![](\"https:\/\/static.delfi.ee\/portal-configuration\/legacy_assets\/rus_delfi_ee\/n_icon-pullout.svg\"\/){kind=icon}
<\/p>\n<\/p>\n
Sageli m\u00e4rgatakse ka seda, et telefoniga r\u00e4\u00e4kimine on muutunud raskemaks.<\/p>\n
\u201eKuulmislanguse<\/a> p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla erinevad. Kui probleem algab kuulmek\u00e4igust (vaik) v\u00f5i keskk\u00f5rvast (kuulmeluude j\u00e4igastumine, sekreet keskk\u00f5rvas, kuulmekile perforatsioon), on enamasti v\u00f5imalik siiski kuulmist parandada. Vanemas eas tekkiv niinimetatud vanaduskuulmisn\u00f5rkus algab hiilivalt ja enamjaolt k\u00f5rgete toonide kaotusega. <\/p>\n Algul tekib raskusi sulgh\u00e4\u00e4likurohketest s\u00f5nadest arusaamisel. Sageli m\u00e4rgatakse ka seda, et telefoniga r\u00e4\u00e4kimine on muutunud raskemaks. Ka televiisori ja raadio heli reguleeritakse enamasti tugevamaks,\u201c r\u00e4\u00e4gib Tartu \u00dclikooli Kliinikumi otorinolar\u00fcngoloog dr Maris Suurna.<\/p>\n Inimk\u00f5rv on suuteline tajuma helisid kuni sagedusteni 16 000 Hz, kuid k\u00f5ige olulisem igap\u00e4evaelus on siiski k\u00f5netsoon ja see on umbes 500\u20132000 Hz vahel. Kui suhtlemisel tavap\u00e4rases keskkonnas tekivad k\u00f5nest arusaamisel probleemid, siis ilmselt on tegemist kuulmislangusega.<\/p>\n \u201eKuulmise halvenemisel v\u00f5ib olla erinevaid p\u00f5hjuseid, aga v\u00e4ga palju m\u00f5jutab meid \u00fcmbritsev m\u00fcra ja vibratsioon: vali muusika, t\u00f6\u00f6ga seotud m\u00fcra, pidev k\u00f5rvaklappides<\/a> muusika kuulamine. T\u00e4nap\u00e4eval on siiski m\u00fcrarohketes t\u00f6\u00f6kohtades kohustuslik kasutada k\u00f5rvaklappe sisek\u00f5rva heli\u00e4rrituse v\u00e4ltimiseks. Tervislik<\/a> eluviis ja sisek\u00f5rvale puhkuse andmine on kindlasti kasulikud meetmed kuulmisteravuse s\u00e4ilitamisel. Mis puutub geneetilisse faktorisse, siis ka see eksisteerib: m\u00f5nel inimesel tekib kuulmislangus kergemini ja varasemas eas,\u201c mainib arst.<\/p>\n Tinnitus on igavene, seda tuleks v\u00f5tta kui kaaslast<\/p>\n V\u00e4ga sageli kaasneb sisek\u00f5rva t\u00fc\u00fcpi kuulmislangusega ka tinnitus ehk kohin k\u00f5rvas. See v\u00f5ib esineda aeg-ajalt, aga ka p\u00fcsivalt ja tegemist on sisek\u00f5rva karvarakkude kahjustusest tingitud lisaheliga meie peas. Tinnitust v\u00f5ib esineda ka ilma kuulmislanguseta. Sellistel juhtudel vajaks inimene ehk t\u00e4iendavat uurimist. <\/p>\n Senini ei ole veel leiutatud \u00fchtegi tabletti, mis selle heli meie k\u00f5rvust \u00e4ra v\u00f5taks, sest karvarakkude kahjustus on ju p\u00fcsiv, karvarakud ei paljune ega taastu. Parim lahendus on v\u00f5tta tinnitust kui meeldivat, mitte ebameeldivat kaaslast ja p\u00fc\u00fcda elada nii, et seda v\u00e4hem m\u00e4rgata, j\u00e4lgida.<\/p>\n \u201eHiilivalt tekkiv ja sisek\u00f5rva t\u00fc\u00fcpi kuulmislangus on tavaliselt j\u00e4\u00e4v ning seda ei saa tagasi p\u00f6\u00f6rata. \u00c4kk-kuulmislangust, ka sisek\u00f5rvaga seotud, mis v\u00f5ib tekkida tundidega ja ka erinevatel p\u00f5hjustel, on v\u00f5imalik siiski ravida, kui inimene p\u00f6\u00f6rdub v\u00f5imalikult kiiresti spetsialisti juurde. Kuulmislanguse probleem on kasvav \u201etrend\u201c: kolmandik elanikkonnast vanuses 40\u201360 ja pooled \u00fcle 80-aastased inimesed kogevad kuulmislangust. Arvestades t\u00e4nap\u00e4eva noorte k\u00f5rvaklappide kasutamise intensiivsust, on tulevikus kindlasti oodata ka varasemas eas tekkivaid kuulmisprobleeme,\u201c mainib otorinolar\u00fcngoloog.<\/p>\n Mida me ise saaksime enda sisek\u00f5rva heaks teha? Suurna \u00fctleb, et peaksime andma ka sisek\u00f5rva rakkudele v\u00f5imaluse puhata ja nende jaoks on puhkus vaikus! \u201eMinna v\u00e4lja m\u00fcrakeskkonnast, ka k\u00f5rvaklappide kasutamisel tuleb teha pause, v\u00e4hemalt 15-minutilisi. Tore oleks elada ka stressivabalt ja positiivse meelelaadiga \u2013 kindlasti tuleks see kasuks!\u201c annab arst n\u00f5u.<\/p>\n Kui kuulmine halvem, siis abi k\u00f5ige l\u00e4hem<\/p>\n Kuuldeaparaadid.ee juhatuse liige Kalev Rabi \u00fctleb, et esimene samm on endale teadvustada, kas tegu on kuulmislangusega. Levinud eksiarvamus on, et kuulmislangus t\u00e4hendab lihtsalt vaiksemat kuulmist v\u00f5i t\u00e4ielikku kurtust.<\/p>\n Tipptasemel kuuldeaparaat aitab m\u00f5\u00f5duka kuulmislanguse korral taastada kuulmise peaaegu normaalsele tasemele.<\/p>\n Viimastel aastatel on uuritud kuulmislanguse m\u00f5ju inimese tervisele ja leitud, et ravimata kuulmislangus suurendab oluliselt dementsuse ja depressiooni riski.<\/p>\n \u201eKuuldeaparaadid jagunevad k\u00f5rvatagusteks ja -sisesteks mudeliteks. K\u00f5rvatagused aparaadid asuvad k\u00f5rva taga ja on \u00fchendatud v\u00e4ikese toru v\u00f5i juhtmega, mis viib heli k\u00f5rva sisse. Need on kergesti hooldatavad, reguleeritavad ja mugavad kanda, mist\u00f5ttu sobivad need paljudele. K\u00f5rvasisesed aparaadid on v\u00e4iksemad ja diskreetsemad, sest need paigutatakse otse kuulmek\u00e4iku. Need valmistatakse kliendi k\u00f5rva j\u00e4rgi, kasutades 3D-printimise tehnoloogiat. Kuna need peavad mahtuma kuulmek\u00e4iku, v\u00f5ib teatud tehnoloogilisi funktsioone, nagu n\u00e4iteks Bluetooth-\u00fchendus, olla keerulisem lisada,\u201c tutvustab Rabi lahendusi.<\/p>\n Kaasaegsed kuuldeaparaadid on tehnoloogiliselt v\u00e4ga arenenud. Need kohandavad end \u00fcmbritseva keskkonnaga millisekundite jooksul, fokuseerides heli inimesele, kellega vestlete. Lisaks n\u00e4evad m\u00f5ned uuemad mudelid v\u00e4lja nagu tavalised juhtmevabad k\u00f5rvaklapid.<\/p>\n Kuidas valida \u00f5ige kuuldeaparaat?<\/p>\n \u00d5ige kuuldeaparaadi valimisel tuleb l\u00e4htuda enda igap\u00e4evaelust ja kuulmiskeskkondadest. Soodsamad aparaadid sobivad h\u00e4sti lihtsamatesse olukordadesse, n\u00e4iteks televiisori vaatamiseks v\u00f5i vaikse vestluse pidamiseks. Keerukamad mudelid imiteerivad loomulikku kuulmist ka rahvarohketes kohtades, nagu restoranid ja suured koosolekud.<\/p>\n \u201eParima kuulmistulemuse saavutamiseks on oluline, et m\u00f5lemad k\u00f5rvad saaksid kuuldeaparaadi, kui kuulmislangus esineb m\u00f5lemas k\u00f5rvas. Kui kasutada seadet vaid \u00fches k\u00f5rvas, kaotatakse olulisi kuulmisfunktsioone, n\u00e4iteks suunataju ja parem- ning vasakpoolsete helide eristamine. Seda v\u00f5ib v\u00f5rrelda prillide kandmisega \u2013 kui n\u00e4gemine on n\u00f5rgenenud m\u00f5lemas silmas, on vaja klaase m\u00f5lema silma ette. Sama kehtib ka kuulmise puhul,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kuuldeaparaadid.ee juhatuse liige.<\/p>\n Tipptasemel kuuldeaparaat aitab m\u00f5\u00f5duka kuulmislanguse korral taastada kuulmise peaaegu normaalsele tasemele. See t\u00e4hendab, et kuuleb t\u00e4naval l\u00e4henevat autot, saab aru vestlustest koosolekutel, restoranides ja muudes keerukates keskkondades ja nautida looduses taas linnulaulu.<\/p>\n \u201eRaskema kuulmispuudega inimesed saavad samuti kuuldeaparaatidest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset abi, kuid mida suurem on kuulmislangus, seda keerulisem on saavutada normil\u00e4hedast kuulmiskogemust. Samuti on oluline p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu kuulmiskahjustuse ennetamisele,\u201c lisab Rabi.<\/p>\n 350-eurone kuuldeaparaat on juba heal tasemel, v\u00f5imaldades n\u00e4iteks nutitelefoniga \u00fchendamist ja kvaliteetset kuulmist vaiksemates keskkondades. 736-eurone mudel sobib ka keerukamatesse olukordadesse, n\u00e4iteks koosolekutele ja restoranidesse. Tipptasemel kuuldeaparaatide hinnad v\u00f5ivad ulatuda 2000\u20133000 euroni. \u201eRiiklik toetus kehtib ka nendele seadmetele, lihtsalt inimese enda omaosalus on vastavalt suurem,\u201c lisab Rabi.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sageli m\u00e4rgatakse ka seda, et telefoniga r\u00e4\u00e4kimine on muutunud raskemaks. \u201eKuulmislanguse p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla erinevad. Kui probleem algab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":88023,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10965,15906,10967,28,29,19,25,14009,308,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-88022","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-heli","19":"tag-korv","20":"tag-kuulmislangus","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-sudame-veresoonkonna-haigused","26":"tag-tervis","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115917009891013363","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88022","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=88022"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88022\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/88023"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88022"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=88022"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=88022"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}<\/p>\n