On \u00fcks m\u00f5te v\u00f5i pigem ideoloogia, mille v\u00f5tab kokku koondnimetus avatud rahvuslus. Avatud rahvusluse eestk\u00f5neleja \u00fctleb, et “eestlane v\u00f5ib olla iga\u00fcks, kes end siin kodus tunneb, keelt valdab ja eestlane olla tahab.” Ta v\u00f5ib oma arvamust p\u00f5hjendada nii: “Avatud ja enesekindla Eesti kultuuriruumi loomine on kergem, kui eestlust liiga kitsalt ei piirata ega h\u00e4beneta.”<\/p>\n
Kas niisuguse hoiakuga tuleks n\u00f5ustuda? Selle \u00fcle saab arutleda mitut moodi, aga siinses kirjutises vaatan ainult \u00fchte argumenti. See argument on avatud rahvusluse vastu.<\/p>\n
Et mitte j\u00e4\u00e4da kinni Eesti konteksti erip\u00e4radesse ja et m\u00f5ttek\u00e4igu olemus tuleks paremini v\u00e4lja, p\u00f6\u00f6rame avatusekaitsja v\u00e4ite \u00fcmber. M\u00f5tleme end eestlastena m\u00f5nda kaugesse paika. Kujutlegem n\u00e4iteks Sahara k\u00f5rbe s\u00fcgavustes asuvat riiki, mille nimi on Tuareegia. Praegu s\u00e4\u00e4rast riiki pole, kuid tuareegid on p\u00e4riselt eksisteeriv mitmemiljoniline rahvas, kellel on aegade jooksul olnud oma poliitilised olemisvormid, sultanaadid ja konf\u00f6deratsioonid.<\/p>\n
Kujutlegem, et ajaloo k\u00e4igus on l\u00f5puks tekkinud p\u00fcsivate piiridega iseseisev Tuareegia riik ja sellest on saanud paik, kus on \u00fcht-teist toredat, nii et \u00fches eestlases t\u00e4rkab soov sinna elama asuda.<\/p>\n
K\u00fcsimus on n\u00fc\u00fcd, kas sel eestlasel oleks alust loota, et Tuareegias kehtiks avatud tuareegluse p\u00f5him\u00f5te, mis \u00fctleb: “Tuareeg v\u00f5ib olla iga\u00fcks, kes end siin kodus tunneb, keelt valdab ja tuareeg olla tahab, ka siis, kui ta n\u00e4eb v\u00e4lja teistest erinev v\u00f5i r\u00e4\u00e4gib keelt aktsendiga.” Ja seda p\u00f5him\u00f5tet p\u00f5hjendataks, \u00f6eldes, et “avatud ja enesekindla Tuareegia kultuuriruumi loomine on kergem, kui tuareeglust liiga kitsalt ei piirata ega h\u00e4beneta.”<\/p>\n
Minu arvates ei oleks eestlasel v\u00e4himatki alust Tuareegiast midagi sellist tahta. Alust on tahta vaid p\u00f5hilisi inim\u00f5igusi. Keegi ju ei k\u00e4si Tuareegiasse elama asuda, sinna minnakse lihtsalt otsima midagi toredat. Isegi kui ei mindaks otsima midagi toredat, vaid oldaks pagulane ja p\u00f5genetaks k\u00fc\u00fcditamise eest, ikkagi on arusaamatu, miks peaks tuareeg oma rahvuslust eestlaste t\u00f5ttu kohendama.<\/p>\n
\u00dche p\u00f5hip\u00f5hjuse, miks ma ei suuda kujutleda, et v\u00f5iksin eestlasena tahta osa saada avatud tuareeglusest \u2013 v\u00f5iksin tahta “hakata tuareegiks” selles m\u00f5ttes nagu r\u00e4\u00e4gitakse “eestlaseks hakkamisest”\u2013, saab s\u00f5nastada vaikiva teadmise m\u00f5iste abiga.<\/p>\n
Vaikiva teadmise m\u00f5iste tegi teadusfilosoofias 1950. aastate l\u00f5pul tuntuks Michael Polanyi. “Me teame rohkem, kui me suudame \u00f6elda” on tema p\u00f5hitees. Teadusfilosoofias kuulub selle teesi juurde palju spetsiifilisi m\u00f5tteid, aga need pole praegu olulised. Me saame vaikivast teadmisest k\u00f5nelda ka teistes kontekstides, sealhulgas lihtsalt \u00fcksikisiku, mitte ainult teadlase puhul, ja me saame sellest k\u00f5nelda ka rahvaste puhul.<\/p>\n
Niih\u00e4sti \u00fcksikisikute kui ka rahvaste puhul t\u00e4iendaksin Polanyi teesi ainult m\u00f5ne omaduss\u00f5naga. Mitte lihtsalt “Me teame rohkem, kui me suudame \u00f6elda”, vaid “Me teame m\u00e4\u00e4ratult palju rohkem, kui me suudame \u00f6elda”.<\/p>\n
“Osa neist teadmistest on triviaalsed ja tillukesed, nad v\u00f5ivad puudutada seda, kas putru s\u00fc\u00fcakse kahvli v\u00f5i lusikaga ja kuidas s\u00f5ita jalgrattaga.”<\/p>\n
V\u00f5tame alustuseks \u00fcksikisiku. Kui olen maailmas elanud 65 aastat, nagu juhtumisi on, siis usun k\u00fcll, et mul on m\u00e4\u00e4ratult palju rohkem igasuguseid teadmisi, kui iial on v\u00f5imalik s\u00f5nadesse panna. Osa neist teadmistest on triviaalsed ja tillukesed, nad v\u00f5ivad puudutada seda, kas putru s\u00fc\u00fcakse kahvli v\u00f5i lusikaga ja kuidas s\u00f5ita jalgrattaga. (Olgu k\u00f5rvalep\u00f5ikena \u00f6eldud, et jalgrattas\u00f5iduoskusse puutuv teadmine on \u00fcks filosoofide lemmikn\u00e4ide vaikiva teadmise kohta.)<\/p>\n
Teises \u00e4\u00e4rmuses on v\u00e4ga abstraktsed, v\u00e4iksemad ja suuremad teadmisekillud teoreetilisest f\u00fc\u00fcsikast ja filosoofiast. Seal vahel on teadmised ilmast, kirjandusest, filmidest, mitmesugustest elusituatsioonidest. Iga inimene, ka juba kahek\u00fcmneaastane, valdab tohutul hulgal igasugust teadmist, ehkki ta ei suuda sellest enamikku s\u00f5nadesse panna. Suure osa ajast v\u00f5ib selline teadmine olla uinuvas olekus, ent sobiva olukorra tekkides aktiveerub.<\/p>\n
Rahvusesse ja kodumaasse puutuv vaikiv teadmine on eestlaste puhul laiali laotunud \u00fcle umbes miljoni \u00fcksikisiku. Tervikuna on see muidugi veel hiiglaslikum kui \u00fchele inimesele elu jooksul kogunev vaikiv teadmine.<\/p>\n
Vaikiva ajalooteadmise esimesi algeid antakse edasi m\u00f5tte-, fakti- ja hinnangupudemetes, mida vanemad poetavad lastele s\u00f6\u00f6gilauas v\u00f5i mis sisalduvad lasteraamatutes. Sealtkaudu tekivad udused ettekujutused muinasajast, ristir\u00fc\u00fctlitest, Vene impeeriumist, Eesti Vabariigist, Siberisse saatmisest, dissidentidest.<\/p>\n
Vaikivat teadmist v\u00f5ib endas kanda irooniline n\u00e4oilme, mis ilmub koolitunnis \u00f5petaja n\u00e4ole, kui ta \u00fctleb oma \u00f5pilastele teatud etten\u00e4htud lauseid. See v\u00f5ib sisalduda viisis, kuidas reageeritakse rahvarohkesse mereranda ilmuvatele roosas kombinees prouadele.<\/p>\n
\u00dcksk\u00f5ik kas r\u00e4\u00e4kida ajaloolisest m\u00e4lust, kollektiivsest teadvusest v\u00f5i vaikivast teadmisest, see miski, mida ma silmas pean, minu arvates m\u00e4ngib ja peabki m\u00e4ngima m\u00f5istlikus poliitilises elukorralduses rolli.<\/p>\n
Kui tuua \u00fcks n\u00e4ide, siis Eesti elukorralduse suurimad mured seostuvad juba pikka aega Venemaaga. Julgen arvata, et igal eestlasel eraldi ja eesti rahval tervikuna on tohutu hulk teadmisi ja tarkusi Venemaa kohta. Eks just seda ongi viimasel ajal, Ukraina s\u00f5ja kontekstis, sageli v\u00e4idetud: et s\u00fcndmuste k\u00e4ik on n\u00e4idanud, et eestlastel on selle kohta rohkem tarkust ja tunnetust kui vanematel ja v\u00f5imsamatel L\u00e4\u00e4ne-Euroopa \u00fchiskondadel. Ning ma ei usu, et see tarkus ja tunnetus oleks esitatav mingi kindlapiirilise v\u00e4idetekomplektina, mille v\u00f5iks siis vormistada nii-\u00f6elda Venemaa k\u00e4siraamatuks, nii et ka tuareeg saaks selle m\u00f5ne aastaga selgeks \u00f5ppida ja seej\u00e4rel Eesti elu k\u00f5igis tahkudes osaleda.<\/p>\n
Tulleski n\u00fc\u00fcd tagasi tuareegide juurde, k\u00fcsigem, missugune v\u00f5iks tuareegide \u00fchiskonnas olla selline vaikiv ajalooteadmine, mis m\u00e4ngiks Tuareegias sama suurt rolli kui Eesti elus m\u00e4ngib Venemaa-teadmine. Kas oleks ka neil m\u00f5ni selline rahvas v\u00f5i riik, kes niisama suurel m\u00e4\u00e4ral determineeriks nende poliitika arutlusi ja realiteete kui Venemaa determineerib Eesti puhul? Ja k\u00fcsimus sellistest poliitika suurtest determinantidest pole ainuke k\u00fcsimus, mis tekib.<\/p>\n
Kui eestlane, kes tahab Tuareegiasse asuda, oleks noor, v\u00f5iks ta ehk viisk\u00fcmmend aastat tuareegide juures elada ning sel juhul saaks vaikivast teadmisest m\u00f5nev\u00f5rra osa. Ehkki k\u00f5ik see, mis inimese teadvusse imbub lapseeas ja koolip\u00f5lves, j\u00e4\u00e4ks tal ikkagi saamata.<\/p>\n
V\u00f5ib muidugi lugeda ka l\u00e4bi hulga raamatuid, mis annavad asjadest natuke aimu. Sealt saab teada, et tuareegid austavad v\u00e4ga naisi \u2013 aga neil on kastis\u00fcsteem ja nad on iidsetest aegadest pidanud orje; et nende islam on leebe \u2013 aga oma iseseisvusp\u00fc\u00fcdlustes on nad s\u00f5lminud liite k\u00f5ige hullemate \u00e4\u00e4rmuslastega; et prantslased r\u00f5husid neid \u2013 aga p\u00e4rast prantslasi hakkasid teised Aafrika riigid neid veel raskemini r\u00f5huma.<\/p>\n
Ent kuidas see k\u00f5ik omavahel kokku klapib ja mismoodi peaks seda ajaloolist tausta arvestama n\u00fc\u00fcdne Tuareegia, oleks v\u00e4ga keeruline \u00f6elda. Ka tuareegil endal, kuid eestlasel juba ammugi.<\/p>\n
Minu arvamus on, et inimene, kes tuleb paekivistelt loopealsetelt, Vargam\u00e4elt, laulupidudelt ja NATO viiendast artiklist, vaevalt suudab poliitilise elu vallas midagi m\u00f5istlikku \u00fctelda nomaadlikule k\u00f5rberahvale. Nende maastikud, tavad, tarkused, kokkupuuted teiste rahvastega on olnud niiv\u00f5rd teistsugused.<\/p>\n
Eestlane teab k\u00f5rbest ja kaamelitest sama palju kui tuareeg reheahjust ja vastlas\u00f5idust. Seevastu avatud rahvusluse eestk\u00f5neleja n\u00e4htavasti arvab, et riigi poliitiline elukorraldus ei tohigi kuigiv\u00f5rd s\u00f5ltuda ajaloost. M\u00e4lu, kollektiivne teadvus, vaikiv ajalooteadmine ei m\u00e4ngi \u00fchiskonnaelus rolli v\u00f5i selle roll on teisej\u00e4rguline.<\/p>\n
K\u00f5nelemine ajaloost ja vaikivast teadmisest v\u00f5ib k\u00f5lada rahvuskonservatiivuse moodi, aga pole siiski sama asi. Rahvuskonservatiivsed hoiakud kipuvad t\u00e4nap\u00e4eval (mitte ainult Eestis, vaid ka mujal) mingitel segastel p\u00f5hjustel seostuma niinimetatud kristlike v\u00e4\u00e4rtustega.<\/p>\n
Ma olen rahvuslane, kuid mulle ei sobi liiga traditsioonilised perev\u00e4\u00e4rtused, luterlus, katoliiklus ja muu taoline, millest konservatiivid varem v\u00f5i hiljem juttu teevad. Vaikiva teadmise m\u00f5iste t\u00e4htsustamine liigseid religioosseid ja moraalseid kohustusi kaasa ei too, aga sellest siiski j\u00e4reldub piisavalt palju, et mitte olla avatud rahvuslane.<\/p>\n
Eestlane ei saa hakata tuareegiks ja tuareeg ei saa hakata eestlaseks. Aga kuigi oma kirjutises valisin tausts\u00fcsteemiks kauge ja eksootilise rahva, arvan, et tegelikult eestlane ei saa hakata isegi mitte l\u00e4tlaseks ja l\u00e4tlane ei saa hakata eestlaseks. K\u00fcll aga saavad niih\u00e4sti tuareeg kui l\u00e4tlane hakata eestirahvuslaseks, ning eestlane ja l\u00e4tlane saavad hakata tuareegirahvuslaseks.<\/p>\n
Olla eestlane ja olla eestirahvuslane on eri asjad. Ma ise olen niih\u00e4sti eestlane kui eestirahvuslane kui tuareegirahvuslane \u2013 aga ka l\u00e4tirahvuslane ja enamiku muude rahvuste rahvuslane \u2013, nii et minu puhul need eri asjad sulavad juhuslikult kokku ja on selle v\u00f5rra lihtsam.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"On \u00fcks m\u00f5te v\u00f5i pigem ideoloogia, mille v\u00f5tab kokku koondnimetus avatud rahvuslus. Avatud rahvusluse eestk\u00f5neleja \u00fctleb, et “eestlane…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":87807,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[1114,286,26,27,37,33,35,43315,34,36,31,32,4270,21,28,29,19,25,43314,1049,43316,23,24,262,22,20,96,30],"class_list":{"0":"post-87806","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aafrika","9":"tag-ajalugu","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eestlus","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-filosoofia","21":"tag-headlines","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-rahvuslus","27":"tag-soda","28":"tag-tiiu-hallap","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-ukraina","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-venemaa","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115915539265081648","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87806","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=87806"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87806\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/87807"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=87806"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=87806"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=87806"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}