Eestil on selle aasta 2. detsembrini aega \u00fcle v\u00f5tta Euroopa platvormit\u00f6\u00f6 direktiiv, mis m\u00f5jutab k\u00fcmneid tuhandeid inimesi \u2013 vabakutselisi, kullereid, taksojuhte, koristajaid ja teisi professionaale. Direktiivi \u00fcle v\u00f5tmisel peaks s\u00e4ilima selle peamine p\u00f5him\u00f5te ehk paindlikkus, kirjutab Ain K\u00e4pp.<\/p>\n
Platvormimajandus annab paljudele v\u00f5imaluse valida ise oma t\u00f6\u00f6aega ja -mahtu, pakkudes paindlikkust, mida traditsioonilised t\u00f6\u00f6vormid alati ei v\u00f5imalda. Ettev\u00f5tetele avab see ligip\u00e4\u00e4su laiemale kliendibaasile suurte investeeringuteta, aidates konkureerida ka v\u00e4iksematel turuosalistel. Tarbijatele t\u00e4hendab see suuremat valikut ja kiiremat teenindust, riigile aga l\u00e4bipaistvamat maksustamist ning t\u00e4iendavat tulu riigieelarves.<\/p>\n
\u00dcksikud negatiivsed n\u00e4ited, mis kujundavad avalikkuses muljet, et platvormit\u00f6\u00f6 on ebakindel ja eba\u00f5iglane, moonutavad sageli tervikpilti. Seet\u00f5ttu peaks platvormit\u00f6\u00f6 tulevikku puudutav arutelu l\u00e4htuma platvormit\u00f6\u00f6 mitmekesisusest ja arvestama nii t\u00f6\u00f6tajate soovide kui ettev\u00f5tete uute \u00e4rimudelitega nii, et tagatud oleks aus konkurents ning maksud saaks tasutud.<\/p>\n
Keskmist platvormit\u00f6\u00f6tajat pole olemas<\/p>\n
Tasub teada, et “keskmist platvormit\u00f6\u00f6tajat” ei ole olemas. Selle t\u00f6\u00f6vormi n\u00e4htavaim osa on k\u00fcll kullerid ja s\u00f5idujagajad, kuid platvormide kaudu tehakse palju teistsugust t\u00f6\u00f6d. N\u00e4iteks pakutakse kohati rohkemgi keerukaid oskusi eeldavaid ja professionaalseid teenuseid, mis meenutavad pigem projektip\u00f5hist ettev\u00f5tlust: tarkvaraarendus, disain, raamatupidamine, e-kaubandus, digiteenused, \u00f5igusabi ja palju muud.<\/p>\n
Olenevalt valdkonnast erinevad ka motiivid ja riskid. \u00dche inimese puhul on tegu paindliku lisateenistusega \u00f5pingute, pere v\u00f5i p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt, teisele on see h\u00fcppelaud ettev\u00f5tlusega alustamiseks, kolmandale ajutine lahendus keerulisemas eluetapis toimetulekuks. Seet\u00f5ttu ei ole traditsiooniline t\u00f6\u00f6leping sobiv ega vastav platvormimajanduse t\u00f6\u00f6tajate vajadustele.<\/p>\n
Oluline on kuulata t\u00f6\u00f6tajaid endid<\/p>\n
N\u00e4iteks Copenhagen Economicsi 2024. aastal Eesti kullerite seas tehtud k\u00fcsitlusele vastas 85 protsenti, et eelistavad koost\u00f6\u00f6d platvormidega ja paindlikku sissetulekut muude v\u00f5imaluste asemel, mitte sellep\u00e4rast, et neil teisi variante poleks. 87 protsenti leidis, et uus regulatsioon ei tohiks sundida neid vastu tahtmist oma t\u00f6\u00f6vormi v\u00f5i \u00f5iguslikku staatust muutma.<\/p>\n
“Hinnatakse paindlikkust ega soovita, et seadus automaatselt t\u00f6\u00f6suhtesse sunniks.”<\/p>\n
Samuti eelistas \u00fcle 80 protsenti vastanutest iseseisva ettev\u00f5tja staatust tavap\u00e4rasele t\u00f6\u00f6lepingule, millega kaasnevad kindlaksm\u00e4\u00e4ratud tunnid, aruandlus ja otsene alluvussuhe. Hinnatakse paindlikkust ega soovita, et seadus automaatselt t\u00f6\u00f6suhtesse sunniks.<\/p>\n
Ka ettev\u00f5tete andmed n\u00e4itavad, et platvormit\u00f6\u00f6 t\u00e4iendab traditsioonilist t\u00f6\u00f6tamist ja pakub lisav\u00f5imalusi inimestele, kes neid vajavad. N\u00e4iteks Wolti andmetel tegid kullerpartnerid Eestis keskmiselt aktiivselt tarneid 8,5 tundi n\u00e4dalas, ligi 90 protsendi puhul j\u00e4i aktiivne panus alla 20 tunni n\u00e4dalas.<\/p>\n
Vajame riskide maandamist, mitte j\u00e4igemat t\u00f6\u00f6turgu<\/p>\n