Oleme n\u00e4inud, mis on Gr\u00f6\u00f6nimaa \u00fcmber viimastel n\u00e4dalatel rullunud. Kas me saame selles olukorras tegelikult enam loota ameeriklastele, kes on olnud NATO heidutuse p\u00f5hilised tagajad? Mis n\u00fc\u00fcd edasi saab?<\/p>\n
Ma usun, et meile k\u00f5igile peaks olema selge see tohutu tegemata t\u00f6\u00f6 siinpool Atlandi ookeani. Euroopa h\u00e4da on juba 35 aastat see, et me ei ole keskendunud enda kaitsele.<\/p>\n
Kui vaatame L\u00e4\u00e4ne-Euroopa kaitsekulutusi k\u00fclma s\u00f5ja ajal, siis need olid umbes seal, kuhu meie Eestis oleme praegu j\u00f5udnud \u2013 neli protsenti. Me oleme elanud rahudividendi illusioonis \u2013 see on muide termin, mille andis meile George Bush vanem (USA toonase presidendi k\u00e4sitluses sai k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5ppemise j\u00e4rel vabanevaid kaitseressursse kasutada teistes valdkondades, kuid USA j\u00e4i globaalse julgeoleku tagajaks – toim.).<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd oleme olukorras, kus meil on alaarenenud kaitse ja s\u00f5ltume v\u00e4ga USA-st. Me ei saa \u00f6elda, et USA ei oleks meid selle pika aja jooksul takistanud autonoomset kaitset arendamast. See oli \u00fcks suurimaid v\u00e4lispoliitilisi lahinguid Ameerika ja Euroopa vahel 1998. aastal, kui Euroopa Liit v\u00f5ttis vastu otsuse nimega Saint-Malo deklaratsioon (4. detsembril 1998 Saint-Malos vastu v\u00f5etud \u00fchisavaldus pani aluse Euroopa Liidu \u00fchisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale. Lepiti kokku, et Euroopa Liidul peab olema v\u00f5imekus kasutada s\u00f5jalisi j\u00f5ude, kui NATO tervikuna ei soovi v\u00f5i ei saa sekkuda – toim.), et hakkame julgeolekuk\u00fcsimustega Euroopas l\u00f5pus ise tegelema. Siis oli suuri-suuri pahandusi. Ameerika k\u00fcsis: kuidas te julgete?<\/p>\n
Aga n\u00fc\u00fcd on USA uus juhtkond v\u00e4ga selgelt Euroopa-vastane. Kui loeme nende rahvuslikku julgeolekustrateegiat, mille nad \u00fcllitasid detsembri keskpaigas, siis seal on, kui just mitte vaenlane, siis p\u00f5hiline oponent Euroopa, kes sai\u00a0k\u00f5ige rohkem kriitikat. Minu arvates ei ole Euroopa seda kriitikat ega olukorda t\u00f5siselt v\u00f5tnud.<\/p>\n
Kui vaatame NATO peasekret\u00e4ri\u00a0Mark Ruttet \u2013 ta r\u00e4\u00e4gib siin issist (Rutte nimetas Donald Trumpi isakeseks NATO viimasel tippkohtumisel – toim.)\u00a0ja \u00fctles n\u00e4dala alguses, et k\u00f5ik on t\u00e4itsa korras. Ometi kohtusid\u00a0sel n\u00e4dalal Gr\u00f6\u00f6nimaa ja Taani v\u00e4lisministrid USA asepresidendiga ja nad olid p\u00e4rast kohtumist s\u00fcngete n\u00e4gudega.<\/p>\n
See n\u00e4itab, et me ei ole piisavalt t\u00f5siselt v\u00f5tnud seda, mis praegu Euroopa-USA suhetes toimub. Ma v\u00f5in lisaks \u00f6elda, et see on suur muudatus USA poolt, ega Euroopa ei ole seda alustanud.<\/p>\n
Siit edasi on v\u00e4ga palju vaja teha. See ei t\u00e4henda ainult suure, sajatuhandese kaitsev\u00e4e \u00fclesehitamist (Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius tegi m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal sellise ettepaneku – toim) \u2013 seda tuleb loomulikult teha \u2013, vaid selleks, et Euroopa oleks autonoomne ja iseseisev, on vaja teha v\u00e4ga suuri reforme Euroopa Liidu sees.<\/p>\n
Euroopa Liidu kohta \u00f6eldakse tihti, et tegemist ongi rahuprojektiga ja j\u00e4tame k\u00f5ik kaitsmise teemad NATO kanda.\u00a0Euroopa Liidu sees peaks toimuma ju enne\u00a0ka mingi sisuline struktuurne p\u00f6\u00f6re? Praegusele \u00fclesehitusele pole v\u00f5imalik operatiivset kaitsekoost\u00f6\u00f6d tegelikult lisada? <\/p>\n
V\u00f5ib-olla esimene asi, mida oleks vaja, on julgeolekun\u00f5ukogu, kus neid k\u00fcsimusi pidevalt arutataks, nii nagu USA-s on rahvuslik julgeolekun\u00f5ukogu, kus eksperdid on pidevalt kursis toimuvaga. Sellised n\u00f5ukogud on ka mitmes Euroopa riigis, t\u00f5si k\u00fcll, mitte Eestis.<\/p>\n
Kuid laiemalt on meil vaja teha palju olulisemaid reforme. \u00dctleme nii, et meie esimesed sammud on n\u00fc\u00fcd tehtud selle laenuga, mis on pakutud relvade ostmiseks. See on teretulnud, aga me peame korvama puuduj\u00e4\u00e4gid Euroopa Liidu struktuuris.<\/p>\n
Esimene neist oleks kindlasti \u00fchine, \u00fchendatud kapitaliturg, mis v\u00f5imaldaks meil palju rohkem investeeringuid saada. Me v\u00f5ime paigutada neid investeeringuid k\u00f5rgtehnoloogiasse, sest tegelikult me ei s\u00f5ltu ainult Ameerika relvat\u00f6\u00f6stusest v\u00f5i s\u00f5jav\u00e4est, vaid me oleme t\u00e4ielikud s\u00f5ltlased just Ameerika tehnoloogiast. Nad ise teevad nalja Euroopa tehnoloogilise mahaj\u00e4\u00e4muse \u00fcle. K\u00f5ik, mida me kasutame k\u00f5rgtehnoloogias, tuleb ju Ameerikast.<\/p>\n
Teiseks peame \u00fcletama vastuseisu \u00fchise laenuv\u00f5tmise suhtes. Mitmed liikmesriigid on olnud sellele vastu aastak\u00fcmneid. Oleme Euroopas kaks korda seda teinud: \u00fcks kord oli koroonakriisi ajal ja teine kord vahetult enne m\u00f6\u00f6dunud j\u00f5ule, kui Euroopa Liit \u2013 ilma Ungarita loomulikult \u2013 otsustas v\u00f5tta 90-miljardilise laenu Ukraina abistamiseks p\u00e4rast seda, kui Belgia takistas Eurocleari halduses olevate Vene rahade jagamist.<\/p>\n
Venemaa k\u00fclje all olevad pisiriigid on eriti keerulises olukorras. Oleme ausad, Euroopas ei ole ju mingit garantiid, et v\u00f5imule ei tule Trumpi v\u00e4ikesed koopiad, kes k\u00e4ituvad riigijuhtidena egoistlikult. Ungari ei j\u00e4\u00e4 kindlasti erandiks, vaatame kasv\u00f5i rahvuslike erakondade populaarsust Suurbritannias v\u00f5i m\u00f5nes teises riigis.\u00a0N\u00fc\u00fcd me oleme peata ja ei tea kelle poole \u00fcldse vaadata. Euroopa \u00fchtsus v\u00f5ib samamoodi meie silme all kildudeks kukkuda ja me pole selleks valmis.<\/p>\n
Slovakkia ja T\u0161ehhi on juba poolel teel sinnapoole. Jah, me oleme keerulises olukorras, aga selline on elu ja me peame sellega tegelema. Halada pole m\u00f5tet.<\/p>\n
Mina isiklikult pooldaksin artikkel 7 (Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 on mehhanism, millega EL saab reageerida liikmesriigipoolsele EL-i p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuste rikkumisele – toim.) rakendamist riikide puhul nagu Ungari, kuna nad liiguvad sisepoliitiliselt autoritaarsuse suunas.<\/p>\n
See on probleem, mis eksisteerib igasugustes liitudes. Peaksime v\u00f5tma ennast kokku ja defineerima asjad, kus kehtib kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamus, mitte \u00fcheh\u00e4\u00e4lsus, mis v\u00f5imaldab sellist blokeerimist.<\/p>\n
Praegu on Euroopa riigid Gr\u00f6\u00f6nimaa k\u00fcsimuses kasutanud tohutut laveerimisdiplomaatiat USA praeguse administratsiooni suhtes. Lootus on, et \u00e4kki ameeriklased unustavad selle teema ja muud ebameeldivad asjad \u00e4ra. Kas selline diplomaatia on j\u00e4tkusuutlik? See p\u00f6\u00f6re Ameerikas ei ole ju seotud ainult Donald Trumpi isikuga, see on palju pikemaajalisem loogiline protsess. <\/p>\n
Absoluutselt, see ei ole kestlik poliitika. H\u00e4da ongi just L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikidega, kes pole pidanud v\u00e4ga kaua aega suurte ebameeldivustega tegelema. Riigid, kellel on selgem arusaam Venemaast, on valmis astuma mitmes valdkonnas julgemaid samme. Ja mitte ainult retoorilisel tasemel, mida me oleme n\u00e4inud mitme L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigi puhul.<\/p>\n
Aga NATO peasekret\u00e4r Rutte viljeleb praegu selget jaanalinnupoliitikat ja \u00fctleb,\u00a0et everything is fine (k\u00f5ik on h\u00e4sti, ingl. k.), kuigi iga inimene n\u00e4eb, et ei ole. Ka von der Leyen ei ole eriti julge olnud, ta selgelt ei taha midagi pahasti \u00f6elda.<\/p>\n
L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes: millalgi tuleb Euroopa juhtkonna tasemel j\u00f5uda arusaamani, et me oleme uues olukorras ja peame asju teisiti tegema. Ja me ei ole n\u00f5us sellega, mida USA teeb.<\/p>\n
Mida kiiremini see juhtub, seda parem Euroopale endale.\u00a0Ameeriklastele tuleb selgeks teha, et meie olulisemaid p\u00f5him\u00f5tteid on see, et me ei luba kasutada selliseid v\u00f5tteid Euroopa vastu.<\/p>\n
Hea n\u00e4ide otsekohesusest ameeriklaste suhtes on EL-i v\u00e4lispoliitika k\u00f5rge esindaja Kaja Kallas. Seda t\u00fc\u00fcpi julgust vajaksid ka teised Euroopa liidrid?<\/p>\n
Absoluutselt. Kaja Kallas on selle institutsiooni ajaloos esimene k\u00f5rge esindaja, kellel on nii intellektuaalne v\u00f5imekus kui ka julgus asju v\u00e4lja \u00f6elda. Kui vaadata Federica Mogherinit ja Josep Borrelli, siis nad olid \u00e4\u00e4rmiselt tagasihoidlikud ja ei teinud mitte midagi.<\/p>\n
Samas erilist optimismi meil Euroopa liidrite suhtes ei ole, sest \u00e4sja imbus v\u00e4lja uudis, et Euroopa Liit peaks m\u00f5ne suurriigi arvates m\u00e4\u00e4rama eriesindaja, kes hakkaks suhtlema Vladimir Putiniga. Lisaks on see selge katse tekitada paralleelseid struktuure, kuna Kallase seisukohad ja retoorika\u00a0mitmele suurriigile ei sobi.\u00a0Kogu m\u00e4ng l\u00e4heb sellises Euroopale omaselt voolitud pehmes vormis edasi? <\/p>\n
See ei ole niiv\u00f5rd Kaja Kallase t\u00f5ttu, vaid pigem tahaksid Euroopa suurriigid ise v\u00e4lispoliitikat ajada. Seep\u00e4rast ongi k\u00f5rge esindaja rolli varem pandud pehmeid inimesi, kes ei julge midagi \u00f6elda.<\/p>\n
See oleks k\u00fcll selge valesamm ja kahjustaks institutsiooni, olgu seal Kaja Kallas v\u00f5i keegi muu.<\/p>\n
Eelk\u00f5ige tuleneb see ettepanek teatud frustratsioonist, eriti Prantsusmaal, et me ei juhi enam v\u00e4lispoliitikat, nagu Sarkozy ajal.\u00a0Suuriigid ei saa praegu asju ajada nii nagu Mogherini v\u00f5i Catherine Ashtoni ajal ja see tekitab neile tuska.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oleme n\u00e4inud, mis on Gr\u00f6\u00f6nimaa \u00fcmber viimastel n\u00e4dalatel rullunud. Kas me saame selles olukorras tegelikult enam loota ameeriklastele,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":87897,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,2409,21,1639,28,29,19,25,14540,23,24,22,325,20,5843,30],"class_list":{"0":"post-87896","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-liit","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-groonimaa","19":"tag-headlines","20":"tag-kaja-kallas","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-toomas-hendrik-ilves","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-usa","30":"tag-uudised","31":"tag-valispoliitika","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115916235275755453","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87896","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=87896"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87896\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/87897"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=87896"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=87896"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=87896"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}