{"id":8802,"date":"2025-10-01T07:53:07","date_gmt":"2025-10-01T07:53:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8802\/"},"modified":"2025-10-01T07:53:07","modified_gmt":"2025-10-01T07:53:07","slug":"triin-van-doorslaer-tolkiv-masin-vajab-kriitilise-meelega-inimest-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/8802\/","title":{"rendered":"Triin van Doorslaer: t\u00f5lkiv masin vajab kriitilise meelega inimest | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Digiajastul h\u00f5lmab kirjaoskus muu hulgas arusaamist masint\u00f5lke puudustest ja voorustest. Tallinna \u00dclikooli haridusteadlaste uuringu<\/a> esialgsed tulemused osutavad, et mittet\u00f5lkijatest kasutajad vajaksid masint\u00f5lke kirjaoskuses rohkem tuge, kirjutab Tallinna \u00dclikooli kirjaliku t\u00f5lke lektor Triin van Doorslaer.<\/p>\n

Kirjaoskusest r\u00e4\u00e4kides peetakse enamasti silmas \u00fcldist oskust lugeda ja kirjutada. Digiajastul tuleb aga \u00fcha sagedamini jutuks ka digikirjaoskus, mille alla v\u00f5iks mahutada \u00fchtlasi nn masint\u00f5lkealase kirjaoskuse. Lihtsustatult \u00f6eldes on tegemist oskusega kasutada masint\u00f5lget targalt: m\u00f5ista masint\u00f5lkeprogrammide v\u00f5imalusi ja piiranguid ning osata hinnata, millal on masint\u00f5lge kasulik t\u00f6\u00f6riist ja millal v\u00f5ib juhtuda, et masina t\u00f5lgitud tekst toob kasutajale rohkem kahju kui kasu.<\/p>\n

Selleks, et paremini m\u00f5ista, miks on digikirjaoskuse \u00fche alap\u00e4devusena oluline ka masint\u00f5lkealane kirjaoskus, tasub heita pilk t\u00f5lkimise kui sellise olemusele pisut laiemalt.<\/p>\n

T\u00f5lkimist kiputakse sageli n\u00e4gema \u00fche keele s\u00f5nade asendamisena teise keele s\u00f5nadega. Asjatundjad aga teavad, et tegemist on siiski palju keerulisema protsessiga. Muuhulgas tuleb selle k\u00e4igus tegeleda teksti m\u00f5testamisega, kultuuride tundmise ja tajumisega ning kuulaja v\u00f5i lugeja ootuste arvesse v\u00f5tmisega.<\/p>\n

T\u00f5lkimine pole ka pelgalt praktiline tegevus. Viimase poole sajandi jooksul on j\u00f5udsalt arenenud t\u00f5lketeadus, millest on kujunenud edukas ja eraldiseisev akadeemiline valdkond. Mitmed uued uurimissuunad, nagu kognitiivne t\u00f5lketeadus ja t\u00f5lkijateadus, keskenduvad just nimelt t\u00f5lkeprotsessile. Samuti vaatlevad need, mida teeb inimene t\u00f5lkides \u2013 v\u00f5i masina t\u00f5lgitud\/toodetud tekste (j\u00e4rel)toimetades \u2013 , kuidas lahendab t\u00f5lkek\u00fcsimusi ja langetab otsuseid oma t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

Ehkki t\u00e4nap\u00e4eval suudab masin h\u00e4mmastava kiirusega panna teise keelde \u00fcmber miljoneid s\u00f5nu, on endiselt \u00f5hus k\u00fcsimus, kas masn suudab ka oma t\u00f6\u00f6d inimesele sarnaselt m\u00f5testada, luua t\u00e4hendust, vastutada oma tegevuse eest jne. K\u00f5ik nimetatu on t\u00f5lkimisel olulise t\u00e4htsusega.<\/p>\n

Miks puudutab masint\u00f5lge meid k\u00f5iki?<\/p>\n

Masint\u00f5lge ei ole enam ainult professionaalsete t\u00f5lkijate t\u00f6\u00f6riist. Tehisaru kiire areng on toonud t\u00f5lkimise, aga ka juturobotite koostatud v\u00f5\u00f5rkeelsel infol p\u00f5hinevad tekstid meie igap\u00e4evaellu.<\/p>\n

\u00dcli\u00f5pilane, kes kasutab masint\u00f5lget v\u00f5\u00f5rkeelse teadusteksti m\u00f5istmiseks, peab teadma, et masin v\u00f5ib olla teinud sisuvigu. Ettev\u00f5tja, kes laseb masinal t\u00f5lkida lepingu, v\u00f5iks olla kursis, et vale t\u00f5lge v\u00f5ib minna talle kordades rohkem maksma kui professionaalne t\u00f5lketeenus. Isegi tavaline sotsiaalmeediakasutaja, kes jagab masint\u00f5lgitud artiklit, v\u00f5ib saata ringlusse teavet, mis teadmatuse korral v\u00f5ib sisaldada ohtlikke moonutusi. Kriisikommunikatsioonis, kus kriitilise t\u00e4htsusega teavet on vaja jagada v\u00e4ga kiiresti erinevates keelest, on masint\u00f5lkealane kirjaoskus aga lausa elulise t\u00e4htsusega.<\/p>\n

Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et masint\u00f5lkealane kirjaoskus on tegelikult osa laiemast vastutusest. Tegemist ei ole lihtsalt triviaalse oskusega vajutada nuppu “t\u00f5lgi”, vaid ka teadmisega, kuidas saadud tulemust kriitiliselt hinnata.<\/p>\n

Masin ja inimene<\/p>\n

Sageli kiputakse r\u00e4\u00e4kima masint\u00f5lkest ja tehisarust kui asjast iseeneses. Samas peaks (keele)tehnoloogia kasutamise keskmes olema \u2013 ja tegelikult ju ongi \u2013 ikkagi inimene. Seet\u00f5ttu on oluline, et inimene m\u00f5istaks masinat kasutades alati ka iseenda rolli ning m\u00f5testaks, miks ta \u00fcldse masint\u00f5lgitud teksti vajab, mida ta sealt leida soovib ja kuidas vastutab selle kasutamise v\u00f5i jagamise eest.<\/p>\n

Esimesed sammud masint\u00f5lkealase kirjaoskuse edendamiseks oleme TL\u00dc humanitaarteaduste instituudis juba astunud. Projekti “Masint\u00f5lkealase kirjaoskuse edendamine k\u00f5rghariduses<\/a>“raames kaardistame masint\u00f5lke tavakasutajate, t\u00e4psemalt mittet\u00f5lkijatest \u00fcli\u00f5pilaste arusaamu masint\u00f5lke piirangutest. Samuti kavatseme v\u00e4lja uurida, millised on \u00fcli\u00f5pilaste ootused masint\u00f5lkealase kirjaoskuse omandamiseks k\u00f5rghariduses.<\/p>\n

Esialgsed andmed viitavad, et n\u00e4iteks v\u00f5\u00f5rkeelt \u00f5ppivad bakalaureusetudengid on kimpus andmekaitse ja masint\u00f5lke kasutamise eetikaga. Samuti ilmnes, et suures mahus masint\u00f5lgitud tekstide sage kasutamine ei suurenda tingimata usaldust masint\u00f5lke vastu. \u00dchtlasi tajuvad \u00fcli\u00f5pilased vajadust teabe j\u00e4rele, mis aitaks t\u00f5sta masint\u00f5lkealast kirjaoskust.<\/p>\n

Eesti keel ja inimt\u00f5lkija<\/p>\n

Masint\u00f5lkest ja tehisarust r\u00e4\u00e4kides tahaksin mainida veel kahte olulist teemat. Esiteks, muret eesti keele kasutamise ja arengu p\u00e4rast. Keel kui selline on loomuomaselt pidevas muutumises. Samas on palju r\u00e4\u00e4gitud, et masina esialgu veel piiratud kujundlikkuse ning n\u00fcansirohkuseta keelekasutus ja tekstid v\u00f5ivad luua olukorra, kus harjumegi inimestena ahtama keelekasutusega ning kaotame tasapisi teadmised keele \u2013 oma emakeele \u2013 rikkusest, aga ka metafoorse m\u00f5tlemise v\u00f5ime. Nii v\u00f5ib progress, mis on avanud ligip\u00e4\u00e4su uutele tekstidele ja teadmistele, tuua kaasa hoopis taandarengu meie m\u00f5tlemises ja enesev\u00e4ljenduses.<\/p>\n

Teiseks on palju r\u00e4\u00e4gitud inimt\u00f5lkijast kui kaduvast n\u00e4htusest. Ehkki professionaalse inimt\u00f5lkija kadumist p\u00e4riselt veel ette n\u00e4ha ei ole, on ilmne, et t\u00f5lkija roll ja tegevused tehnoloogia arenguga mingil m\u00e4\u00e4ral muutuvad ja ongi juba muutunud.<\/p>\n

Siiski \u2013 nagu on \u00f6elnud Alan Kay \u2013 parim viis tulevikku ennustada on seda ise luua. See kehtib ka t\u00f5lkijate kohta. Isegi \u00fclikiire tehnoloogia arengu taustal. Tuleb vaid olla teadlik ja m\u00f5testada oma tegevust ning t\u00f6\u00f6d piisava s\u00fcgavusega. Meie k\u00f5igi, sh mittet\u00f5lkijate arusaam t\u00f5lkimise keerukusest ja teadmised masint\u00f5lkealasest kirjaoskusest on sammuke selles suunas.<\/p>\n

Artikkel on valminud rahvusvahelise t\u00f5lkijate p\u00e4eva raames, mida t\u00e4histatakse traditsiooniliselt 30. septembril.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Digiajastul h\u00f5lmab kirjaoskus muu hulgas arusaamist masint\u00f5lke puudustest ja voorustest. Tallinna \u00dclikooli haridusteadlaste uuringu esialgsed tulemused osutavad, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8803,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[375,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,6540,28,29,6539,6541,19,25,814,373,6544,6538,6542,6543,23,24,6545,22,20,30],"class_list":{"0":"post-8802","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ai","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kirjaoskus","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-masintolge","23":"tag-masintolkesusteem","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-tehisaru","27":"tag-tehisintellekt","28":"tag-ti","29":"tag-tolge","30":"tag-tolkija","31":"tag-tolkimine","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-triin-van-doorslaer","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8802","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8802"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8802\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8803"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8802"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8802"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8802"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}