults.<\/p>\n
P\u00e4rast eneseanal\u00fc\u00fcsi vestleb koolijuht komisjoniliikmetega, kes on materjali l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tanud. Komisjonis on koolipidaja, kaks juba atesteeritud koolijuhti ning v\u00f5imalusel haridusjuhtimise ekspert \u00fclikoolist.<\/p>\n
“Kaks tundi vestlesime ja p\u00e4rast seda nad kirjutasid kokkuv\u00f5tte, saatsid mulle \u00fclelugemiseks, mida oli kuus lehek\u00fclge. P\u00e4rast digiallkirjastati ja n\u00fc\u00fcd see peaks \u00fcles minema Haridussilma ja Eesti Haridusinfos\u00fcsteemi peaks tulema minu nime k\u00f5rvale linnuke, et ma olen atesteeritud,” lausus Sults. \u00a0<\/p>\n
Samasugust t\u00f6\u00f6d hakkab Sults ise tegema ekspertkomisjoni liikmena kolleegide atesteerimisel. Ideaalis ei ole sama piirkonna juht selle piirkonna komisjonis ning \u00fche inimese peale v\u00f5iks kuluda kaheksa tundi.<\/p>\n
Kuigi m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal \u00fctles haridusminister Kristina Kallas, et esimesel aastal v\u00f5etakse\u00a0 erit\u00e4helepanu alla just \u00fcleminekukoolide koolijuhtide atesteerimine, siis nii see ei ole. Esmalt v\u00f5etakse ette need juhid, kes hakkavad ise edaspidi atesteerimiskomisjonides t\u00f6\u00f6le ja kes kauem ametis olnud.<\/p>\n
“Seaduse j\u00e4rgi atesteerime esimesena neid, kes on juba 10 aastat t\u00f6\u00f6tanud ehk et pikema staa\u017eiga koolijuhte. Need ongi esimesed sammud. Ja see ongi esimesel kahel aastal,” \u00fctles \u00a0haridusministeeriumi haridusjuhtimise ja \u00f5petajapoliitika n\u00f5unik Liis Lehiste.<\/p>\n
Esimesed tulemused v\u00f5iksid n\u00e4ha olla p\u00e4rast esimest atesteerimise ringi viie aasta p\u00e4rast, kuid juba praegu on mure, kas koolijuhtidele tekib ka reaalne vajadusp\u00f5hine toetuss\u00fcsteem.\u00a0<\/p>\n
“Kui n\u00e4iteks tulebki 10 v\u00f5i 15 v\u00f5i 100 \u00fchesugust vajadust arenguks juhil, kas siis sellest l\u00e4htuvalt hakatakse koostama mingeid koolitusplaane, kas hakatakse kutsuma just neid inimesi kuskile arenguprogrammidesse \u2013 sinna taha v\u00f5iks ka s\u00fcsteem tulla,” \u00fctles Sults.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mitmetes koolides ilmnenud \u00f5ppeprobleemide leevendamiseks hakkab haridusministeerium koolijuhte atesteerima. Uus s\u00fcsteem j\u00f5ustub 1. m\u00e4rtsist ja t\u00e4hendab direktorite t\u00f6\u00f6le…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8472,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,43182,130,37,33,35,34,36,406,2507,19914],"class_list":["post-87535","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-atesteerimine","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-haridus","tag-haridusministeerium","tag-koolijuhid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115911516649265945","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87535","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=87535"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87535\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8472"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=87535"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=87535"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=87535"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}