Kui veel m\u00f5ned aastat tagasi oli tavaline, et Tartu \u00dclikooli kliinikumis s\u00fcnnitas p\u00e4evas kuus naist, siis praegu tuleb sageli ette ka p\u00e4evi, kus s\u00fcnnitamas on vaid \u00fcks kuni kolm ema. S\u00fcndide arv on v\u00e4henemas, kuna ebakindlus laste saamiseks on suur.<\/p>\n
Tartus teadurina t\u00f6\u00f6tav Maria on \u00fcks noortest naistest, kes on lapse saamise peale k\u00fcll m\u00f5elnud, kuid ei tunne, et praegu oleks selleks \u00f5ige aeg.<\/p>\n
“Ma hoolin oma tervisest, n\u00e4iteks v\u00e4\u00e4rtustan und ja vaba aega, ning kui saan lapse, siis k\u00f5ik need asjad on ohus v\u00f5i kaovad \u00e4ra mingiks ajaks v\u00e4hemalt. Ma tahaks ka rahalises m\u00f5ttes olla stabiilsem. On asju, mida ma tahaks, et mul enne lapsi olemas oleks. N\u00e4iteks autojuhiluba ja oma auto, mida mul praegu ei ole. Suurem korter ka. Alles eelmisel aastal ostsin endale esimese korteri, aga see on \u00fcsna v\u00e4ike korter ja sinna ma last ei tahaks,” \u00fctles Maria.<\/p>\n
Maria s\u00f5nul on tema tutvusringkonna inimestel aga suurim takistus laste saamisel sobiva elukaaslase leidmine, kellega pere luua. Samuti on oluline, et lapsevanemaks saamiseks oleks valmis m\u00f5lemad.<\/p>\n
“Paarisuhte vundament peab olema piisavalt hea, et m\u00f5lemad tunnevad, et \u00fcksk\u00f5ik kui keeruliseks see teekond l\u00e4heb, siis oleme m\u00f5lemad seal olemas. Naise vaatest, et ta ei j\u00e4\u00e4 \u00f6\u00f6sel \u00fcksi karjuva lapsega ja saab tuge, kui seda vaja on. Mehe puhul t\u00e4pselt sama, et kui temal on hirmud, et tema on ainuke, kes peab raha sisse tooma v\u00f5i ka hirm vastutuse ees, et siis ka need saavad maandatud,” lausus anal\u00fc\u00fctik Anna.<\/p>\n
Ka rahvastikuteadlase Mare Ainsaare s\u00f5nul toovad uuringud v\u00e4lja, et ligi 50 protsenti neist, kes sooviks last saada, l\u00fckkab lapse saamise edasi just partnerlussuhete t\u00f5ttu. Viimastel aastatel on aga kasvanud ka n\u00e4iteks eluaseme, toimetuleku ja haridusega seotud majanduslike p\u00f5hjuste m\u00f5ju. Lisandunud on ka \u00fcleilmne ebakindlus.<\/p>\n
“Globaalne ebakindlus on tegelikult Eesti s\u00fcndimuste ajaloos uus n\u00e4htus. K\u00fcmme aastat tagasi me ei r\u00e4\u00e4kinud, et inimesed on ebakindlad selle t\u00f5ttu, mis toimub kolm riiki eemal v\u00f5i maailmas ja kas maailmarahu v\u00f5i kliima kuidagi muutub,” s\u00f5nas Ainsaar.<\/p>\n
Praeguse aja ebakindlust arvestades v\u00f5ib olla raske ka lapse eest vastutada.<\/p>\n
“Kui sa elad sellises suurte valikute \u00fchiskonnas, mis meil on tegelikult, mis on v\u00e4ga hea, kui sa planeerid oma elu ja vaatad, kuidas teistel l\u00e4heb. Kui \u00fcmberringi tundub, et on palju \u00e4revust ja teadmatust, siis on lapse saamise ikkagi vastutuse teema,” lausus T\u00dc sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar.<\/p>\n
“Kui t\u00e4na keegi pakub mulle Tallinnas rohkem raha selle eest, et emaks saada, siis see mind ei pane rohkem lapsi tahtma. K\u00fcsimus on selles, kuidas me suudame rohkem vastutust v\u00f5tta ja kuidas me tekitame selle, et need paarisuhted on tugevamad. Kuidas me tekitame selle, et kui laps haigeks j\u00e4\u00e4b ja tema vanavanemad on paratamatult t\u00f6\u00f6ealised inimesed, kes k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6l ja kes ei saa puhkuseid v\u00f5tta, siis oleks tugi olemas. Lapse kasvatamiseks on vaja k\u00fcla, et aga kui k\u00fcla t\u00f6\u00f6l k\u00e4ib, siis kuhu ma j\u00e4tan selle lapse,” \u00fctles Anna.<\/p>\n
Professor Kutsari s\u00f5nul aitaks vastutusega seotud hirme leevendada stabiilsus \u00fchiskonnas ja sotsiaalne kindlustunne. Praegune poliitika aga paljude jaoks kindlustunnet ja stabiilsust ei paku.<\/p>\n
“L\u00e4bi Eesti pika poliitikaajaloo ei ole meil perepoliitika puhul olnud p\u00f5hjust v\u00e4ga muretseda, et muudetakse midagi. See on selline v\u00e4ga uus trend, mis meil on viimastel aastatel olnud ja kindlasti ta ei suurenda turvatunnet,” lausus Ainsaar.<\/p>\n
“Huviharidusele riik kahandas raha. Kui haridus on tasuta, siis alusharidus ei ole tasuta. Sellise \u00fcldise hinnat\u00f5usu taustal ei ole see v\u00e4ga motiveeriv ja paneb ikka m\u00f5tlema, kuidas me toime tuleme, sest juba 30 aastat tagasi, kui me tegime anal\u00fc\u00fcse, selgus, et \u00fcht v\u00f5i kaht last suudetakse oma ressursi peal \u00fclal pidada, aga kolmandast lapsest algab t\u00f5sine vaesuse risk,” \u00fctles Kutsar.<\/p>\n
“Riik saaks aidata noori peresid oma eluaseme soetamisega. Esimese korteri ostmine ei ole lihtne. Isegi see esimene sissemakse on paljudele raske,” s\u00f5nas Maria.<\/p>\n
Kui maailma m\u00f5judega on Ainsaare s\u00f5nul raske tegeleda, siis paarisuheteks v\u00f5iks t\u00f5sta noorte teadlikkust.<\/p>\n
“Noored peaksid valmistuma ette, kuidas eluraskuste, perekonnaga ja ka lastega hakkama saada. See peaks selline koolihariduse osa olema, mida k\u00f5ik saavad,” lausus Ainsaar.<\/p>\n
K\u00fcsida tuleks rohkem ka meeste arvamust, et kasvatada neis kindlustunnet ja maandada hirme. Samuti r\u00e4\u00e4kida laste saamisest positiivsemalt.<\/p>\n
“Rohkem anda teada noortele, et see, et sa lapsi saad, ei t\u00e4henda n\u00fc\u00fcd seda, et sul peavad muud h\u00fcved \u00e4ra j\u00e4\u00e4ma. N\u00e4iteks, sa ei saa enam reisil k\u00e4ia v\u00f5i sa ei saa enam s\u00f5brannadega tantsimas k\u00e4ia. Tegelikult on need k\u00f5ik v\u00f5imalikud. Ma arvan, et see laiem arutelu ka emaks saamise v\u00f5i pere loomise osas peaks olema positiivsem,” \u00fctles Anna.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“Aktuaalne kaamera. N\u00e4dal”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui veel m\u00f5ned aastat tagasi oli tavaline, et Tartu \u00dclikooli kliinikumis s\u00fcnnitas p\u00e4evas kuus naist, siis praegu tuleb…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71184,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,43487,37,33,43488,35,34,36,31,32,21,28,29,36141,19,25,40305,3833,3827,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-88153","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-dagmar-kutsar","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-iive","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-mare-ainsaar","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-sundimus-eestis","26":"tag-sundimuse-langus","27":"tag-tartu-ulikooli-kliinikum","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115918012592560055","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88153","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=88153"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88153\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71184"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88153"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=88153"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=88153"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}