{"id":87568,"date":"2026-01-17T18:27:09","date_gmt":"2026-01-17T18:27:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/87568\/"},"modified":"2026-01-17T18:27:09","modified_gmt":"2026-01-17T18:27:09","slug":"karin-hallas-murula-habermann-ja-johanson-olid-inimestena-uksteise-vastandid-arhitektuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/87568\/","title":{"rendered":"Karin Hallas-Murula: Habermann ja Johanson olid inimestena \u00fcksteise vastandid | Arhitektuur"},"content":{"rendered":"

Arhitektuuriloolane Karin Hallas-Murula pani kaante vahele arhitektide Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni lood. Hallas-Murula r\u00e4\u00e4kis kultuurisaatele “OP”, et mehed annavad tandemina suurep\u00e4rase ettekujutuse, milline oli Eesti-aegne arhitekt.<\/p>\n

Habermann ja Johanson kujundasid suure osa 20. sajandi esimese poole Tallinnast. Projekteerisid nad peaaegu k\u00f5ike: elamutest kabeliteni, koolimajadest vanadekodudeni, kioskitest pangahooneteni. Riigikogu hoonest r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n

Mastaapse kaksikmonograafia kokku pannud Hallas-Murula usub, et \u00fchel aastal s\u00fcndinud, mitut haridusasutust koos v\u00e4isanud ning isegi oma 50. juubelit koos t\u00e4histanud arhitektid olid pigem s\u00f5brad kui konkurendid. “Vanad head s\u00f5brad. Konkurentsi nende vahel peaaegu et ei olnudki, sest m\u00f5lemad olid nii h\u00f5ivatud suurte tellimustega, mida tuli j\u00e4rjest,” selgitas Hallas-Murula.<\/p>\n

Habermanni ja Johansoni k\u00e4e l\u00e4bi \u00e4rkasid muu hulgas elule Ristiku koolimaja, Lenderi koolimaja, Prantsuse l\u00fctseum, keskhaigla, tulet\u00f5rjehoone ning palju kortermaju Politseipargi \u00fcmbruses.<\/p>\n

Pronksi t\u00e4nav 10 ja\u00a0Gonsiori t\u00e4nava\u00a0ristmikul asub 1939. aastal ehitatud kuuekorruseline korterelamu, mis sai elavat vastukaja. “See koosneb tegelikult kolmest erinevast majast. Korterite vajadus oli v\u00e4ga suur p\u00e4rast esimese maailmas\u00f5ja l\u00f5ppemist ja hakati projekteerima suuremaid kortermaju, mille korteri suurus ei tohtinud olla \u00fcle kolme toa, sest see oli riigilaenu p\u00f5him\u00f5te,” selgitas arhitektuuriloolane.<\/p>\n

<\/p>\n

“Selle maja puhul on n\u00e4ha, et ta on natuke vahepealne. Siin on juugendist p\u00e4rit dekoreerimise traditsiooni veel n\u00e4ha, aga teisest k\u00fcljest on k\u00f5ik juba liikumas \u00fchtlase r\u00fctmi ja natuke rangema fassaadikujunduse poole. See oli \u00fcleminekuaeg, kus liiguti funktsionalismi suunas,” lisas ta.<\/p>\n

Esimene r\u00f5hutatult funktsionalistlik koolimaja oli n-\u00f6 Lenderi koolimaja, t\u00e4nane Tallinna kesklinna vene g\u00fcmnaasium, mille projekteeris Herbert Johanson. “Seda oli raske r\u00f5hutada, sest koolimajade projekteerimisel olid omad reeglid, siis tegi Johnson sinna j\u00f5ulise, funktsionalistliku, moodsa elemendi nagu seda on klaastrepikoda. Iseenesest on tegu tagavaratrepiga. Sellist uhkust ja kalidust poleks isegi vaja olnud, aga v\u00e4ljast vaadates on ta siiski selle koolimaja k\u00f5ige \u00e4ratuntavam element, millist teist Eesti koolides ei ole.”<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Kindlasti oli ka inimesi, kes neid uuendusi koledaks pidasid. “Nii oli see ka Euroopas. Nii kui hakati tegema lamekatusega funktsionalistlike maja, siis esimene hakkasid protestima katusetegijad ja katusekivide tootjad, sest nende t\u00f6\u00f6p\u00f5ld oli \u00e4kitselt j\u00f5uliselt ahenemas. Nende protestid olid v\u00e4ga \u00e4gedad. Meil kajastusid samad asjad. \u00dchest k\u00fcljest tahtsime v\u00e4ga moodsad olla, aga teiselt oli k\u00fcsimus, kas peaksime seda ikka j\u00e4rgima,” r\u00e4\u00e4kis Hallas-Murula ning lisas, et arhitektidest r\u00e4\u00e4giti ka \u00fchiskonnas.<\/p>\n

“Eriti Habermannist. Kui Habermann tuli Tallinna linnavalitsusse t\u00f6\u00f6le juba 1914. aastal ehk tsaariajal. Loodi uus amet linnaplaneerimise arhitekt. Habermann paisits seltskonnas ikka v\u00e4ga silma. Ta oli v\u00e4ga hea jutuga, v\u00e4ga heade teadmistega, tal oli seotud kunstiseltsi ja teatritega, oli komisjonides ja n\u00f5ukogudes,” selgitas Hallas-Murula.<\/p>\n

“Johanson oli t\u00fc\u00fcbi poolest \u00e4\u00e4retult teistsugune. Pigem veidi endasse sulgenud. Seltskondlikest koosviibimisest r\u00e4\u00e4gitakse ikka seda, et Johanson eelistas istuda nurgas, popsutada oma piipu ja mitte midagi teha. Teisest k\u00fcljest oli ta \u00e4\u00e4retult t\u00f6\u00f6kas. Tema t\u00f6\u00f6v\u00f5imest on m\u00e4lestusi. Nad olid vastandid, aga mingis m\u00f5ttes nad lausa ideaalselt t\u00e4iendavad seda ettekujutus sellest, milline v\u00f5is olla Eesti aja arhitekt. Ta v\u00f5is olla suur seltskonnainimene ja teisest k\u00fcljest korralik perekonnainimene, kes ehitab endale kolm maja ja s\u00f5idab Buickiga.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arhitektuuriloolane Karin Hallas-Murula pani kaante vahele arhitektide Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni lood. Hallas-Murula r\u00e4\u00e4kis kultuurisaatele “OP”, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":87569,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[227,225,226,228,37,33,35,173,34,36,17181,43196,12275,229,230,140,465],"class_list":{"0":"post-87568","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kunst-ja-kujundus","8":"tag-arts","9":"tag-arts-and-design","10":"tag-artsdesign","11":"tag-design","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-entertainment","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-eugen-habermann","19":"tag-herbert-johanson","20":"tag-karin-hallas-murula","21":"tag-kunst-ja-kujundus","22":"tag-kunstkujundus","23":"tag-meelelahutus","24":"tag-op"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115911854845500943","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87568","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=87568"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87568\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/87569"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=87568"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=87568"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=87568"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}