Andres Noormetsa lavastuste arv on n\u00fc\u00fcd siis \u00fcletanud saja piiri. Katsusin kokku rehkendada, kui mitu tema lavastustest on puhastverd kom\u00f6\u00f6diad, aga ega see nii ilmselge olegi. N\u00e4iteks hakkasin kahtlema, kas ikka liigitada p\u00e4riskom\u00f6\u00f6diaks Jaan T\u00e4tte “Ristumine peateega”, mis figureerib Noormetsa lavastuste nimekirjas suisa kolmel korral: P\u00e4rnu Endla 1998; Theater\u00addock, Berliin 1999; Valmiera teater 2000. Kindlasti on kom\u00f6\u00f6dia T\u00e4tte “Palju \u00f5nne argip\u00e4evaks!” Noormetsa kuuldem\u00e4ngu\u00adversioonis (Raadioteater 2005). V\u00f5i millise \u017eanriga m\u00e4\u00e4ratleda Noormetsa kirjutatud-lavastatud “Aasta\u00adp\u00e4eva pidu”, dokumentaalset kontsertetendust lihtsate eestlaste elust (Ugala rahvamajat\u00fckk, 2004) \u2013 aimatavalt kom\u00f6\u00f6dia k\u00fcll, aga kuna pole n\u00e4inud, ei m\u00f5ista \u00fctelda.<\/p>\n
Niimoodi k\u00f5hklemisi vaagides j\u00e4id viimaks s\u00f5elale s\u00e4herdused kom\u00f6\u00f6diad: Juhan Kunderi “Kroonu onu” (Viljandi kultuurikolled\u017ei I lend, Ugala 1995); G\u00f3meze ja Gal\u00e1ni “Meeste kodu” (Ugala 2011); Noormetsa “Lotomiljon\u00e4rid” (Ugala 2019); Tracy Lettsi “Linda Vista” (Endla 2022); Ott Kiluski “Cosmopolitan” (Ugala ja Valmiera Draamateater 2024). “Linda Vista” on Endla K\u00fc\u00fcnis publikumenuk praegugi, novembrikuus k\u00e4isin \u00fcle vaatamas, n\u00e4itlejate m\u00e4ngulust polnud lahtunud ja publik elas r\u00f5\u00f5muga kaasa.<\/p>\n
Ajastu peegel ja j\u00e4ljend.\u00a0Ugala teatri kodulehel iseloomustab “Superstaari” s\u00f5napaar: absurdih\u00f5nguline kom\u00f6\u00f6dia. Oma sisutihedas, aga seejuures parasjagu kelmikas intervjuus Klassikaraadio kultuurisaatele “Delta” (k\u00fcsija Miina P\u00e4rn, 15.10.2025) nimetab Andres Noormets oma lavastust pigem farsiks ning seletab muu hulgas lahti kom\u00f6\u00f6dia ja farsi vahe. V\u00e4ga soovitan seda usutlust kuulata, res\u00fcmeerin vaid l\u00fchidalt: kom\u00f6\u00f6dia on rohkem s\u00f5nakeskne, farss aga tegevuslik.<\/p>\n
Vaatasin “Superstaari” 6. novembril. Ugala suures saalis r\u00f5kkas publik heldelt naerda. K\u00fcllap leidus neidki, kes seirasid laval toimuvat n\u00f5utu h\u00e4mmingu, m\u00f5ni ehk isegi t\u00f5reda t\u00f5rksusega. Milline suhtumine saab konkreetsel etendusel valdavaks ja kuuldava(ma)ks, on selle lavastuse puhul eriti oluline. Kohane on v\u00f5rdlus “Lotomiljon\u00e4ridega”, mille m\u00e4ngu\u00adreegleid publik v\u00f5\u00f5rastama kippus ja lavastuse eluiga j\u00e4igi teenimatult l\u00fcheldaseks. Minul on tollest lotom\u00e4ngust m\u00f5nusad m\u00e4lestused.<\/p>\n
“Superstaaris” tuli ette paar \u00f5ndsat momenti, mil n\u00e4itlejatele naer peale kippus. Need on alati nii imevahvad hetked, mu meelest polnud seekord naeru sisse lavastatud, nagu vahel m\u00f5nes kom\u00f6\u00f6dias ette tuleb, n\u00e4iteks oli n\u00f5nda “Meeste kodus” \u2013 t\u00f5si, publikul pole sest kuigiv\u00f5rd vahet, sest n\u00e4itlejate naer nakatab ikka, esmavaatamisel \u00fchtemoodi, aga kui m\u00e4ngunipp saab \u00e4ra tabatud, hakkab taas vaadates mituk\u00fcmmend korda l\u00f5busam. “Superstaari” olen seni n\u00e4inud vaid korra, loodan veel n\u00e4ha, sest n\u00e4itetrupi improvisatsioonivarud paistavad olevat ammendamatud.<\/p>\n
Tollesama “Delta” vestluse l\u00f5petab Noormets kavalal toonil: “Ja tulge kindlasti teatrisse, sellep\u00e4rast et teatris on v\u00f5imalik teil n\u00e4ha ajastu peeglit ja j\u00e4ljendit.” Seda kuuldes ei meenu ainult William Shakespeare, vaid ka Nikolai Gogoli surematu lause: \u00e4ra peeglit kiru, kui l\u00f5ust on viltu. Ainu\u00fcksi pealkiri “Superstaar” sisaldab j\u00f5ulist absurdi ja iroonia koodi, esimesest lavahetkest alates m\u00e4ngitakse \u00fcle v\u00f5lli koomikaga ja aina jaburamaks l\u00e4heb. Oleksime nagu lunapargis atraktsioonide keskel uitamas. Saalisuuruses naerutoas, peeglite vahel (k)ekslemas ja kihistamas. Aga kuidas eristada peeglit k\u00f5verpeeglist \u2013 vaat see on miljoni euro k\u00fcsimus! On see veel \u00fcle\u00fcldse eristatav?! Kardetavasti j\u00f5uab saali vaatajaid, kes t\u00e4itsa t\u00f5emeeli peavad laval toimuvat \u00fcks\u00fcheselt labaseks, muuhulgas ka \u00fcks n\u00e4htut \u00fcmber jutustanud arvustaja.<\/p>\n
Mina n\u00e4gin vaimukat ja ulakat, provotseerivat ja kli\u0161eid pilduvat, totaalset ja t\u00f5siselt naljakat labasuse paroodiat. Laval ei kiruta peegleid ega k\u00f5verpeegleid, k\u00fcll aga naerdakse \u00fcha s\u00f5geneva ilmaelu \u00fcle meie \u00fcmber ja kahjuks ka me sees, kui me k\u00f5verpeeglit enam peeglist eristama ei vaevugi. Selline naer on \u00fchtaegu osatav ja leevendav, ohum\u00e4rgiline ja pingevaba, lahe. Sest mille ja kelle \u00fcle me ka ei naera, iseenda \u00fcle naerame niikuinii! Nii j\u00e4\u00e4b \u00fcle sisimas \u00fcha \u00fcmiseda Valter Ojak\u00e4\u00e4ru laulu Lilli Prometi s\u00f5nadele “See pole see”, mida Adeele Jaago Annika rollis n\u00f5nda veetlevalt esitab.<\/p>\n
Banaaniks sefiiritordil.\u00a0Olgu kuis on, “Superstaari” \u00fcle- v\u00f5i ala- v\u00f5i m\u00f6\u00f6da t\u00f5lgendades muundub ekstra vahvaks ja t\u00e4hendusk\u00fcllaseks stseen, kui vetsu kinni j\u00e4\u00e4nud suunamudija Pipiliis (Marika Palm) ei oska ukselinki avada ning k\u00f5ik teda \u00fcksteise v\u00f5idu innukalt juhendavad. Kann\u00e4e, infolink ja ukselink ei olegi \u00fcks ja seesama \u2013 loomulikult ei h\u00fclga farss Noormetsa moodi ka verbaalset koomikat. Aga kehaline koomika torkab silma otsekohe, esimesel lavahetkel, mil Martin Milli Tom redelil v\u00e4ljendusrikkalt mitu korda komistab. Ja sihuke isev\u00e4rki nihestatud liikumine laieneb riburada pidi k\u00f5igile tegelastele: Jaago armunud Annika liibumistele ja klammerdumistele Olle vastu ja k\u00fclge. S\u00fcnnip\u00e4evalaps, tellimuse peale muusikat komponeerida p\u00fc\u00fcdev Olle, on Oskar Punga muhedas nohikuolekus vaata et k\u00f5ige vaoshoitum, no esialgu.<\/p>\n
Olle s\u00fcnnip\u00e4eval s\u00fc\u00fcakse makaronisalatit, leidliku turundusnipina m\u00fc\u00fcdi salatit ka teatri puhvetis, v\u00e4ga maitsev oli. \u00d5nneks ei m\u00fc\u00fcdud p\u00f6\u00f6rase retseptiga puskarit, mille m\u00f5ju tegelastele laastav ja lustlik.<\/p>\n
Autor-lavastajat inspireerinud materjalid on kavalehel kenasti kirjas, nende \u00e4ratundmine teadagi boonus. K\u00f5ige elavamalt virgusid m\u00e4lupildid Mati Undi kom\u00f6\u00f6diast “Charley t\u00e4di” Brandon Thomase farsi ainetel \u2013 nimelt Elmo N\u00fcganeni lavastusest Ugalas aastal 1989. Allan Noormets, Andres Noormets, Kaarin Raid meenusid eredalt, kui Aarne Soro oma tulev\u00e4rk-rollis, J\u00fcri S\u00fcgise nimelise salap\u00e4rase vennikesena ilmus s\u00e4tendava daamina. Tuleb t\u00f5deda, et Soro m\u00f5jus tublisti naiselikumana kui Allan Noormetsa padunaljakas donna Lucia de Lammermores\u2026 K\u00fcll on ikka tore asi see teatrim\u00e4lu!<\/p>\n
Kaks tegelast kujunevad kirsiks tordil \u2013 appi, mis tobe stampv\u00e4ljend, ma ju ei kasuta seda iialgi, ja kui kuulen, hakkab jube piinlik, sest kohemaid tuleb meelde Mari Tarand, millise stiilse pilkega tema seda s\u00f5napaari taunis! \u00dctleme siis, et banaaniks sefiiritordil kujuneb Karlssonite duo. Marika Palmi v\u00f5rratult v\u00e4\u00e4nleva kehakeele, ennast s\u00f5lme siduvate poosidega Pipiliis Karlsson \u2013 muhe nimi Astrid Lindgreni maailmast ja kihvt lavaelu!<\/p>\n
K\u00f5ige jultunum ja rabavam rollisooritus aga on Tanel Ingi poliitik Rikard Karls\u00adson, kelle piruette, nii (eba)vaimseid kui ka f\u00fc\u00fcsilisi, v\u00f5ib ammuli sui j\u00f5llitama j\u00e4\u00e4dagi. Ainu\u00fcksi Rikardi kost\u00fc\u00fcm ja parukas on napakad, Maarja Viidingu kost\u00fc\u00fcmid taas kord vaimustavad, aga no veelgi vastupandamatum on h\u00e4rra Karlssoni siseilm, joviaalsuse ja juhmuse h\u00f5rk kokteil! M\u00f5istagi tekib tema puhul assotsiatsioon Donaldiga, piilu\u00adpardiga, pardid tuuakse ka otses\u00f5nu m\u00e4ngu. Aga “Superstaari” poliitiliste alltekstide ning kultuuriliste all\u00fc\u00fcride, kli\u0161eede ja kiiksude lahtimuukimise j\u00e4tan rahumeeli ses vallas minust vilunumate kolleegide leivanumbriks.<\/p>\n
Ohjeldamatu naeruteraapia.\u00a0Taas p\u00fc\u00fcab pilku kunstnik Andres Noormetsa punaroheline lavaruum lab\u00fcrintjate k\u00e4ikudega, koosm\u00f5jus Villu Konradi lausa ps\u00fchhedeelses intensiivsuses sirava valgusem\u00e4nguga. Oluline osa atmosf\u00e4\u00e4ri loomisel kuulub Hans Noormetsa ehk Rozelli muusikale. \u00dcks Noormetsa lavaruumis korduv element on l\u00e4bipaistev sein \u2013 hoopis teise m\u00f5juga p\u00fcsib see meeles lavastusest “Valged p\u00f5drad”. S\u00f5nadega on ilmv\u00f5imatu adekvaatselt kirjeldada, mismoodi Tanel Ingi Karlssonina vastu seina p\u00f5rkab ning seina najal laiali valgub, nagu mingi vedel ollus\u2026 Sellist voolavat, peaaegu et aerod\u00fcnaamilist lavalist olekut ma Ingi puhul ei m\u00e4letagi. Karlssoni lend publiku kohal on t\u00e4nu sellele h\u00f5lpsasti kujuteldav.<\/p>\n
“Superstaar” on ansamblit\u00fckk, k\u00f5ik tegelased teevad l\u00e4bi omalaadseid muutusi, kollektiivset kobarprotsessi ps\u00fchholoogilise teatri m\u00f5\u00f5tkavas vaagida vist \u00fclem\u00e4\u00e4ra p\u00f5hjalikult ei maksa, aga puhta lustiga kaasa elada on j\u00f5le m\u00f5nus. Viimaks j\u00e4\u00e4b painama pu\u00e4nt, kentsakad viited v\u00f5imu- ja\/v\u00f5i v\u00f5las\u00f5ltuvusele, mis seob ootamatult k\u00f5ik maskid langetanud J\u00fcri S\u00fcgist ja tema t\u00f6\u00f6andjat Tomi. Mine v\u00f5ta kinni, kes nad \u00f5igupoolest olid, on, saavad olema ses peegliduellis?<\/p>\n
Ohjeldamatu naeruteraapia ja kentsakad pilaknihvid, mida ma ainsa korraga \u00e4ra tabada ei suutnudki, kannavad vaataja l\u00f5puks siiski kummaliselt kurbliku \u00e4ratundmiseni, et me ju elame sessamas labasuse ja n\u00f5meduse maailmas, toodame ja tarbime seda aina juurde. Et isegi totraim absurd ei j\u00f5ua meie elule kannule. Aga armumise, katuste kohal lendamise, oma laulu \u00fclesleidmise v\u00f5imaluse kingib “Superstaar” sellegipoolest. See ongi maailma parim v\u00e4rk, mida \u00fcks kom\u00f6\u00f6dia v\u00f5i farss publikule anda suudab.<\/p>\n
M\u00e4lu v\u00f5ib petta ka, aga minu meelest lausuti lavaloo (\u00f5nneliku?!) l\u00f5pu m\u00e4rgiks Goethe “Fausti” Mefistofelese kuulus lause tibake teistmoodi: “Meis peitub j\u00f5ud, mis korda saadab head \u2026!” Eks k\u00f5la see lootustandvalt meile kui k\u00f5verpeeglite absurdses aegruumis ekslejatele \u2013 nagu lepitava, julgustava noodina. N\u00f5nda j\u00f5uab Andres Noormets viimaks ikka ja j\u00e4lle oma p\u00fcsiteemani, mis on meie k\u00f5igi \u00fchine teema: ainult armastus loeb, p\u00e4\u00e4stab, aitab olla elus. Ja ilmtingimata koos l\u00e4hedastega.<\/p>\n
Aga mismoodi ja kuhu kanti J\u00fcri S\u00fcgise edasine tee edasi kulgeb, kelle uksele ta koputab ja millise missiooniga, kes seda teab\u2026 Ja ehk ongi hea, kuni ei tea\u2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Andres Noormetsa lavastuste arv on n\u00fc\u00fcd siis \u00fcletanud saja piiri. Katsusin kokku rehkendada, kui mitu tema lavastustest on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":87552,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[43192,27259,7610,37,33,35,173,34,36,43193,140,7611,8787,196,2750],"class_list":{"0":"post-87551","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-aarne-soro","9":"tag-adeele-jaago","10":"tag-andres-noormets","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-entertainment","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-marika-palm","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-superstaar","20":"tag-tanel-ingi","21":"tag-ugala","22":"tag-ugala-teater"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115911646469929066","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87551","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=87551"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87551\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/87552"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=87551"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=87551"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=87551"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}