{"id":87836,"date":"2026-01-18T11:00:11","date_gmt":"2026-01-18T11:00:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/87836\/"},"modified":"2026-01-18T11:00:11","modified_gmt":"2026-01-18T11:00:11","slug":"helika-maekivi-os-ei-ole-us-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/87836\/","title":{"rendered":"Helika M\u00e4ekivi: \u00d5S ei ole \u00dcS | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Kirjakeele normi leiab kompaktselt \u00fcksnes vastilmunud \u00d5S 2025-st, EKI \u00fchends\u00f5nastikus on see segamini muu, sealhulgas norminguv\u00e4lise keeleinfoga, kirjutab Helika M\u00e4ekivi algselt Sirbis <\/a>ilmunud kommentaaris.<\/p>\n

Elektrooniline \u00d5S on S\u00f5naveebi alamleht. See ei asu S\u00f5naveebi avalehel, vaid peidus1: selle leiab \u00fcleval paremal nurgas t\u00e4piruudu peale kl\u00f5psates. S\u00f5naveebi avalehelt ei satu lugeja aga mitte \u00d5S-i, vaid hoopis EKI \u00fchends\u00f5nastiku 2025 (\u00dcS) ja oskuss\u00f5nastike lehele. Tegelikult on \u00d5S-i leidmiseks lihtsam guugeldada “\u00d5S\u00a02025”.<\/p>\n

Vastse \u00d5S-i tutvustamisel on imestust tekitanud selle esitlemine koos \u00dcS-iga.2\u00a0\u00d5S-i k\u00f5rval soovitatakse S\u00f5naveebi kasutada isegi \u00d5S-i saates\u00f5nas.3\u00a0Sama juhtub siis, kui \u00d5S-ist m\u00f5nda s\u00f5na ei leia: siis kuvatakse tekst “\u00d5S-is on v\u00e4iksem valik s\u00f5nu kui S\u00f5naveebis. Proovi otsida S\u00f5naveebist”. See tekst on p\u00f5hjustanud kasutajates suuremat sorti segaduse.<\/p>\n

Esiteks, nagu \u00f6eldud, on \u00d5S ju S\u00f5naveebi alamleht, s.t \u00d5S-i vaadates asutaksegi juba S\u00f5naveebis \u2013 veebiaadresski on https:\/\/sonaveeb.ee\/os<\/a>. Tegelikult saadetakse kasutaja S\u00f5naveebi p\u00f5hiosa ehk \u00dcS-i ja oskuss\u00f5nastikke vaatama. Teiseks \u2013 ja see on eriti veider \u2013 j\u00e4\u00e4b nii artikleid, \u00d5S-i saates\u00f5na kui\u00a0ka \u00d5S-is kuvatavat teksti lugedes mulje, nagu ei olekski vahet, kust keeleinfot otsida, kas \u00d5S-ist v\u00f5i \u00dcS-ist. Lahknevus oleks justkui vaid selles, et \u00fches on v\u00e4hem s\u00f5nu kui teises, aga neil kahel s\u00f5nastikul on ometi t\u00e4iesti erinev eesm\u00e4rk.<\/p>\n

\u00d5S on normiv ja \u00dcS kirjeldav<\/p>\n

\u00d5S n\u00e4itab keeleseadusest tulenevalt kirjakeele normi, s.t s\u00f5nakuju, k\u00e4\u00e4namist, p\u00f6\u00f6ramist, kohati ka s\u00f5nat\u00e4hendusi ja s\u00fcnon\u00fc\u00fcme, \u00fches\u00f5naga vastab k\u00fcsimusele, kuidas on \u00f5ige. Alates 1999. aastast on seal olnud ka palju kasutusn\u00e4iteid ja heakeelsussoovitusi ehk vastatakse k\u00fcsimusele, kuidas on kirjakeeles kohane. \u00d5S-ist juhindutakse kooli\u00f5petuses, asjalike ja ametlike tekstide kirjutamisel, ettekandmisel, t\u00f5lkimisel ja toimetamisel. \u00d5S-is on Eesti riigi ja selle kodanike suhtlemise keel.<\/p>\n

Ka \u00dcS-is esitatakse s\u00f5nade k\u00e4\u00e4nde- ja p\u00f6\u00f6rdevormid, enamiku s\u00f5nade t\u00e4hendused, n\u00e4ited, s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid ja heakeelsussoovitused, lisaks p\u00e4ritolu andmeid, \u00fchendeid, vasteid teistes keeltes, veebilauseid jne. Kuid \u00dcS-i peamine siht on vastata k\u00fcsimusele, mida k\u00f5ike meil keeles leidub, s.t esitada peale kirjakeele normi k\u00f5nekeelt (l\u00e4dram\u00e4lu,\u00a0\u00f6koemme), lastekeelt (miki, ninn), unars\u00f5nu (oodustama,\u00a0\u00fclder), aga ka normingut eiravaid kujusid, nt\u00a0varjant\u00a0(pro\u00a0variant) v\u00f5i\u00a0atendaat\u00a0(pro\u00a0atentaat),\u00a0k\u00f5ige m\u00f5rudam\u00a0(pro\u00a0k\u00f5ige m\u00f5rum) ja\u00a0n\u00e4ost-n\u00e4kku\u00a0(pro\u00a0n\u00e4ost n\u00e4kku) koos selgitustega.<\/p>\n

Viimaste n\u00e4idete puhul tuleb olla eriti t\u00e4helepanelik. Ei piisa kiirest sedastamisest, et s\u00f5na on \u00dcS-is olemas (ja j\u00e4relikult sobib kirjakeelde), vaid tuleb j\u00e4lgida pisikirjas m\u00e4rgendeid v\u00f5i leida \u00fcles EKI selgitus (kui see olemas on), kust saab teada, et tegu on ebakorrektse kirjapildiga. \u00dcS-is ei ole selget piiri normingute ja muu s\u00f5nastiku sisu vahel.<\/p>\n

Neil s\u00f5nastikel on eri l\u00e4tted: \u00d5S tugineb esmajoones eelmisele \u00d5S-ile, \u00dcS peamiselt eesti keele seletavale s\u00f5naraamatule. See on tinginud ka stiilierinevused: enam kui saja aasta traditsiooni hoidvast \u00d5S-ist leiab peamiselt neutraalse suhtluse keele, \u00dcS n\u00e4itab ka vabamat keelekasutust, mis ei kuulu kirjakeele normi hulka.<\/p>\n

\u00d5S ei muutu kuni j\u00e4rgmise versiooni ilmumiseni, aga \u00dcS muutub kogu aeg. Nii j\u00e4rgivad need kaks s\u00f5nastikku paradoksi, et “keele s\u00e4ilimiseks ja arenguks on korraga vaja nii muutumist kui\u00a0ka p\u00fcsimist”4. \u00d5S-i koostajadki leiavad, et on hea, kui norm p\u00fcsib m\u00f5nda aega fikseerituna.5\u00a0Ja on suurep\u00e4rane, et p\u00fcsiosa k\u00f5rval on \u00dcS, kus uudiss\u00f5na v\u00f5i -vorm saab settida, kuni selgub, kas see on \u00d5S-i jaoks eluj\u00f5uline v\u00f5i mitte. \u00dcS-i sobib kasutada enda kurssiviimiseks keele muutuva osaga, aga mitte \u00d5S-i asemel.<\/p>\n

Norminguvastane s\u00f5nakuju S\u00f5naveebi \u00fchends\u00f5nastikus. Autor\/allikas: Kuvat\u00f5mmis S\u00f5naveebist<\/p>\n

Kogu S\u00f5naveebis esitatu pole normikohane<\/p>\n

EKI on teatanud, et \u00dcS on kirjakeele normiga koosk\u00f5las6. Ent keele kiire muutumise t\u00f5ttu kehtib see v\u00e4ide t\u00e4pselt senikaua, kuni \u00dcS-i lisatakse m\u00f5ni heakeelsena ennast alles t\u00f5estama hakkav uudiss\u00f5na v\u00f5i \u00d5S-i normingutega vastuolus kasutusn\u00e4ide. Kirjakeele norm on p\u00fcsikindel ikkagi vaid \u00d5S-is. \u00dcS-ist, aga ka Emakeele Seltsi kodulehelt7\u00a0leiab k\u00fcll enne j\u00e4rgmist \u00d5S-i langetatud norminguotsused, kuid neid tehakse siiski \u00fcsna harva.<\/p>\n

S\u00f5naveebi oskuss\u00f5nastikud h\u00f5lmavad meie erialakeelest tohutu kogumi ning sinna on kantud ka suur hulk seni \u00d5S-is olnud terminitest. Usaldusv\u00e4\u00e4rsete terminibaaside k\u00f5rval on aga selliseid, mida \u00f5ige- ega heakeelsuse m\u00f5ttes usaldada ei saa. Kahjuks ei ole sellele S\u00f5naveebis mingit viidet.<\/p>\n

Kui sisestada S\u00f5naveebi avalehel s\u00f5na\u00a0effekt, leiab oskuss\u00f5nastikest\u00a0dopplereffekti, mille kohta on, t\u00f5si k\u00fcll, antud soovitus eelistada\u00a0Doppleri efekti, ja\u00a0Bauschingeri effekti, mille puhul ei leia \u00fchtegi korrigeerivat selgitust. Nii v\u00f5ib arvata, et\u00a0efekt\u00a0kirjutatakse\u00a0eesti erialakeeles kahe\u00a0f-iga. \u00d5S-is seda v\u00e4\u00e4rarusaama ei teki.<\/p>\n

S\u00f5naveebi avalehel saab paari lisakl\u00f5psuga k\u00fcll oskuss\u00f5nastikud ja muud funktsioonid v\u00e4lja l\u00fclitada, ent vaikimisi kuvatakse kasutajale kogu S\u00f5naveebi info, mis on mitmekesine igas m\u00f5ttes, ka kvaliteedilt.<\/p>\n

Seega, \u00dcS ei ole lihtsalt suurema hulga s\u00f5nadega \u00d5S ja neid kaht ei tohi segi ajada. \u00d5S-ist on abi eesk\u00e4tt tarbetekstide koostamisel: asjalikus suhtluses, kooli\u00f5petuses, t\u00f5lkimisel ja toimetamisel. S\u00f5naveebi \u00dcS ja oskuss\u00f5nastikud moodustavad hiiglasuure s\u00f5nakogumi, mis sisaldab \u00fcld- ja erialakeelt ning ametlikku, vabamat ja vigast keelepruuki, mida saab uurida nii silmaringi laiendamiseks kui\u00a0ka muutuste m\u00e4rkamiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kirjakeele normi leiab kompaktselt \u00fcksnes vastilmunud \u00d5S 2025-st, EKI \u00fchends\u00f5nastikus on see segamini muu, sealhulgas norminguv\u00e4lise keeleinfoga, kirjutab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":87837,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,13146,43341,34,36,31,32,21,15092,5426,31056,28,29,19,6460,25,1278,6461,23,24,22,20,30],"class_list":["post-87836","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eki","tag-eki-uhendsonastik","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-helika-maekivi","tag-keel","tag-kirjakeel","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-os","tag-populaarseimad-lood","tag-sirp","tag-sonaveeb","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115915759446465758","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87836","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=87836"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87836\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/87837"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=87836"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=87836"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=87836"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}