NATO on USA administratsiooni tegevuse t\u00f5ttu oma ajaloo suurimas kriisis, kuid loodetavasti suudetakse alliansi lagunemine siiski \u00e4ra hoida, \u00fctles riigikogu v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond).<\/p>\n
“\u00dctleme ausalt, et NATO pole kunagi oma eksistentsi jooksul olnud nii hapras seisus nagu ta t\u00e4na on. Ja just t\u00e4nu sellele, et meie k\u00f5ige olulisem liitlane, Ameerika \u00dchendriigid, kelleta Euroopal oleks v\u00e4ga keeruline heidutada neid vaenlasi, kes meid tegelikult purustada tahaksid ja seet\u00f5ttu see, mida Ameerika \u00dchendriikide praegune administratsioon eesotsas [president] Donald Trumpiga Gr\u00f6\u00f6nimaa suunal ette on v\u00f5tnud, n\u00e4itab, et tegelikult need p\u00f5him\u00f5tted, mis meid on NATO-s kokku toonud alates 1949. aastast, kui s\u00f5lmiti Washingtoni leping, et need p\u00f5him\u00f5tted ei tundu k\u00f5igile olevat samasugused,” \u00fctles Mihkelson esmasp\u00e4eval “Vikerhommikus”.<\/p>\n
Samas r\u00f5hutas Mihkelson, et NATO ei ole veel surnud, kuigi p\u00e4rast viimaseid Trumpi tehtud \u00e4hvardusi Gr\u00f6\u00f6nimaa suunal m\u00f5ned ajakirjanikud ja anal\u00fc\u00fctikud on seda juba v\u00e4itnud.<\/p>\n
“No ei ole surnud, loomulikult ei ole. NATO-l on olnud ajaloos p\u00e4ris mitmeid keerulisi hetki, on Suessi kanali kriisi ajal olnud suur l\u00f5he Euroopa ja \u00dchendriikide vahel, on T\u00fcrgi ja Kreeka omavahel olnud lausa s\u00f5jaseisundis. Ja neid hetki on veelgi olnud, aga t\u00f5esti nii t\u00f5sist nagu ta t\u00e4na varem siiski ei ole olnud. Ja me teame, et Trump on ka \u00e4hvardanud ju varasemalt, et kui talle ikkagi v\u00e4ga ei meeldi, siis ta v\u00f5ib ka NATO-st v\u00e4lja jalutada,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
V\u00e4liskomisjoni esimehe s\u00f5nul on \u00fche riigi, praegusel juhul Taani, territoriaalse terviklikkuse ohustamine otsene oht ka Eestile, mist\u00f5ttu me ei tohi sellega kuidagi leppida.<\/p>\n
“Ma arvan, et k\u00f5ige halvem oleks, kui me n\u00f5ustuksime selle p\u00f5him\u00f5tte, meid tegelikult riigina elus hoidva p\u00f5him\u00f5tte, suver\u00e4\u00e4nsuse ja territoriaalse terviklikkuse p\u00f5him\u00f5tte eiramisega. Mis takistaks Venemaal teatamast, et tema julgeolekut on juba Peeter Esimese aegadest taganud juurdep\u00e4\u00e4s Balti merele ja selle juurdep\u00e4\u00e4su nimel, et vastaseid heidutada, tuleb tal annekteerida Soome ja Balti riigid n\u00e4iteks?” k\u00fcsis Mihkelson. “Kui me laseme enda argumentatsiooni s\u00f5elap\u00f5hjaks, mida me ju oleme rakendanud Ukraina toetamisel, Krimmi annekteerimise mittetunnustamisel, okupatsiooni mittetunnustamisel, mis Ukrainas toimub, siis kuidas meie enda julgeoleku tagamise seisukohalt \u00fcldse see argumentatsioon peaks, kui me ise selle l\u00f5huksime? Siis, peale seda kehtib ainult toores j\u00f5ud \u2013 kellel on j\u00f5ud, sellel on \u00f5igus ja v\u00e4ikeriigil [seda] mitte kunagi ei ole,” j\u00e4tkas ta.<\/p>\n
“Ja kui me vaatame, kuidas Venemaal propagandistid r\u00f5\u00f5mustavad selle \u00fcle avalikult sotsiaalmeedias, kiidavat Trumpi tegevust, siis me v\u00f5ime ainult aimata, et kelle huvides see siis t\u00f6\u00f6tab,” lisas Mihkelson.<\/p>\n
Ta m\u00e4rkis, et Venemaa agressioonis\u00f5ja \u00fcks strateegiline eesm\u00e4rk Ukrainas, mida Moskva ei ole muutnud s\u00f5ja algusest saadik on l\u00e4\u00e4ne kollektiivkaitse l\u00f5hkumine, ameeriklaste-eurooplaste \u00fcksteisest lahutamine, ameeriklaste Euroopast v\u00e4ljasurumine. “\u00dctleme niiviisi, et k\u00f5ige kurvem selle juures oleks see, et kui me teeksime seda oma k\u00e4tega ilma venelaste poolt \u00fchtegi pauku n\u00e4gemata,” s\u00f5nas Mihkelson.<\/p>\n
Seep\u00e4rast on vaja j\u00e4tkata tegevust liitlasruumi koos hoidmiseks ja praegusest olukorrast v\u00e4lja tulemiseks, r\u00f5hutas riigikogu v\u00e4liskomisjoni esimees.<\/p>\n
Mihkelson leidis ka, et Euroopa liitlaste lubadus vastata USA plaanitavatele tollidele omapoolsete tollimaksude kehtestamisega ning mitte j\u00e4rgi anda Trumpi n\u00f5udmistele loovutada Gr\u00f6\u00f6nimaa, on \u00f5ige k\u00e4itumine.<\/p>\n
“Ma usun, et diplomaatiline tegevus, mis on aktiivne ja k\u00e4ib nii Washingtonis kui mujal praegu selle nimel, et ennek\u00f5ike ameeriklastele endile n\u00e4idata, et mis nende julgeolekut k\u00f5ige vahetumalt v\u00f5ib puudutada. Kaasa arvatud ka see, et kui t\u00f5esti peaks minema k\u00f5ige halvema stsenaariumi j\u00e4rgi ja tekib s\u00fcgav l\u00f5he Euroopa ja Ameerika vahel, siis Ameerika \u00dchendriikide \u00fcksi j\u00e4\u00e4mine vastu Hiinat, vastu neid v\u00e4ljakutseid, mis tegelikult \u00dchendriikide julgeolekut vahetult puudutavad, ei ole kindlasti nende huvides v\u00f5i ei peaks olema nende huvides,” lisas ta.<\/p>\n
“Seis on h\u00e4sti d\u00fcnaamiline praegu ja ma arvan, et Euroopa riikidel on v\u00e4ga oluline, et selles situatsioonis me ei paneks p\u00f5lve maha ja seisaks oma p\u00f5him\u00f5tete eest, mis tagavad ka liitlasruumi j\u00e4tkumise,” r\u00f5hutas Mihkelson.<\/p>\n
“Ja \u00fcks, mis v\u00e4hemalt mulle annab lootust, on see, et ma tean, et USA kongressis, mis siiski m\u00e4ngib v\u00e4ga arvestatavat rolli USA sisepoliitikas, olgugi, et ta on viimastel aegadel natukene nagu n\u00f5rgem ja vaiksem olnud, aga ikkagi: \u00fcle v\u00e4lja nii vabariiklaste kui demokraatide hulgas on selge enamus nendest, kes toetavad NATO-t, kes toetavad tugevaid liidusuhteid Euroopa liitlastega. Ja ma olen veendunud, et selle k\u00f5ige halvema stsenaariumi siiski me suudame koos \u00e4ra hoida,” t\u00f5i Mihkelson v\u00e4lja veel \u00fche v\u00f5imaluse praeguse arengu tagasi p\u00f6\u00f6ramiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"NATO on USA administratsiooni tegevuse t\u00f5ttu oma ajaloo suurimas kriisis, kuid loodetavasti suudetakse alliansi lagunemine siiski \u00e4ra hoida,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":88314,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,2409,21,28,29,878,19,43515,25,23,24,22,11943,29839,40090,20,1933,30],"class_list":{"0":"post-88313","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-groonimaa","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-marko-mihkelson","22":"tag-news","23":"tag-pinged-nato-s","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-usa-valispoliitika","29":"tag-usa-euroopa-suhted","30":"tag-usa-taani-suhted","31":"tag-uudised","32":"tag-vene-oht","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115920619614735463","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88313","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=88313"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88313\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/88314"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88313"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=88313"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=88313"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}