Wildposh<\/a> keskendusid teadlased sellele, kuidas pestitsiidij\u00e4\u00e4gid liiguvad p\u00f5llult \u00fcmbritsevasse keskkonda. Uuriti, kas ja millises kontsentratsioonis j\u00f5uavad taimekaitsevahendid n\u00e4iteks rohumaale, mulda, vette, taimede lehtedesse, nektarisse ja \u00f5ietolmu. “Peamine ongi n\u00e4ha, kui kaugele p\u00f5llu pealt rohumaale saaste liigub ja kui suur oht on taimekaitsevahenditest looduslikele tolmeldajatele tervikuna,” selgitas Karise.<\/p>\nProjektis osales ligikaudu 15 partnerit ning v\u00e4lit\u00f6id tehti neljas riigis: Hispaanias, Eestis, Suurbritannias ja Saksamaal. Lisaks tegutsesid mitmed laborir\u00fchmad, kus kasvatati ja uuriti erinevaid tolmeldajaliike kontrollitud tingimustes.<\/p>\n
Kuigi uurimismetoodika oli riikides \u00fchesugune, osutusid looduslikud olud \u00fcllatavalt erinevaks. N\u00e4iteks eeldati algselt, et Hispaanias on veeproovide kogumine keeruline, kuid tegelikkuses tekkis rohkem probleeme Eestis. “Meil on siin paepinnas ja ega siin mudam\u00fclkaid v\u00e4ga ei eksisteeri,” kirjeldas Karise. Vett tuli koguda isegi vihmaveelompidest, mida mesilased kasutavad ka joogikohana.<\/p>\n
Teadlaste hinnangul ei piisa pestitsiidide m\u00f5ju hindamisel \u00fcksnes mesilaste suremuse m\u00f5\u00f5tmisest. Karise r\u00f5hutas, et elu on palju keerulisem. “Kui \u00fcks korjet\u00f6\u00f6line p\u00f5llul lihtsalt surma saab, siis mesilaspere kasvatab uued isendid ja elu l\u00e4heb edasi,” selgitas ta. Samas v\u00f5ivad v\u00e4iksemad, n\u00e4htamatud muutused olla pikemas plaanis m\u00e4rksa ohtlikumad.<\/p>\n
N\u00e4iteks v\u00f5ib pestitsiid muuta putukate k\u00e4itumist. “Gl\u00fcfosaat peaaegu ei tapagi putukaid, aga ta muudab k\u00e4itumist. Kui mesilane enam korjele ei l\u00e4he, siis ei saagi l\u00f5puks mitte midagi, sest nad surevad v\u00e4lja ja p\u00f5llud j\u00e4\u00e4vad tolmeldamata,” \u00fctles Karise. Samuti v\u00f5ib h\u00e4iruda putukate orienteerumisv\u00f5ime ning saastunud toit v\u00f5ib m\u00f5jutada vastsete arengut ja sigimisv\u00f5imet.<\/p>\n
Oluliseks peeti ka maastiku struktuuri. Kui sobivad elupaigad nagu n\u00e4iteks rohumaad, on \u00fcksteisest isoleeritud, v\u00f5ib see viia populatsioonide geneetilise vaesumiseni ja muuta putukad keskkonnah\u00e4iringute suhtes haavatavamaks. Samas n\u00e4itasid varasemad uuringud Eestis, et siinsetes tingimustes ei s\u00f5ltunud putukate arvukus alati elupaikade suurusest v\u00f5i \u00fchendatusest. Karise hinnangul peegeldab see Eesti looduse suhteliselt head seisundit.<\/p>\n
Uuringu tulemused ei viidanud vajadusele p\u00f5llumajanduspoliitikat p\u00f5hjalikult muuta, k\u00fcll aga n\u00e4gid teadlased arenguruumi looduskaitse planeerimises. “P\u00f5llumajandus on meil p\u00e4ris h\u00e4sti reguleeritud,” m\u00e4rkis Karise, kuid lisas, et rohkem t\u00e4helepanu v\u00f5iks p\u00f6\u00f6rata sellele, kuidas ja kuhu rajatakse rohumaid ning puhvertsoone p\u00f5ldude ja looduslike elupaikade vahele.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on tasakaalu leidmine toidutootmise ja looduskaitse vahel v\u00e4ltimatu. “Me ei saa panustada sellele, et kaitseme Eestis loodust ja las Hiina kasvatab meile toitu,” \u00fctles ta. Samas n\u00e4gi ta v\u00f5imalust v\u00e4hendada keskkonnakoormust mitmekesisema k\u00fclvikorra ja v\u00e4iksemate p\u00f5ldude kaudu, mis aitaksid v\u00e4hendada kahjurite survet ja seel\u00e4bi ka pestitsiidide vajadust.<\/p>\n
Teadlaste hinnangul on looduslike tolmeldajate roll ja haavatavus seni alahinnatud. Projekt andis panuse arusaama, et pestitsiidide m\u00f5ju ei piirdu p\u00f5lluservaga ning tolmeldajate kaitsmiseks tuleb vaadata kogu maastikku tervikuna. Projekti eestvedaja oli Belgia, partnerite seas olid ka Itaalia, Ungari ja Serbia.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusvaheline teadusprojekt n\u00e4itab, et p\u00f5llumajanduses kasutatavad pestitsiidid ei pruugi tappa looduslikke tolmeldajaid, kuid v\u00f5ivad m\u00f5jutada nende k\u00e4itumist, arengut…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":88452,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,4337,34,36,10563,25407,3441,15097,43572,15102],"class_list":{"0":"post-88451","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-maaulikool","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-mesilased","17":"tag-pestitsiidid","18":"tag-pollumajanduspoliitika","19":"tag-putukad","20":"tag-reet-karise","21":"tag-tolmeldajad"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115921299947769364","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88451","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=88451"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88451\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/88452"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88451"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=88451"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=88451"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}