![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3035367hf019t24.png\"\/)
Kliiniline hapruse skaala. Autor\/allikas: Dalhouse University<\/p>\nKui inimese kehal ei ole reserve, et v\u00e4listele stressiallikatele tavap\u00e4raselt vastu panna, saab r\u00e4\u00e4kida haprusest. Tartu \u00dclikoolis kaitstud doktorit\u00f6\u00f6 osutab, et hapratel patsientidel on oluliselt v\u00e4iksem v\u00f5imalus operatsioonij\u00e4rgne periood \u00fcle elada ja nad taastuvad suurest erakorralisest l\u00f5ikusest aeglasemalt.<\/p>\n
“M\u00f5ned 80-aastased v\u00f5ivad olla v\u00e4ga tugeva tervisega ja samal ajal m\u00f5ned nooremad inimesed juba v\u00e4ga kulunud. Haprus ongi m\u00f5\u00f5de, kui kulunud nad on, v\u00f5i vastupidi, kui tugeva tervisega,” \u00fctleb P\u00f5hja-Eesti regionaalhaigla (PERH) \u00fcldkirurg-vanemarst Karl-Gunnar Isand. Maailma tervikuna vaadates on habras iga viies \u00fcle 65-aastane inimene. Haprust esineb rohkem arengumaades ja pigem Ida- kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopas.<\/p>\n
“M\u00f5ned 80-aastased v\u00f5ivad olla v\u00e4ga tugeva tervisega ja samal ajal m\u00f5ned nooremad inimesed juba v\u00e4ga kulunud.”<\/p>\n
Oma hiljuti kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s uuris Isand hapruse m\u00f5ju patsientidele, kes vajasid erakorralist laparotoomiat. See t\u00e4hendab, et neile tehti eluohtlikus olukorras riskantne k\u00f5hu\u00f5\u00f5neoperatsioon. Ta hindas v\u00f5rdlevalt enam kui 1800 patsiendi andmeid Oxfordi \u00fclikooli haiglast ning PERH-ist ja Ida-Tallinna keskhaiglast. Patsientide haprust m\u00f5\u00f5tis ta kliinilise hapruse skaalaga (vt allolevat joonist). “V\u00e4ga h\u00e4sti joonistus v\u00e4lja, et hapramate inimeste ravitulemused olid oluliselt kehvemad,” m\u00e4rgib ta.<\/p>\n
Kliiniline hapruse skaala. Autor\/allikas: Dalhouse University<\/p>\n
Kui operatsiooni tulemus on vastupidine…<\/p>\n
Peale erakorralist operatsiooni on patsientide k\u00e4ek\u00e4igu hindamiseks k\u00f5ige selgem ja lihtsam m\u00f5\u00f5ta Karl-Gunnar Isanda s\u00f5nul nende suremust. Oma doktorit\u00f6\u00f6s m\u00f5\u00f5tis ta patsientide suremust l\u00fchiajaliselt ehk 30 p\u00e4eva jooksul ja pikaajaliselt ehk kuue kuu m\u00f6\u00f6dudes peale l\u00f5ikust. “Tuleb v\u00e4lja, et haprus m\u00f5jutab suremust v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral isegi kuus kuud hiljem,” toob ta esile.\u00a0<\/p>\n
Isand m\u00f5\u00f5tis enne operatsiooni k\u00f5igi patsientide haprust \u00fcheksaastmelise kliinilise hapruse skaalaga, kus suurem number viitab suuremale hapruse tasemele. Esimesel kolmel tasemel on mittehaprad, viiendal kuni \u00fcheksandal erineva raskusastmega haprad ja neljandal vahepealsed ehk eelhaprad inimesed. “Skaala keskendub k\u00f5ige enam sellele, kuidas inimesed suudavad oma igap\u00e4evaeluga toime tulla,” selgitab \u00fcldkirurg.<\/p>\n
“Tuleb v\u00e4lja, et haprus m\u00f5jutab suremust v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral isegi kuus kuud hiljem.”<\/p>\n
Tema uuringutes joonistus selgelt v\u00e4lja, et mida k\u00f5rgem hapruse tase, seda kehvemad tulemused ja suurem suremus. “Nendest, kes on skaalal kuus v\u00f5i rohkem, olid kaugelt \u00fcle pooled kolme kuu jooksul p\u00e4rast operatsiooni surnud,” s\u00f5nab ta.\u00a0<\/p>\n
Kahjuks ei l\u00e4inud Isanda s\u00f5nul ka elluj\u00e4\u00e4nutel kuigi h\u00e4sti. Neil oli teistega v\u00f5rreldes m\u00e4rksa rohkem t\u00fcsistusi ja nad pidid haiglas viibima palju pikemalt. Samuti vajasid nad teistest sagedamini taastusravi v\u00f5i \u00f5endusabi. “Isegi kuue kuu p\u00e4rast oli n\u00e4ha oluline vahe. Hapramate inimeste vajadus hooldusabihaigla j\u00e4rele oli selgelt suurenenud, samal ajal kui mittehapratel sellist vahet v\u00f5rreldes varasema olukorraga ei olnud,” k\u00f5rvutab Isand. Sarnaseid tulemusi kinnitavad ka mujal maailmas tehtud uuringud.<\/p>\n
Lootust on halvimat ennetada<\/p>\n
Karl-Gunnar Isanda uuring n\u00e4itas, et peale elup\u00e4\u00e4stvat, kuid ulatuslikku kirurgilist protseduuri haprate inimeste haprus reeglina s\u00fcveneb. Samas osutavad varasemad uuringud, et sellise operatsiooni l\u00e4bi teinud inimeste endi jaoks on k\u00f5ige t\u00e4htsam s\u00e4ilitada oma iseseisvus ja kodus elada. “Nad tahavad s\u00e4ilitada v\u00e4hemalt sellegi elukvaliteedi, mis neil on, ega pea esmat\u00e4htsaks lihtsalt kauem elamist,” \u00fctleb \u00fcldkirurg.<\/p>\n
Niisuguse varasema teadmise valguses on Isanda s\u00f5nul ka tema uurimistulemused v\u00e4ga olulised. Eestiski pakuvad arstid hapratele patsientidele v\u00e4ga kurnavat ravi, millega kaasneb suur risk surra v\u00f5i patsientide elukvaliteeti oluliselt halvendada. Patsiendi enda soovid alati t\u00e4helepanu ei saa. “Surm tundub justkui k\u00f5ige halvem variant. Samas need inimesed ise ei pruugi leida, et see on k\u00f5ige hullem, mis juhtuda saab. V\u00f5ib minna veel hullemini,” sedastab Isand.<\/p>\n
Oma t\u00f6\u00f6ga soovib ta t\u00f5sta nii patsientide kui ka arstide teadlikkust haprusest, et \u00fcheskoos seada realistlikke ravi eesm\u00e4rke ja samal ajal austada patsientide soove. “Viimasel ajal on kasvavat t\u00e4helepanu saanud elu l\u00f5puga seotud teemad ning patsiendi seadmine nende otsuste keskmesse. Oluline on seejuures need asjad rahulikus olukorras l\u00e4bi m\u00f5elda ja v\u00f5ib-olla l\u00e4hedastega arutada, et otsuseid ei tuleks teha eluohtlikus olukorras, kus on tundidega viivitamine v\u00f5ib saada saatuslikuks,” arutleb Isand.\u00a0<\/p>\n
“Haprus ei ole ainult vanusest tingitud. Teiseks ei ole see pidevalt progresseeruv ja ainult halvemaks minev seisund.”<\/p>\n
Hapruse riskitegurid on tema s\u00f5nul seotud inimese eluviisiga. Kes teeb trenni, toitub t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikult, ei suitseta ega tarbi alkoholi ja hoiab suhteid teiste inimestega, muutub v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4oliselt ka hapraks. Maailma vaates esineb haprust sagedamini v\u00e4iksemate sissetulekute ja madalama haridustasemega riikides. “On loodud interaktiivne digitaalne hapruse atlas, kust on h\u00e4sti n\u00e4ha, et Ida-Euroopa inimestel l\u00e4heb kehvemini,” v\u00f5rdleb Isand siinset olukorda L\u00e4\u00e4ne-Euroopaga.<\/p>\n
Vahe ida ja l\u00e4\u00e4ne vahel tuli v\u00e4lja ka tema t\u00f6\u00f6s. Muu hulgas v\u00f5rdles ta enda uuringutulemusi Inglismaal ja Uus-Meremaal tehtud uuringute tulemustega. “Kui meie valimis oli ainult 30 protsenti \u00fcle 50-aastaseid inimesi mittehaprate tasemel, siis Uus-Meremaal oli hapraid patsiente sarnases vanusegrupis \u00fcldse ainult umbes 18 protsenti. Inglismaa j\u00e4i vahepeale umbes 60 protsendi mittehapratega,” meenutab \u00fcldkirurg.<\/p>\n
Hapruse uurimine sai alguse geriaatriast. Kui tihti seostatakse valdkonda vanemaealiste uurimisega, siis tegelikult tegeleb geriaatria Isanda s\u00f5nul haprate inimestega. “Haprus ei ole ainult vanusest tingitud. Teiseks ei ole see pidevalt progresseeruv ja ainult halvemaks minev seisund,” osutab ta.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval on v\u00f5imalik teha haprale patsiendile prehabilitastiooni ehk piltlikult \u00f6eldes enne suurt protseduuri tema seisundi haprust v\u00e4hendada. “Haprus ei ole alati t\u00e4iesti lootusetu. See on mingil m\u00e4\u00e4ral p\u00f6\u00f6ratav isegi siis, kui see on juba k\u00e4tte j\u00f5udnud. Loomulikult oleks ennetamine aga veelgi parem,” \u00fctleb Isand.<\/p>\n
Karl-Gunnar Isand kaitses doktorit\u00f6\u00f6 “The impact of frailty on outcomes following emergency laparotomy: Enhancing risk prediction and clinical decision-making” (“Hapruse m\u00f5ju erakorralise laparotoomia ravitulemustele: prognostiliste mudelite ja otsustusprotsessi t\u00e4iustamisest”) 19. septembril Tartu \u00dclikoolis. T\u00f6\u00f6d juhendasid\u00a0 professor Peep Talving, professor Urmas Lepner, kaasprofessor Helgi Kolk ja lektor Sten Saar Tartu \u00dclikoolist. Oponeeris professor Folke Hammarqvist Karolinska Instituudist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui inimese kehal ei ole reserve, et v\u00e4listele stressiallikatele tavap\u00e4raselt vastu panna, saab r\u00e4\u00e4kida haprusest. Tartu \u00dclikoolis kaitstud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8761,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,6525,34,36,31,32,6169,6168,21,6526,6176,4191,4189,28,29,6522,19,6170,6524,574,25,6523,2424,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-8760","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elukvaliteet","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-habras","19":"tag-haprus","20":"tag-headlines","21":"tag-kaasuvad-haigused","22":"tag-karl-gunnar-isand","23":"tag-kirurg","24":"tag-kirurgia","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-loikus","28":"tag-news","29":"tag-operatsioon","30":"tag-patsiendid","31":"tag-perh","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-suremus","34":"tag-tartu-ulikool","35":"tag-top-stories","36":"tag-topstories","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-uudised","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8760","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8760"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8760\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8761"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8760"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8760"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8760"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}