Rahvusvaheline kogemus n\u00e4itab, et haiglahoone funktsionaalne eluiga on 40\u201360 aastat. Sellel perioodil saab hoonet v\u00e4iksemate ja suuremate remontidega uute vajadustega kohandada, kuid saabub piir, kus nii kasutusvajaduste kui ka kuluefektiivsuse vaates on m\u00f5istlikum vanade hoonete kapitaalremondi asemel ehitada uued hooned, vaatega j\u00e4rgmise poolesaja aasta vajadustele. Kahtleja v\u00f5ib need v\u00e4ited kergesti tehisaru abil \u00fcle kontrollida.<\/p>\n
Pilk minevikku<\/p>\n
Tallinnas Ravi t\u00e4naval asuvad haiglahooned hakkavad m\u00f5ne aasta p\u00e4rast t\u00e4histama oma 90. s\u00fcnnip\u00e4eva. Pelgulinna s\u00fcnnitusmaja sai just 55-aastaseks. Seewaldi ps\u00fchhiaatriakliinikus ravitakse inimesi 1909. aastal valminud majades. Mustam\u00e4e haigla valmis 1970. aastate l\u00f5pus, seda on Euroopa struktuurifondide toel oluliselt uuendatud ja lisatud juurdeehitusi. Ja peamiselt v\u00e4lisrahadest meie suured haiglauuendused toimunud ongi, seda siiski mitte juhuslikult, vaid suunda n\u00e4itava anal\u00fc\u00fcsi alusel.<\/p>\n
Aprillis 2000 ehk veerand sajandit tagasi avaldas sotsiaalministeerium p\u00f5hjaliku anal\u00fc\u00fcsi Eesti haiglav\u00f5rgu olukorrast ja tulevikuvajadusest. Rahvusvahelise hankega anal\u00fc\u00fcsi tellimise eesm\u00e4rk oli saada s\u00f5ltumatu vaade, mis aitaks suunata otsuseid haiglav\u00f5rgu muutmisel ja investeeringuid haiglate uuendamisel, v\u00f5ttes aluseks elanikkonna prognoosid ning tervishoiutehnoloogia juba toimunud ja ennustatavad arengud.<\/p>\n
Hanke v\u00f5itis Rootsi ettev\u00f5tete Scandinavian Care Consultants AB ja SWECO International \u00fchispakkumine. L\u00f5ppraportis “Estonia Hospital Master Plan 2015” anti hinnang nii haiglate teenuste ulatusele tulevikus, geograafilisele paiknemisele kui ka olemasolevate haiglate ruumilisele funktsionaalsusele ja ehituslikule olukorrale.<\/p>\n
Tallinna haiglav\u00f5rgu kohta kirjutasid hindajad 25 aastat tagasi: “Tallinna keskus on kitsas ja vaatamata suhtelisele v\u00e4iksusele on Tallinnas palju probleeme liikuvuse ja liiklusummikutega. Tallinna elanikkond on jaotunud laias laastus kolme piirkonda \u2013 edelasse, l\u00e4\u00e4nde ja itta. K\u00f5ik haiglad asuvad edela- ja l\u00e4\u00e4nepiirkonnas, idapiirkonnas ei ole \u00fchtegi haiglat.” Olukord on praegu sama, ida pool Tallinnas kui piirnevates valdades on elanike arv veelgi kasvanud.<\/p>\n
Hoonete olukorra ja funktsionaalsuse osas sai lisaks Seewaldile l\u00fchikese kasutusperspektiivi hinnangu ka toonane Tallinna keskhaigla, mille Ravi t\u00e4naval asuvate hoonete kohta soovitasid konsultandid:<\/p>\n
\n“Pikemas perspektiivis on vajalik Keskhaigla hoonete t\u00e4ielik \u00fcmberehitus. Olemasolevaid hooneid saab remondij\u00e4rgselt kasutada v\u00f5ib-olla veel 10\u201315 aastat. L\u00f5puks on siiski vajalik uus hoone. Sel ajal on vaja hinnata ka uut asukohta. Tallinna haiglav\u00f5rk ei ole tasakaalus. K\u00f5ik hooned asuvad t\u00e4na linna l\u00e4\u00e4nepoolses osas. Ida pool ei ole \u00fcldse asutusi. Sellest vaatenurgast on ilmselt parem ehitada uus haiglahoone linna idapoolsesse piirkonda ja viia keskhaigla sinna \u00fcle.”<\/p>\n<\/blockquote>\n
Lasnam\u00e4ele haigla ehitamine ei ole seega \u00fchegi Eesti poliitiku peas s\u00fcndinud kampaaniam\u00f5te, vaid juba 25 aastat tagasi antud soovitus s\u00f5ltumatutelt v\u00e4liskonsultantidelt, kellel ei olnud Eesti erakondadest, nende juhtidest v\u00f5i Lasnam\u00e4e valijaskonna erakondlikest eelistustest v\u00e4himatki aimu.<\/p>\n
Mis on vahepeal toimunud?<\/p>\n
Suuresti viidatud anal\u00fc\u00fcsist t\u00f5uke saanuna \u00fchendati aastatel 2000\u20132002 Tallinnas asunud 16 haiglat ja \u00fcheksa polikliinikut neljaks juriidiliseks isikuks. Sotsiaalministeeriumi soov oli asutada k\u00f5ik \u00fchendhaiglad kahasse Tallinna linnaga, nii et haiglate eest vastutavad asutajatena nii riik kui ka linn. Samasugune kolme asutaja mudel, kus linnale ja riigile on haigla asutaja ka Tartu \u00dclikool, on Tartus h\u00e4sti toiminud.<\/p>\n
Paraku oli Tallinna linna toonane juhtkond j\u00e4igalt veendunud aktsiaseltsi kui juriidilise vormi paremuses, sotsiaalministeerium pidas avaliku sektori tervishoiuasutusele avalike teenuste osutamiseks sobivamaks vormiks sihtasutust ning \u00fchel hetkel otsustas Tallinna linn omad haiglad AS-idena \u00e4ra asutada.<\/p>\n
“See oli esimene ajahetk, kui linna- ja riigivalitsus haiglate teemal eri sammu astusid ning s\u00fcnkrooni ei ole plaanide arutamist senini saadud.”<\/p>\n
Tallinna lastehaigla m\u00f5jukas juht Merike Martinson saavutas lastehaiglate \u00fchendamise sihtasutuseks. Riik asutas riigi haiglate baasil Sihtasutuse P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla. See oli esimene ajahetk, kui linna- ja riigivalitsus haiglate teemal eri sammu astusid ning s\u00fcnkrooni ei ole plaanide arutamist senini saadud.<\/p>\n
\u00dche katsena kutsus sotsiaalministeerium Tallinna linnapea Mihhail K\u00f5lvarti P\u00f5hja-Eesti regionaalhaigla n\u00f5ukogu liikmeks, et tekiks regulaarne \u00fchine arutelu ja sellest usaldus partnerluseks Tallinna tervishoiu planeerimisel, kuid Tallinna linn riigi esindajaid oma haiglate tegevuse ja arenguplaanide arutelu juurde ei kutsunud.<\/p>\n
Vajadus Tallinna tervishoiuv\u00f5rku tervikuna \u00fcle vaadata ja uuendada on aga j\u00e4rjest teravam. Tallinna elanikkond on viimase 15 aastaga suurenenud \u00fcle 50 000 inimese v\u00f5rra, Tallinna vahetult \u00fcmbritsevates valdades on elanike arv kasvanud 2000. aastast ligi 50 000 inimese v\u00f5rra. 100 000 inimese lisandumine suurendab nii vajadust esmatasandi abiandjate j\u00e4rgi kui paratamatult ka eriarstiabi vajadust.<\/p>\n
Tervishoiut\u00f6\u00f6tajate arv on piiratud ning killustatus eri asutuste vahel paneb eriti \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset abi andvad haiglad j\u00e4rjest keerukamasse olukorda kuidas valvetesse vajalik arv spetsialiste saada.<\/p>\n
Euroopa struktuurifondide rahastusprogrammide avanedes sai sotsiaalministeeriumi prioriteediks regionaalhaiglate areng, Euroopa Komisjon soosis investeeringuid pealinnast v\u00e4ljapoole ja nii j\u00e4id Tallinna linna haiglad kuni pandeemiani suurematest toetusprogrammidest v\u00e4lja, oodates oma j\u00e4rge.<\/p>\n
Poliitiline leigus muutis kannatamatuks Ida-Tallinna keskhaigla juhiks saanud dr Ralf Allikvee, kes hakkas 2010. aastatel aktiivselt Tallinnale kuuluvate haiglate konsolideerimist ja 21. sajandile kohase haigla ehitamist kavandama. Sotsiaalministeeriumi sai ta paati ning 2019. aasta veebruaris kirjutasid minister Riina Sikkut ja abilinnapea T\u00f5nis M\u00f6lder alla koost\u00f6\u00f6memorandumi. Edasi ei ole poliitilisel tasandil \u00fchist otsustamist toimunud, s\u00f5ltumata sellest, kes on peaministriks ja kes linnapeaks.<\/p>\n
2021.aastal suutis sotsiaalministeerium Tallinna haigla ehituse Euroopa Liidu programmi saada. Linnapea K\u00f5lvart allkirjastas projekteerimislepingu, kuid 2022. aasta juunis otsustasid paar kuud riiki ainuvalitsenud Reformierakonna kolm ministrit Tallinna haigla rahastusprogrammist v\u00e4lja v\u00f5tta.<\/p>\n
Aastatel 2023\u20132025 oli koost\u00f6\u00f6 initsiatiiv Tallinna poolel, Jevgeni Ossinovski tegi riigile ettepaneku \u00fchishaigla moodustamiseks, millel oleks kaks linnakut, \u00fcks Mustam\u00e4el PERH-i baasil ja teine Tallinna idaosas Lasnam\u00e4el, lisaks tervisekeskused k\u00f5ikides linnaosades. Valitsus j\u00e4ttis otsustamata nii juriidilise koondumise kui ka investeeringutoe. Tallinn liikus edasi ise, nii nagu veerand sajandit tagasi, otsustades juriidilise \u00fchendamise ainult Tallinnale kuuluvate haiglate baasil.<\/p>\n
Miks koost\u00f6\u00f6 nii raske on?<\/p>\n
Miks on koost\u00f6\u00f6 nii raske ja mis Tallinna haigla rahastusotsust takistab? Siin on kombinatsioon erinevaid asjaolusid, mis sellise suure ja suhtelist pikka teostusaega n\u00f5udva ettev\u00f5tmise juures k\u00f5ik koonduvad. Peamised neist on olnud tahte puudumine koost\u00f6\u00f6ks ja muud l\u00fchiaegsemad prioriteedid.<\/p>\n
Kui tahe oleks olemas, saab k\u00f5ik muud k\u00fcsimused lahendada. Paraku on riigi v\u00f5i linna koalitsioonivalitsustes alati olnud v\u00e4hemalt \u00fcks osapool, kelle tagatoale on tundunud, et neil on v\u00e4hem h\u00e4\u00e4li v\u00f5ita kui teistel ja pole p\u00f5hjust teistele suure asja \u00e4rategija kuulsust kinkida.<\/p>\n
Teine on investeeringu pikk teostusaeg ja suur hinnasilt. Uue haigla avamiseni j\u00f5udmine n\u00f5uab mitut riigikogu ja kohalike valimiste ts\u00fcklit ning lisaks haiglate omavahenditele panustamist nii riigi kui ka Tallinna linna eelarvest.<\/p>\n
Riigi ja linna eelarveplaane kokku pannes tahetakse aga sinna rohkem ruumi koheselt, juba k\u00e4imasoleval valitsemisperioodil inimestele antavate h\u00fcvede suurendamiseks, mida saab kohe n\u00e4idata, selle asemel et v\u00f5tta kohustust kaheksa v\u00f5i k\u00fcmne aasta peale, teadmata, kes siis lindil\u00f5ikamise au ja t\u00e4helepanu saavad.<\/p>\n
Nii ongi lihtsam otsida v\u00e4hegi usutavana tunduvaid ettek\u00e4\u00e4ndeid otsuste edasil\u00fckkamiseks. Ikka leiab midagi, mida oleks veel vaja l\u00e4bi m\u00f5elda ja teha, enne kui saab linna ja riigi poolt rahalises raamis ja \u00fclesannete jaotuses kokku leppida ning loodetakse, et natukeseks ajaks on teema maas.<\/p>\n
“Uuel linnavalitsusel on veel v\u00f5imalik see ettek\u00e4\u00e4nete otsimise ring murda ja j\u00e4tkata investeeringuga projekteerimisse.”<\/p>\n
\u00dcks sellistest \u00e4sja k\u00f5lanud ettek\u00e4\u00e4netest oli, et anal\u00fc\u00fcsis kasutatud andmed senise teenusekasutuse osas on k\u00fcmne aasta tagused. Nagu alguses kirjutatud, ei kavandata haiglaid kolme v\u00f5i viie aasta peale, haiglaehitus on 50 aasta peale ette ning hoone peab olema funktsionaalset paindlikkust v\u00f5imaldav. Kui meil midagi viimase k\u00fcmne aastaga muutunud on, siis eelk\u00f5ige see, et suuremad p\u00f5lvkonnad on j\u00f5udnud vanusesse, milles nad sagedamini arstiabi, sealhulgas haiglate pakutavat, vajavad.<\/p>\n
Teine ettek\u00e4\u00e4nete n\u00f5iaring on seotud maksumusega. Valitsus \u00fctleb, et kuni tervikmaksumus ja rahastusmudel ei ole selge, ei saa valitsus kohustusi v\u00f5tta. Ehitusmaksumus s\u00f5ltub projektist, projekteerimist aga ei soovita teha enne, kui valitsus on kaasrahastuse lubaduse andnud. Uuel linnavalitsusel on veel v\u00f5imalik see ettek\u00e4\u00e4nete otsimise ring murda ja j\u00e4tkata investeeringuga projekteerimisse, et j\u00f5uaksime sammu edasi ehituseks rahade kavandamise staadiumisse.<\/p>\n
Vajadus uute hoonete j\u00e4rgi samal ajal j\u00e4rjest teravneb. Olemasolevate haiglahoonete kapitaalremondid maksavad kokku sama palju kui uue ehitamine, aga ei anna juurde samapalju paindlikkust tulevikuvajadusteks ega arvesta j\u00e4tkuvalt piirkondade elanike arve. \u00a0Paark\u00fcmmend aastat tagasi oli vision\u00e4\u00e4re, kes r\u00e4\u00e4kisid tulevikust, kus tervisetehnoloogia areng teeb pea kogu abi kodus antavaks ja oli v\u00e4iteid, et tulevikus meil \u00fcldse palatitega haiglahooneid enam vaja ei ole.<\/p>\n
Koroonapandeemia tuletas paraku kogu maailmale meelde haiglate vajalikkust nende klassikalisel kujul ning sedagi, et kui kavandada haiglad tavaolukorras t\u00f6\u00f6tama pea t\u00e4isv\u00f5imekusel, siis mistahes kriisi t\u00f5ttu j\u00e4rsult suurenenud ravivajaduse korral ei ole enam v\u00f5imekust k\u00f5igile abi pakkuda.<\/p>\n
K\u00f5ik taandub tahtele, otsustajate olulistele teemadele ning sellele, kas m\u00f5tlemise ja planeerimise ajahorisont ulatub kaugemale j\u00e4rgmistest valimistest.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusvaheline kogemus n\u00e4itab, et haiglahoone funktsionaalne eluiga on 40\u201360 aastat. Sellel perioodil saab hoonet v\u00e4iksemate ja suuremate remontidega…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":88357,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,6842,21,853,28,29,11420,43525,647,19,574,25,1792,2130,511,854,562,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-88356","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haiglad","18":"tag-headlines","19":"tag-jevgeni-ossinovski","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maris-jesse","23":"tag-merike-martinson","24":"tag-mihhail-kolvart","25":"tag-news","26":"tag-perh","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-sotsiaalministeerium","29":"tag-tallinn","30":"tag-tallinna-haigla","31":"tag-tallinna-linnavalitsus","32":"tag-tervishoid","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115920832062633125","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88356","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=88356"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88356\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/88357"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88356"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=88356"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=88356"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}