{"id":88311,"date":"2026-01-19T07:35:07","date_gmt":"2026-01-19T07:35:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/88311\/"},"modified":"2026-01-19T07:35:07","modified_gmt":"2026-01-19T07:35:07","slug":"marek-tamm-kas-eestlaseks-saab-hakata-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/88311\/","title":{"rendered":"Marek Tamm: kas eestlaseks saab hakata? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Filosoofilt ja t\u00f5lkijalt Tiiu Hallapilt ilmus ERR-i portaalis esmapilgul elegantne arutlusk\u00e4ik<\/a> selle kohta, miks “avatud eestlus” ei ole v\u00f5imalik ja miks eestlane saab olla vaid s\u00fcnnij\u00e4rgselt.<\/p>\n

Kuna teema ei tundu teisej\u00e4rguline, siis kirjutan l\u00fchidalt, miks minu hinnangul toetub m\u00f5ttek\u00e4ik vildakatele eeldustele ja viib seega ekslikele j\u00e4reldustele.<\/p>\n

Esiteks on Hallapi argument \u00fcles ehitatud v\u00f5rdlusele, mis on liiga meelevaldne, et m\u00f5juda veenvalt. Kujuteldav “Tuareegia” on sihilikult valitud eksootiline peegel, mis teeb eestlase kogemusliku vahemaa v\u00f5imalikult suureks (“k\u00f5rb ja kaamelid” vs “reheahi ja vastlas\u00f5it”). Selline retooriline v\u00f5te annab tulemuseks ootusp\u00e4rase vastuse, et muidugi tundub absurdne “hakata tuareegiks”.<\/p>\n

Me ei vaidle aga tavaliselt selle \u00fcle, kas paekivistelt loopealsetelt p\u00e4rit inimene suudab m\u00f5ista nomaadliku k\u00f5rberahva elu. Vaidleme selle \u00fcle, kas Eestis elav ja eesti keelt \u00f5ppinud inimene, kes siin t\u00f6\u00f6tab, kasvatab lapsi, maksab makse ja tunneb end selle \u00fchiskonna osana, v\u00f5ib olla eestlane. V\u00f5i vastupidi, kas v\u00e4liseestlane on eestlane ka siis, kui ta pole s\u00fcndinud v\u00f5i kasvanud Eestis.<\/p>\n

Teiseks segatakse argumendis omavahel kolm eri tasandit:<\/p>\n

    \n
  1. Etniline identiteet (s\u00fcnnij\u00e4rgsus);<\/li>\n
  2. Kultuuriline identiteet (kultuurip\u00e4devus);<\/li>\n
  3. Poliitiline identiteet (kodakondsus, lojaalsus).<\/li>\n<\/ol>\n

    “Avatud rahvuslus” r\u00e4\u00e4gib enamasti sellest, et Eesti kultuuriruumi ja avaliku elu osaliseks v\u00f5ib saada inimene, kes keelt valdab ja end Eestiga seob. Hallap nihutab vaidluse aga sellele, kas inimene saab t\u00e4ielikult omandada kogu rahvusliku “vaikiva teadmise”.<\/p>\n

    See on ebam\u00f5istlik standard. Me ei n\u00f5ua “t\u00e4ielikku vaikivat teadmist” isegi n-\u00f6 s\u00fcnnieestlastelt (kes k\u00f5ik ei jaga samu minevikukogemust, regionaalset p\u00e4ritolu, sotsiaalmajanduslikku tausta jne).<\/p>\n

    Kolmandaks j\u00e4\u00e4b “vaikiv teadmine” Hallapi argumendis ebam\u00e4\u00e4raseks kriteeriumiks. Kui see teadmine on s\u00f5nastamatu ja “m\u00e4\u00e4ratult suur”, siis kuidas otsustatakse, kellel on seda “piisavalt”? Kes on kohtunik: riik, enamus, eksperdid? Kui kriteeriumit ei ole p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik m\u00f5\u00f5ta, muutub see v\u00e4ga mugavaks vahendiks kellegi v\u00e4ljaarvamiseks (“sa ei kvalifitseeru, sest sa lihtsalt ei tunne \u00f5igesti”).<\/p>\n

    Enamgi veel, niisugune m\u00f5\u00f5tmatus nihutab identiteedi m\u00e4\u00e4ratlemise v\u00f5imusuhete valda ja kergesti v\u00f5ib tekkida hierarhia “p\u00e4ris” ja “peaaegu” eestlaste vahel, ilma et seda hierarhiat saaks kontrollitavate kriteeriumide abil p\u00f5hjendada.<\/p>\n

    Neljandaks eeldab Hallapi arutlusk\u00e4ik, et \u00fchiskonna “m\u00f5istlik elukorraldus” s\u00f5ltub esmajoones p\u00e4rimuslikust, s\u00fcnnij\u00e4rgselt omandatud m\u00e4lust (nt Venemaa-teadmine) ning et “tulija” ei saa kunagi olla selles vallas piisavalt p\u00e4dev.<\/p>\n

    Aga poliitilised seisukohad ei p\u00f5hine ainult kultuurilisel “p\u00e4rimusel”, need p\u00f5hinevad ka institutsioonidel, \u00f5ppimisel, avalikul arutelul ja ekspertteadmistel. Kui p\u00e4devust ei m\u00f5isteta \u00f5pitava ja ajas kujuneva v\u00f5imena, vaid s\u00fcnnij\u00e4rgse m\u00e4luna, siis eitatakse v\u00f5imalust, et inimene on v\u00f5imeline omandama uusi teadmisi, neid kriitiliselt l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tama ja oma otsuste aluseks v\u00f5tma.<\/p>\n

    “Ometi n\u00e4itab pilk minevikku, et eesti identiteet on olnud pidevas muutumises, seda on korduvalt \u00fcmber m\u00f5testatud.”<\/p>\n

    Viimaks, v\u00e4ide “eestlane ei saa hakata tuareegiks ja tuareeg ei saa hakata eestlaseks” kinnistab sisuliselt essentsialismi ehk arusaama, et rahvus on s\u00fcnnij\u00e4rgne ja suletud “asi iseeneses”, mitte ajalooliselt muutuv ja kultuuriliselt \u00f5pitav kuuluvustunne. Ometi n\u00e4itab pilk minevikku, et eesti identiteet on olnud pidevas muutumises, seda on korduvalt \u00fcmber m\u00f5testatud. Kui rahvus on ajalooline protsess, siis on paratamatu, et ka “vaikiv teadmine” muutub, ja koos sellega muutuvad ka viisid, kuidas eestlaseks olemist omandatakse ja v\u00e4ljendatakse.<\/p>\n

    Kui meie eesm\u00e4rk on kaitsta eesti keelt ja kultuuriruumi, siis n\u00e4en ma selleks palju veenvamaid ja toimivamaid viise kui apelleerimine “vaikivale teadmisele”: tugev eestikeelne haridus, tulemuslik l\u00f5imumispoliitika, avaliku ruumi eestikeelsus, usaldusv\u00e4\u00e4rsed institutsioonid ja lojaalsus Eesti p\u00f5hiseaduslikule korrale. “Vaikiva teadmise” n\u00e4htamatu k\u00fcnnis ei kaitse neid eesm\u00e4rke, see pigem toodab uusi konflikte ja t\u00f5rjumisi.<\/p>\n

    Seep\u00e4rast ma ei n\u00f5ustu Hallapi j\u00e4reldusega, et avatud rahvuslus on paratamatult naiivne ja et eestlaseks ei saa “hakata”. Minu meelest saab \u2013 mitte hetkega ja mitte deklaratiivselt, vaid aja jooksul, keelt omandades, kombeid \u00f5ppides, vastutust v\u00f5ttes, \u00fchiskonda panustades. Ja kui me seda v\u00f5imalust eitame, siis ei kaitse me eestlust. Me teeme eestlusest hoopis h\u00e4\u00e4bumisele m\u00e4\u00e4ratud kinnise klubi, mis kaitseb ennast “vaikiva teadmise” s\u00f5nastamatu riiviga.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Filosoofilt ja t\u00f5lkijalt Tiiu Hallapilt ilmus ERR-i portaalis esmapilgul elegantne arutlusk\u00e4ik selle kohta, miks “avatud eestlus” ei ole…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":88312,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[43514,26,27,37,33,35,6880,43315,34,36,31,32,4270,21,22104,31027,28,29,27017,19,25,38901,43314,43316,23,24,22,20,96,30],"class_list":{"0":"post-88311","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-avatud-eestlus","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eestlased","15":"tag-eestlus","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-filosoofia","21":"tag-headlines","22":"tag-identiteet","23":"tag-kultuuriruum","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-marek-tamm","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-rahvus","30":"tag-rahvuslus","31":"tag-tiiu-hallap","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-venemaa","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115920615709586581","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88311","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=88311"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88311\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/88312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88311"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=88311"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=88311"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}